2-16-120984/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-120984

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120984

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Kristjan Lõo vastu

1362,45 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1416,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja

Kristjan

Lõo

(ik

XXXXXXXXXXX;

tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Kristjan Lõo vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristjan Lõolt Osaühing Aktiva Finants kasuks 774,47 eurot, millest

611,25 eurot on põhinõue ja 163,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Kristjan Lõolt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 611,25 eurot alates 09.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 474,23 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 57% ulatuses Kristjan Lõo kanda ja 43% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-120984

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Kristjan Lõolt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

199,50 eurot.

8. Välja mõista Kristjan Lõolt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

199,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

2(3)

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 11.10.2013

sõlmitud liitumisleping ja osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel

VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa

teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 11.10.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 681,25 eurot. 12.02.2014

esitatud arve nr 2008757174 on koos käsitlustasuga 70 eurot, mille sissenõudmise õigus

tuleneb osamaksetega vara müügilepingust. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja

kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa poolt

mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas

leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata

selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat

ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 611,25 eurot (681,25 –

3(3)

70 = 611,25). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras,

kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Viivise

arvestus

kuni

08.12.2016

seisuga

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

163,22 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

2008078530

35,68

15.11.2013

1119

8,86

2008309928

36,08

18.12.2013

1086

8,69

2008515123

37,08

20.01.2014

1053

8,65

2008757174

611,25 (681,25

– 70)

01.03.2014

1013

137,02

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~57% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ja 43%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

199,50 eurot (57% 350 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

199,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik