1-09-2661/1 · 1-09-2661/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-2661 (kohtueelses menetluses nr 06284000473) riik M.E versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Milvi Väin

Süüdistatav M.E

(isikukood 37619124210; elukoht xxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaal- karistatust)

Süüdistus KarS § 121 ja § 120 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.E süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni ning tunnistada M.E süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni; KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.E-le liitkaristus rahalise karistusena 30 (kolmkümmend) päevamäära, s. o 3 000 (kolm tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.E-le

mõistetud rahaline karistus 3 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a aprilli kuust. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 välja mõista M.E-lt riigi õigusabi tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 7 (seitse) krooni riigi kasuks; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile;

2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-2661“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

2

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse- korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 2661“);

3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-2661“);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.4 KrMS § 254 lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on M.E toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese löömisega ja talle valu tekitamisega KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et 15.

juulil 2006 Viljandimaal Kõpu vallas Junsi puhkekeskuses oma tööandja firma suvepäevadel koos Margo Jürisega peksid Tarmo P.it näo piirkonda põhjustades kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 2) tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 järgi, mis seisnes selles, et 2006. a suvel (juulis, augustis) korduvalt ähvardas oma endise elukaaslase Tuuli P.e uut elukaaslast James L.d, lubades teda ära tappa ja tervisekahjustusi tekitada. Ähvarduste täideviimist oli James L.l alust karta seetõttu, et M.E

on kannatanust suurem ja et ta on blokeerinud oma autoga kannatanu autol sõidutee ähvarduste ütlemiseks ning on toime pannud teiste isikute vastu vägivallategusid.

2.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses M.E süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni ning KarS § 120 järgi ja karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni.

3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg-s 1, mille kohaselt teise

astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist

karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käsk- menetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. M.E tuleb käskmenetluses KarS § 121 ja § 120 järgi süüdi tunnistada. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 120 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

3

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt prokuratuuri taotlusele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 6 525.

Sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna see on väljamõistetud kohtuotsusega hilisemate kuritegude eest (Tartu Maakohtu 06. novembri 2007 otsus).

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 495.60 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.E-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 495.60 ja muu kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 7 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Toomas Lillsaar

Kohtunik