1-15-8002/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

27.01.2017, Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2017

Kohtuasja number

1-15-8002

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aigo Jürgens, isikukood 38004144714, viibimiskoht: Viru

Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 17.06.2016 ja lõpp 04.04.2017

RESOLUTSIOON:

Jätta Aigo Jürgens vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aigo Jürgensile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aigo Jürgensi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 05.10.2015 kohtuotsusega tunnistati Aigo Jürgens süüdi

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.02.2014 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-14-255 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuu 18 päeva vangistuse võrra

ning Aigo Jürgensile mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 18 päeva vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral (neist 3 karistust on arhiveeritud) ning

reaalset vangistust kannab isik seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse

(süstemaatiliselt) eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

Vangistuse

jooksul

külastas

isik

Töötukassat,

suhtles

lähedastega

ning

osales

sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevuses. Alates 22.09.2016 paikneb kinnipeetav Viru

Vangla avavanglaosakonnas. Alates 30.10.2016 lubati isikul osaleda väljaspool vanglat

usulises

tegevuses

(Eesti

Evangeelse

Luterliku

Kiriku

Jõhvi

Mihkli

koguduse

jumalateenistustel). Isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud.

Vabanemisjärgselt plaanib kinnipeetav asuda elama kasuisale kuuluvasse elamusse aadressil

xxxx. Vangistuse jooksul oli kinnipeetav tööga hõivatud ning ta töötas ka väljaspool vanglat.

Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. K-raha andmetel on isikul 30.11.2016

seisuga tasumata võlanõudeid summas 2162 eurot. Isikul on vabanemisfondi hoiustatud 183

eurot.

Kinnipeetava sõnul on tal lähedaste toetus olemas. Lähivõrgustikku kuuluvad kinnipeetava

ema, kasuisa, õed ja vennad. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga tuttavad.

Kinnipeetava sõnul katkestas ta viimast korda vanglast vabanedes kõik varasemad kriminaalsed

suhted.

Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Isik alustas alkoholi kuritarvitamist

alaealisena. Kõik kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega

ning isik tunnistab seda. Isikut on kaheksal korral karistatud alkoholijoobes vägivaldse

käitumise eest ning ka vargused on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on katseajal

rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vangla iseloomustuse kohaselt muudab alkohol isiku

norivaks ning vägivaldseks. Kinnipeetava sõnul tahab ta muutuda, kuid samal ajal on isik ravi

suhtes skeptiline.

Kinnipeetaval on tugev domineerimisvajadus ning ta on kergesti ärrituv. Isik võib tõlgendada

teiste käitumist meelevaldselt ning vaenulikuna. Kinnipeetaval on puudulikud analüüsioskused.

Isik kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest negatiivsetest kogemustest

õppust võtta. Tuleviku eesmärkideks on püstitanud töötamise ja ausa elu alustamise. Samas on

kinnipeetav väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb elada üks päev korraga.

Vangla iseloomustuse kohaselt viitavad korduvad samalaadsed kuriteod ja süstemaatilised

reeglite eiramised isiku kuritegeliku käitumise aktsepteerimisele. Isik ise suhtub sellesse kui

ebameeldivasse paratamatusesse ning ta häbeneb oma vangistusi. Isik on kriminaalhoolduse

ajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on kindel, et uuesti vanglasse ta ei satu.

Kinnipeetava korduvkaristatus näitab vangla hinnangul ilmekalt seda, et isik ei ole oma

varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ohustatud on ühiskond tervikuna, tuttavad ja võõrad

isikud. Peamiselt seisneb oht vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad

kehavigastused. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes, töötu,

kindla sissetulekuta ning tegutseb grupis.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65 % ning vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse

taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata Aigo Jürgensile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ning uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Samuti soovitab

vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega

toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad isiku

ohtlikkusele. Tegemist on 9-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga ning nendest kolm

karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik seitsmendat korda. Isikut on korduvalt

karistatud ka tingimisi vangistusega, ent vaatamata sellele on isik jätkanud uute kuritegude

toimepanemist. Kinnipeetavale varasemalt määratud kriminaalhooldus on luhtunud katseajal

uute kuritegude toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, et isik

suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid

ja kohustusi rikkumata.

Isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik tema poolt toime pandud

kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise

riskifaktoriks. Aigo Jürgensi poolt üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 65 % ja 54 %, mis ei ole madal risk.

Kinnipidamisasutuses isiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on distsiplinaarkorras

karistamata. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et jätta

tähelepanuta isiku varasemad hulgalised kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha

põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Väärib tähelepanu, et vangla

materjalides on märgitud, et isik on ohtlik avalikkusele ja väheohtlik ametnikele (risk

ühiskonnas). Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke

asjaolusid ei esine.

Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

Maakohtu istung

20.01.2017 toimunud avalikul videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta pani toime kuriteo

sellepärast, et hakkas viina jooma. Ainult alkoholi tõttu sattus ta vanglasse. Kriminaalhooldaja

ütles samuti, et tal on alkoholiga probleem. 2015. aastal vabanedes hakkas jooma ning siis

varastas. Isik avaldas, et loomulikult sooviks ta vabaneda. Ta ei ole üle aasta tilkagi joonud.

Viimati jõi ta 2015. aasta juuni kuus. Tal on maksaga probleeme ja ta ei taha juua.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Aigo Jürgens ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetava

iseloomustusest

nähtub,

et

isik

on

olnud

motiveeritud

läbima

taasühiskonnastavaid tegevusi ning ta on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Aigo

Jürgens on töötanud (mh väljaspool vanglat), külastanud Töötukassat, suhelnud lähedastega,

osalenud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevuses ning osalenud väljaspool vanglat

usulises tegevuses. Alates 22.09.2016 paikneb isik Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kohus

on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise

võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele.

Positiivseks saab lugeda ka asjaolu, et isik on distsiplinaarkorras karistamata.

Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mis on kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et uue

kuriteo toimepanemise ohu ilmnemise tõenäosus on suur, kui isik on töötu ja kindla

sissetulekuta, kuid kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Isikul on ka

vähene haridus, mistõttu võib olla isiku konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kohtu

hinnangul vähendaks töötamine isiku tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist,

mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kõik kinnipeetava kuriteod on seotud

alkoholi tarvitamisega ning isik ise tunnistab seda. Kohtu hinnangul võib alkoholi tarvitamist

pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Juhul kui isik ei suuda vabaduses hoiduda

alkoholi tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku

olukorra parandamiseks ja/või alkoholi hankimiseks.

Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb

peamiselt vägivalla kasutamises ning ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on

alkoholijoobes, töötu, kindla sissetulekuta ning tegutseb grupis. Kinnipeetava iseloomustusest

nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65 % ning

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54 %, milliste näol on kohtu

hinnangul tegemist väga kõrgete riskidega.

Aigo Jürgensit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab isik reaalset

vangistust seitsmendat korda. Kohtu hinnangul näitab korduvkaristatus selgelt seda, et isik ei

ole enda käitumisest teinud õigeid järeldusi. Märkimist väärib asjaolu, et isik pani

kriminaalhooludse all olles toime uue kuriteo. Eeltoodu viitab sellele, et varasem tingimuslik

karistus ei avaldanud Aigo Jürgensile mõju. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded

oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse

tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema

kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude

toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu hinnangul on Aigo Jürgensi puhul olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et

kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise

ärahoidmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp