2-16-6985/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-6985 Tsiviilasi K.B. hagi I.B. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 622,62 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. augusti 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): I.B. (ik: XXXXX) Vastustaja (hageja): K.B. (ik: XXXX), seaduslik esindaja Jõhvi vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Ene Eljas

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. augusti 2016 otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus I.B. kanda.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. K.B. (hageja) esitas 03.05.2016 maakohtule oma eestkostja, Jõhvi valla kaudu hagi I.B. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 26.03.2004 vallaslapsena. Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-11-9041 võeti hageja emalt (kostjalt) täielikult ära isikuhooldusõigus hageja suhtes ja määrati hageja eestkostjaks Jõhvi vald. Hageja elab alates 2011. a maist hooldusperes. Kostja on töövõimetuspensionär, kuid töötab AS-s XXX. Kostja on kandnud hageja kontole viimastel kuudel 50 eurot kuus. 2. Kostja palus määrata elatise suuruseks 50 eurot kuus. Kostja töötasu on 400 eurot kuus, kuid tal on suured kulud seoses eluaseme üürimise ja ravimite ostmisega ning ta täidab kohtutäiturite nõudeid. Kostja on toetanud hagejat igakuiselt 50 euroga, lisaks kohtub ta lapsega ning ostab talle riideid ja mänguasju.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis I.B.lt K.B. kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni K.B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär on 2016. a 430 eurot ja elatise miinimummäär 215 eurot. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Riigikohus on leidnud (3-2-1-118-12, p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohus kontrollis kostja varalist seisu. Kostja varaline seisund võimaldab tal last ülal pidada. Kostja on igakuiselt tasunud hageja kontole 50 eurot ning kandnud kulutusi ka neil päevil, kui tal on võimalus lapsega kohtuda. Arvestades, et kostja ei ole otseselt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid ta on ebamõistliku majandamisega tekitanud endale suured kohustused võlausaldajate eest, paneks elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest (03.05.2016) kostja veelgi raskemasse olukorda. Kohus pidas mõistlikuks mõista elatis välja alates 01.09.2016.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3 4. I.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. augusti 2016 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks perekonnaseaduses sätestatud määras, millest on maha arvestatud hagejale makstavad riiklikud peretoetused (peretoetus ja üksikvanema toetus). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) makstakse hageja seaduslikule esindajale riiklike peretoetuste seaduse alusel peretoetust 50 eurot ja üksikvanema toetust 19,18 eurot, kokku 69,18 eurot kuus. Nimetatud summad on seotud lapsega ja mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks ning selle võrra tuleks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Ka Riigikohus on leidnud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ja elatist saab vähendada hagejale makstavate peretoetuste võrra (3-2-1-37-11, p 16; 3-2-1-127-09, p 15); 2) on kostja sissetulekud väga tagasihoidlikud ja kostja ei tule toime kohtu määratud elatise maksmisega. Kostjal ei olnud esindajat, mistõttu ei olnud talle teada asjaolud, millele ta oleks võinud elatisesumma vähendamise taotlemisel tugineda. Maakohus kostjale sellist võimalust ei selgitanud, rikkudes selgitamiskohustust.

5. K.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära; 2) juhul kui kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, määrata elatise suurus kohtu äranägemisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja ning ta palub vähendada väljamõistetud elatist peretoetuse osa võrra. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. augusti 2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. 8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kostjalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Seega tuleneb seadusest, et lapse ülalpidamiskulude suuruseks on eelduslikult kuupalga alammäär. Asja materjalidest nähtub, et kostjalt on kohtulahendiga võetud ära lapse isikuhooldusõigus ja Jõhvi Vallavalitsus on määratud lapsele eestkostjaks, samuti see, et lapse sünnitunnistusel puudub kanne lapse isa kohta.

4 Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Antud juhul on kostja taotlenud elatise vähendamist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära põhjusel, et lapsele makstakse riiklikku peretoetust 50 eurot kuus ja üksikvanematoetust 19,18 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolu ei ole elatise vähendamise aluseks. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saava õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuna antud juhul on tegemist lapsega, kelle sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, siis on lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikuks ainult kostja ning seega peaks tema poolt antav elatis eelduslikult katma lapse vajadused. Juhul, kui arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel kostja nimetatud riiklike toetustega, jääks elatise suuruseks 284,18 (215+69,18) eurot ning selline elatise summa ei kata lapse vajadusi. Seega ei ole kostja poolt esiletoodud asjaolu käsitletav mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses ning puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjalt miinimumsuuruses väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja varaline seisund võimaldab maksta miinimummääras elatist ning seda asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi I.B. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja