3-16-2129/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generatedArt. 32 mõistes, Art. 32 uus; 3-16-2129/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2129
Haldusasi
AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete
vaidlustuskomisjoni
14.10.2016
otsuse
nr
210-
16/177377
tühistamiseks
ning
Majandus-
ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS Kihnu Veeteed
vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo
avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,
volitatud esindaja v.adv Britta Oltjer
Vastustaja
(hankija)
–
Majandus-
ja
Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindajad
Liisa Surva ja Taivo Linnamägi
Kolmas isik – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindaja
v.adv Tarmo Peterson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks
rahuldamata.
2. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna
Halduskohtu 8. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-2129 muutmata.
3. Mõista AS-lt Saaremaa Laevakompanii AS Kihnu Veeteed kasuks välja viimase
poolt
apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
summas
620
(kuussada
kakskümmend)
eurot.
AS
Saaremaa
Laevakompanii
ja
Majandus-
ja
Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
3-16-2129
2(13)
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest
arvates,
s.o
hiljemalt
06.02.2017
(HKMS
§
278
lg
1).
Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata
menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas
esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Väinamere Liinid OÜ vahel
27.09.2006 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil kehtis
kuni 30.09.2016.
2. MKM korraldas 16.10.2015 riigihangete seaduse (RHS) § 19 alusel lihtsustatud korras
tellitava teenuse hanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni
parvlaeva „Soela“ liinile saabumiseni“. Hange (viitenumbriga 168116) lõppes 23.12.2015,
kuna AS-l Saaremaa Laevakompanii kui ainsal hankemenetluse raames pakkumuse esitanud
pakkujal esines hankemenetluse algamise kuupäeva seisuga maksuvõlg.
3. MKM algatas 11.01.2016 uue lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke (viitenumbriga
170353) vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile. Hange lõppes 20.01.2016, kuna
pakkumuse esitanud AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus hankedokumentides ette
nähtud tingimustel (leppetrahv) hankelepingut sõlmima.
4. Kolmas lihtsustatud korras tellitava teenuse hange (viitenumbriga 172943) sama
hankelepingu eseme osas algas 28.03.2016 ja lõppes 22.07.2016, kuna hankele ei esitatud
hanketingimustes ettenähtud tähtajaks ühtegi pakkumust.
5. MKM
avaldas
12.08.2016
riigihangete
e-registris
hanke
„Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega riigihange vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil“ (viitenumber
177377). Hankel osalemise ettepanek esitati AS-le Kihnu Veeteed ja AS-le Tallinna Sadam.
6. AS Saaremaa Laevakompanii pöördus 02.09.2016 hankija poole nõudega selgitada, miks
pakkumuse esitamise ettepanekut ja hankedokumente ei edastatud talle. AS Saaremaa
Laevakompanii kinnitusel sai ta hanke korraldamisest ja läbiviimisest teada ajalehes Saarte
Hääl 02.09.2016 avaldatud artikli kaudu. MKM vastas AS-le Saaremaa Laevakompanii
06.09.2016 kirjaga.
7. MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel sõlmiti 02.09.2016 sõitjateveo avaliku teenindamise
leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil, mille kohta MKM avaldas 15.09.2016 riigihangete
registris hanke aruande ja teabe, et hankeleping on sõlmitud.
8. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.09.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile
(VAKO) vaidlustuse 02.09.2016 MKM ja KVT vahel sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku
teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. VAKO jättis 14.10.2016 otsusega nr 210-
16/177377 vaidlustuse rahuldamata. VAKO ei nõustunud vaidlustaja väidetega, et kolme
varasema riigihanke läbikukkumine oli tingitud hankija tegevusest või tegematajätmisest. See,
et hankija jõudis enne väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kolm
menetlust, tõendab, et hankija varus lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde
läbiviimiseks mõistliku aja. Õige on vaidlustaja väide, et kuivõrd kolmas riigihange
lihtsustatud korras teenuse tellimiseks lõppes pakkumuste või hankemenetluses osalemise
3-16-2129
3(13)
taotluste mitteesitamisega 22.07.2016, jäi hankelepingu täitmise alguseni (30.09.2016) 70
päevane ajavahemik, kuid arvestades varasemate riigihangete pikkusi, ei saanud hankijal olla
kindlust, et lepingu täitmisega alustamiseni jäänud aja jooksul võiks riigihange lihtsustatud
korras teenuse tellimiseks lõppeda hankelepingu sõlmimisega. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) §
21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu
sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne
kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Seega tekkis hankijal hankelepingu
sõlmimiseks läbiviidud kolme menetluse ebaõnnestumise tagajärjel RHS § 28 lg 2 p 3 mõttes
äärmine vajadus. Eeltoodust tulenevalt esinesid RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud erakorralised
asjaolud, mis põhjendasid sisuliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
kasutamist hankija poolt. Järelikult ei pidanud hankija hanketeadet registrile esitama, mistõttu
ei ole MKM ja AS Kihvu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud hankeleping RHS § 69 lg 11 p 1
alusel tühine. Kuivõrd RHS § 68 lg 1 ei ole hankelepingu tühisuse alus, ei saa RHS § 68 lg 1
võimalik rikkumine hankija poolt mõjutada hankelepingu kehtivust.
9. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse
(täiendatud 17.11.2016) VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS Kihnu
Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu
tühisuse tuvastamiseks.
VAKO otsus on hankija tõendamiskoormuse täitmata jätmise tõttu põhjendamatu. VAKO
poolt äärmiselt laiendav menetlusliigi kohaldamise aluste tõlgendus on vastuolus RHS,
riigihanke direktiivi ja senise kohtupraktikaga (kohtuasjad nr C-385/02, C-24/91, C-194/88R).
Täitmata on RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud kriteerium „hankijast sõltumatu ettenägematu
sündmus“. Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tulenenud hankijast endast ja tegemist ei
ole olnud ettenägematu sündmusega. Varasemate hankemenetluste nurjumine ei ole
erakorralise loomuga olukord, mis ülekaalukalt väljuks majandusliku ja sotsiaalse elu piiridest
(näiteks looduskatastroof jms).
MKM on Sõru-Triigi parvlaevaliini hanketingimused sätestanud kõikides korraldatud
hangetes eesmärgiga välistada AS Saaremaa Laevakompanii osalemine hankel või on seadnud
erakordselt ebaproportsionaalseid hanketingimusi, eesmärgiga tuua kaasa olukord, kus ükski
pakkuja sel põhjusel pakkumust ei esita. MKM teguviis on kandnud kaugemat sihti korraldada
väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus MKM saab pakkujaid ise valida.
RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud äärmise vajaduse kriteerium tähendab fakti tuvastust ehk seda,
kas oli piisavalt aega RHS §-s 35 teiste hankemenetluste liikide jaoks ettenähtud tähtaegadest
kinni pidamiseks ja seeläbi teiste hankemenetluse liikide valikuks. Seda oli võimalik teha ‒
kolmanda hanke ja 30.09.2016 vahele jäi 70 päeva; teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei
ole RHS §-s 35 tähtaegu üldse vaja järgida. Hankijal ei saanud olla ka väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korral kindlust hankelepingu sõlmimise osas. Äärmise
vajaduse elimineerib samuti ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatu, s.o olemasoleva lepingu
pikendamise võimalus.
Hankijal puudus alus ja õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamiseks. Seega tuli hankijal valida muude riigihankemenetluse liikide vahel ning
selleks oli vajalik hanke alustamiseks avaldada registris hanketeade, mille esitamata jätmine ei
ole vastavalt RHS-le lubatud (RHS § 29 lg-d 1 ja 2, § 69 lg 11 p 1).
Kaebaja taotleb hankelepingu tühisuse kindlakstegemist ühtlasi TsÜS § 87 alusel.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine selleks faktilist ja
õiguslikku alust omamata (väär hankemenetluse liigi valik), selle korraldamisel seaduses
ettenähtud reeglistiku eiramine ning riigihangete korraldamist reguleerivate direktiivide, RHS
3-16-2129
4(13)
ja riigihangete üldpõhimõtete rikkumine kvalifitseerub ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks
rikkumiseks, mis toob kaasa hankelepingu tühisuse.
Hankija ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12.08.2016 esines põhjus jätta AS-
le Saaremaa Laevakompanii hankedokumendid edastamata. Kaebaja näitajad, kogemus ja
pädevus on olnud piisavad hankelepingu täitmiseks ning ettevõte oleks kindlasti vastaval
riigihankel osalenud, kui ettevõtet oleks hanke korraldamisest teavitatud. Hankija kahtlused,
kas kaebaja esitab pakkumuse või sõlmib hankelepingu, ei ole aluseks RHS § 68 lg 1 järgse
kohustuse täitmata jätmiseks. Hankija sõnul algatati hange e-riigihangete keskkonnas
12.08.2016. Kaebaja on esitanud tõendi, et tal puudus 12.08.2016 maksuvõlg.
MKM-l oli 1 aasta ja 7 kuud aega vajalike hangete korraldamiseks. Seega isegi juhul, kui
lähtuda hankija väitest, et leping pidi vastavalt ÜTS § 21 lg-le 2 olema sõlmitud 3 kuud enne
30.09.2016, jäi MKM-le aega korraldada ja läbi viia hankeid 1 aasta ja 4 kuu vältel. MKM on
olnud alates 26.02.2015 passiivne vähemalt 340 päeva ehk 11,5 kuud ning see on otseselt
hankijast sõltuv põhjus.
10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus 01.11.2016 vastuses (täiendatud
24.11.2016) jätta kaebus rahuldamata. Kuni 30.09.2016 kehtinud lepingu lõppemine ja
katkematu parvlaevaühenduse tagamise kohustused ei olnud vastustajale ettenägematud,
mistõttu vastustaja alustaski hankemenetluse korraldamisega juba 16.10.2015. Küll aga oli
ettenägematu asjaolu, et vastustajal tuleb vedaja leidmiseks ühe ja sama hanke esemega
hanget viia läbi neli korda. Hankijale oli ettenägematu, et professionaalne pakkuja on
riigimaksu võlglane. Vastustaja tuvastas hankemenetluse kestel kaebajal maksuvõla
22.08.2016 seisuga. 22.11.2016 seisuga on kaebajal endiselt maksuvõlg. Samuti saab
ettenägematuks pidada asjaolu, et kuigi kaebajale ei sobinud hanketingimused, ei vaidlustanud
ta neid teise hanke raames enne pakkumuste esitamise tähtaega, vaid esitas pakkumuse ja alles
selles teavitas vastustajat, et ta keeldub hankelepingu sõlmimisest hankedokumentides
sedastatud tingimustel. Alusetud on kaebaja süüdistused, nagu oleks vastustaja eesmärgiks
välistada kaebaja osalemine hangetel. Tegelikkuses oli esimese kolme hanke puhul üksnes
kaebajal olemas hanketingimustele vastav parvlaev.
Vastustajale ei olnud erandliku hankemenetluse liigi valimine ettenähtav ega olnuks ka
parema planeerimise korral. See, et vastustaja jõudis enne väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust läbi viia kolm hankemenetlust, tõendab, et vastustaja varus lepingu
sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. Vastustajal on kahtlus, et
kaebaja ei olegi tegelikult soovinud hanget võita ja hankelepingut sõlmida, vaid kaebaja
eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel, lootuses, et vastustaja jätkab
lepingut varasema vedajaga. Kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingus on leppetrahvid (mida
kaebaja proportsionaalseks ei pidanud) võrreldes eelneva hanke hanketingimustega jäänud
muutmata, mistõttu on kaheldav kaebaja tegelik soov vaidlustatud hankemenetluses osaleda
ning tegelikkuses ka hankelepingu pooleks saada. Ka kohtud ei ole kummaski sama hanke
esemega hankeasja kohtuvaidluses pidanud leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt
kõrgeks.
Kaebaja viide 70-päevasele ajavahemikule on eksitav. Kohtuvaidlus kolmanda hanke
hanketingimuste üle kestis kuni 09.08.2016 (nr 3-16-849), millisest ajahetkest oli senise
avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni jäänud üksnes 53 päeva. Arvestada tuleb aga
asjaoluga, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab
jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks, millest tulenevalt oli tegemist juba
ajakriitilise olukorraga. Vastustaja tegutses Sõru-Triigi parvlaevaliinile vedaja leidmisega
(hangete korraldamisega) aktiivselt kokku rohkem kui aasta. Ka juhul kui hange oleks välja
3-16-2129
5(13)
kuulutatud mõned kuud varem, ei oleks see tegelikkuses midagi muutnud ega kaebaja
subjektiivseid õigusi mõjutanud.
ÜTS § 21 lg 3 annab pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise ohu korral kaks
alternatiivset võimalust. Olenemata sellest, kas vastustajale olnuks soodsam senise vedajaga
lepingu pikendamine või mõne ettevõtjaga otselepingu sõlmimine, ei oleks olnud tegemist
kaebaja subjektiivsete huvide rikkumisega, kuivõrd esimene variant ei oleks kaebaja õigusi
mingilgi moel mõjutanud ning teise variandi puhul ei saa kaebaja samuti väita, et otseleping
oleks sõlmitud just temaga ning seda eriti olukorras, kus leppetrahvid oleks hanketingimustes
jäänud samaks. Pealegi puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada, et kaebaja
majanduslik ja finantsseisund on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks. Kaebaja ei olnud esitanud äriregistrile 2015. a majandusaasta aruannet. Lisaks
puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada kaebajal hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks piisava tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole
vastustaja kaebajat ebaõigesti hankemenetlusest kõrvale jätnud.
Kuivõrd vastustajal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, ei olnud kohustust registrile hanketeadet esitada ja hankeleping ei saa olla
RHS § 69 lg 11 p 1 alusel tühine.
Kaebaja viited RHS § 3 ja ELTL rikkumisele on kohut eksitavad. Olukorras, kus vastustaja on
täielikult järginud RHS § 28 rakendamise aluseid ning vastava menetluse läbiviimise nõudeid,
ei saa tegemist olla RHS § 3 ja ELTL art-te 49 ja 56 rikkumisega. Tõsikindlalt ei saa väita, et
ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale hankedokumendid edastanud, oleks kaebaja kindlasti
hankes osalenud, esitanud pakkumuse, osutunud edukaks pakkujaks ja sõlminud
hankelepingu. Kaebaja ei soovinud kolmes varasemas hankes hankelepingut sõlmida.
AS Väinamere Liinid on rikkunud avaliku teenindamise lepingut, millest on vastustaja teda
27.07.2016 kirjaga teavitanud. Seega ei olnud vastustajal halduskoostöö seaduse (HKTS) §-st
12 tulenevalt võimalik seni kehtinud lepingut pikendada, millest tulenevalt esines RHS § 28 lg
2 p-s 3 nimetatud äärmine vajadus. Lisaks eeltoodule kinnitab HKTS § 12 lg 2 p 3 kohaselt
isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema
püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Juhul, kui kaebaja seisukoha järgi ohtu
teenuse osutamise katkemiseks ei esinenud, ei saanud esineda ka ÜTS § 21 lg 3 p 1
rakendamise võimalust.
11. AS Kihnu Veeteed palus 01.11.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. MKM-le ei saa
teha etteheiteid konkursi liigi valiku osas, kuna MKM-l puudub kohustus korraldada mistahes
konkurssi. MKM-l on õigus sõlmida otseleping (ÜTS § 21 lg 4). Isegi kui MKM eksis
pakkujate valikul millegi vastu, ei tulene AS-le Saaremaa Laevakompanii subjektiivset õigust
taotleda vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist, kuna MKM-l oli ainupädevus pakkujate
valimiseks (s.t puudub subjektiivse õiguse riive).
Esines RHS § 28 lg-st 2 tulenev alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamiseks. Kõnealuse liini teenindamiseks oli korraldatud juba kolm konkurssi, mis olid
erinevatel põhjustel nurjunud. Pidades silmas ka neljanda konkursi nurjumise võimalust, pidi
hankija jätma piisava varu, et teha sellise stsenaariumi realiseerumisel veel üks katse
hankelepingu sõlmimiseks, sel korral nt otselepingu vormis. Seega on asjakohatud
kõikvõimalikud etteheited selles osas, et olukorrast puudus kiireloomulisuse element ja
äärmine vajadus antud menetlusliigi kasutamiseks. Samuti on asjakohatud viited sellele, nagu
oleks hankelepingu kiire sõlmimise vajadus tekkinud hankijast sõltuvatest asjaoludest
tulenevalt. Asjaolu, et MKM viis läbi kolm konkurssi, viitab üheselt sellele, et MKM alustas
lepingu sõlmimiseks vajalike tegevustega piisava aja varem. AS Saaremaa Laevakompanii
3-16-2129
6(13)
etteheited kõnealuste konkursside tingimuste osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna selles osas oli
vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud.
Täidetud on ka RHS § 28 lg 2 p 3 teine eeldus, kuivõrd tegemist on hankijast sõltumatu
ettenägematu sündmusega. Ühtlasi on olemas põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja
äärmise vajaduse vahel, kuivõrd ilma kolme ebaõnnestunud konkursita ei oleks hankijal olnud
ka äärmist vajadust kiireloomuliseks hankemenetluseks.
Kõik RHS § 68 lg-t 1 puudutavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna nende osas oli
juba möödunud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg. RHS § 68 lg 1
võimalik rikkumine ei kuulu RHS § 69 lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse aluste hulka.
Kohtute viide võimalusele tugineda hankelepingu tühisuse tuvastamisel otse TsÜS §-le 87
kehtib olukordades, kui vastav tühisuse alus pole hõlmatud RHS-s sisalduvate hankelepingu
tühisust puudutavate sätetega.
Kaebaja tõendid maksuvõla puudumise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tõendid on väljastatud
pärast seda kuupäeva, kui MKM kontrollis maksuvõla olemasolu, mistõttu on võimalik, et
kaebaja on muutnud varasemaid maksudeklaratsioone ning saavutanud seeläbi olukorra, kus
hankemenetluse alustamise päeva seisuga enam maksuvõlga ei esine.
12. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis
kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot ja jättis ülejäänud
osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Varasemaks hetkeks, kui sai ilmneda vajadus Sõru-Triigi parvlaevaliinile lühiajaliselt vedaja
leidmiseks (alates 01.10.2016 kuni orienteeruvalt 01.05.2017), tuleb lugeda 26.02.2015, mil
Veeteede Amet sõlmis lepingu uue reisiparvlaeva („Soela“) tellimiseks tähtajaga 30.04.2017.
Esimene riigihange vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o
ligikaudu aasta enne liiniveo algust. Seda tuleb käsitada hanke sisu ja mahtu arvestades
mõistliku ajavaru planeerimisena. Hankemenetluse käigus hilisemalt ilmnenud erinevad
takistused ei saanud olla hanke korraldajale mõistlikult ettenähtavad. Seega ei saa hankijale
ette heita seda, et esimest hanget ei kuulutatud välja varem. Seega ei saa asuda ka seisukohale,
et hankija oli 8 kuud enne esimese hanke väljakuulutamist passiivne.
Esimene riigihange lõppes 07.01.2016 kaebaja kui ainsa pakkuja hankemenetluselt
kõrvaldamisega maksuvõla tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud
hange lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus
hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange lõppes 22.07.2016,
sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Hankija oli seega 22.07.2016 seisuga olukorras, et
senised kolm hanget olid erinevatel põhjustel luhtunud ning vedaja leidmiseks alates
01.10.2016 oli jäänud alla 3 kuu. Sellises olukorras oli põhjendatud hankija poolt RHS § 28 lg
2 p 3 rakendamine.
Hankelepingu kiire sõlmimine oli kolmanda hanke luhtumise järgselt vajalik. Sellele viitab
ainuüksi asjaolu, et ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku
teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga
hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Vastav nõue
tugineb põhjendatud eeldusel, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse
osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks (laeva
prahtimine, meeskonna palkamine, piletimüügisüsteemi käivitamine, sadama pidaja ja
varustajatega lepingute sõlmimine). Kolmanda hanke lõppemise seisuga oli jäänud
hankeperioodi alguseni alla 3 kuu. Seega oli tegemist ajakriitilise olukorraga.
3-16-2129
7(13)
Praamiühendus Saaremaa ja Hiiumaa vahel on oluline avalik huvi. Arvestades kolmanda
hanke luhtumise järgselt tekkinud ajakriitilist olukorda, mis hõlmas riski, et praamiühendus
võib alates 01.10.2016 kuni kuueks kuuks katkeda, oli tegemist äärmise vajaduse ilmnemisega
RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Kolme hanke ebaõnnestumist tuleb pidada hankijast
sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Seda, et kõnealuse
teenuse hanke puhul ei olnud hanketingimused ilmselt ebaproportsionaalsed, kinnitab muu
hulgas asjaolu, et pakkumused esimesel ja teisel hankel esitati, samuti asjaolu, et teenuse
osutaja kokkuvõttes leiti (hankeleping sõlmiti). Hanketingimusi on hinnanud ka kohus,
tuvastamata nende ebaproportsionaalsust (haldusasjad nr 3-15-2960 ja 3-16-849). Kohtule ei
nähtu nelja kõnealuse hanke puhul sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks
objektiivselt mõjutada hankel osalemise soovi. Kindlasti ei saa lugeda hankijast sõltuvaks ja
ettenähtavaks sündmuseks seda, et hankel osalejal esineb maksuvõlg, mis annab aluse tema
kõrvaldamiseks hankelt (esimene hange), samuti asjaolu, et pakkuja ei vaidlusta
hanketingimusi, kuid keeldub hilisemalt hanketingimustel lepingu sõlmimisest (teine hange).
Samuti seda, et kolmandal hankel ei osale ühtegi pakkujat, kui kahel varasemal hankel sama
teenuse pakkuja leidmiseks on pakkumused esitatud. Hangete vahele jäävatest ajaperioodidest
ei nähtu hankija ebamõistlikku viivitust.
Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb põhjuslik seos (ettenägematud
sündmused tingisid ajakriitilise olukorra ja võimaluse, et praamiühendus 01.10.2016 ei jätku).
Kolme esimese hanke näol oli tegemist RHS § 19 alusel lihtsustatud korras teenuse
tellimisega. Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras RHS § 35 tähtaegu ei sätesta.
Seega olid hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme hankemenetluse ebaõnnestumise
tagajärjel täidetud RHS § 28 lg 2 p-st 3 tulenevad eeldused hankija poolt 12.08.2016
väljakuulutamiseta
läbirääkimistega
riigihanke
algatamiseks.
Hankijast
sõltumatute
ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmine vajadus on määratlemata õigusmõiste,
mida tuleb sisustada küll kitsendavalt, samas ei saa seda teha ka niivõrd kitsendavalt, et RHS
§ 28 lg 2 p 3 kaotaks praktilise toime. Praeguse vaidluse asjaolud andsid aluse vastava
menetlusliigi valimiseks. Avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse korral
pakkumuste esitamata jätmine on iseseisvaks aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse läbiviimiseks (RHS § 28 lg 2 p 1). Puudub alus asuda seisukohale, et RHS §
19 alusel korraldataval hankel pakkumuste esitamata jätmisel tuleks samas vormis hanke
kordamist eeldada ja nõuda.
Ajakriitilises olukorras ÜTS § 21 lg 3 või RHS § 28 lg 2 p 1 rakendamine, s.o ühe või teise
võimaluse kasuks otsustamine, on MKM pädevuses. Kuna praegusel juhul valiti RHS § 28 lg
2 p 1 rakendamine, tuleb hinnata selle eelduste täidetust ja puudub vajadus analüüsida ÜTS §
21 lg 3 eelduste täidetust.
RHS § 29 lg 2 sätestab, et hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud
huvitatud isikule. RHS § 69 lg 11 p 1 sätestab, et hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud
registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale
seadusele lubatud. Kuna hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, siis ei olnud hankija RHS § 29 lg-st 2 tulenevalt
kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla RHS § 69 lg 11 p 1
alusel tühine. Seega puudub alus VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS
Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise
lepingu tühisuse tuvastamiseks.
3-16-2129
8(13)
Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et esineb RHS §-s 69 toodud tühisuse alustest eraldiseisev
alus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 87 alusel. Riigikohus on Euroopa Kohtu
praktikale tuginedes asunud seisukohale, et kui teenuste kontsessiooni andmisel on oluliselt
rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ja nendel põhinevat RHS §-i 3, siis on võimalik lepingu
tühisus tuvastada TsÜS § 87 alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Viidatud
kohtupraktika seondub teenuste kontsessiooniga, millega praegusel juhul ei ole tegemist. Isegi
kui asuda seisukohale, et TsÜS § 87 on praeguses asjas põhimõtteliselt rakendatav, ei ole
tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korraldamine kolmanda varasema hanke luhtumise järgselt oli põhjendatud,
siis ei ole ebaõiget hankemenetluse liiki valitud ja see ei saa olla hankelepingu tühisuse
tuvastamise aluseks ei RHS § 69 ega ka TsÜS § 87 alusel.
Kaebaja ei ole toonud esile piisavaid põhjendusi selle kohta, et vastustajal tekkis kohustus AS-
ga Saaremaa Laevakompanii läbirääkimistesse asumiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses. RHS § 3, § 28 lg 1 ja § 68 lg 1 selleks hankijat ei kohustanud. Isegi kui
asuda seisukohale, et MKM-l tekkis kohustus kaebaja kaasamiseks, ei saa sellest järeldada, et
kaebajaga oleks igal juhul hankeleping sõlmitud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13. AS Saaremaa Laevakompanii palub 19.12.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud
17.01.2017) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või
alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Halduskohus on asunud ebaõigele järeldusele, et hankija järgis väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud nõudeid.
Kohus ei ole teostanud nimetatud sättes toodud eelduste esinemise sisulist analüüsi ja otsus on
selles osas motiveerimata. Kohus on jätnud kaebaja seisukohad oluliste asjaolude kohta
hindamata. Kaebaja ei nõustu kohtu ja VAKO seisukohaga, et „hankijast sõltumatut,
ettenägematut sündmust“ saab sisustada läbi MKM-i poolt korraldatud kolme hanke
luhtumise. „Äärmise vajaduse“ esinemist on kohus ja VAKO sisustanud vastuolus RHS § 28
lg 2 p-ga 3 ning asjaoludega, mida senises kohtupraktikas ja õigusteoreetilises kirjanduses ei
ole lubatavaks peetud. Kohus ja VAKO ei ole tuvastanud hankijast sõltumatut ettenägematut
sündmust, äärmist vajadust ega põhjuslikku seost.
Kohus
ja
VAKO
on
väljakuulutamiseta
läbirääkimistega
hankemenetluse
kui
hankemenetlusliigi valiku RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eelduseid tõlgendanud äärmiselt
laiendavalt. Tõlgendus „äärmisest vajadusest“ ning „hankijast sõltumatust põhjusest“ on
vastuolus RHS-i, riigihangete direktiivi ja senise kohtupraktikaga (vt kohtuasjad nr C-385/02;
C-24/91; C-194/88R). RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldust „hankijast sõltumatu
ettenägematu sündmus“ ei esinenud. Eelnevalt korraldatud kolme hanke luhtumine selleks ei
kvalifitseeru. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korraldamise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning menetlusliigi valiku
põhjendamise ja tõendamise kohustus lasub hankijal (vt kohtuasjad nr C-199/85 ja C-57/94).
Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et Sõru-Triigi liinil reisijateveoteenuse osutaja
leidmiseks esimese hanke korraldamine 8 kuud pärast hanke korraldamise vajaduse selgumist
ei olnud hankija poolne viivitus või ebamõistlik ajakasutus. Hankedokumentatsiooni
koostamiseks ei saa kuluda 8 kuud. Hankijal oli võimalik ette näha kolme hanke luhtumist.
Antud juhul põhjustas MKM ise väljakujunenud olukorra. MKM on VAKO-le ja kohtule
esitatud vastustes selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei kasutanud mõistlikku ajavaru
3-16-2129
9(13)
hankemenetluse korraldamiseks. Asjaolu, et hankija otsustas eelnevalt korraldada lihtsustatud
korras teenuse tellimise, milles lükkas pakkumused tagasi või sätestas ebaproportsionaalsed
hanketingimused ja hankelepingu tingimused ning millest tingituna esitati vaidlustus, ei ole
ettenägematud ega anna alust RHS § 28 lg 2 p-le 3 tuginedes valida niivõrd erandlik
hankemenetluse liik.
Hankemenetluse käiku ja hanke õnnestumise käiku mõjutavad hankija otsused muuta
jooksvalt hanketingimusi. Halduskohtule esitatud kaebuses on välja toodud, milliseid
tingimusi muudeti. Hankija väide, et hangetes viitenumbritega 168116 ja 172943 ei ole peetud
leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt kõrgeks, on väär ja kohut eksitav. VAKO on
vaidlustuses nr 223-15/168116 tuvastanud, et leppetrahvi suurus kuni 500 000 eurot on
ebamõistlikult suur. MKM poolt kehtestatud hanketingimused on olnud vastuolus
õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.
Kuivõrd ettenägematut sündmust ja äärmist vajadust ei eksisteerinud, siis ei saanud kohus
tuvastada ka nendevahelist põhjuslikku seost. Halduskohtu otsus on sisult ebaõige ja
motiveerimata ning ei tugine uuritud tõenditel ega kohtu ette toodud asjaoludel. Kohus on
jätnud kaebaja seisukohtadele, tõenditele ja väidetele sisulise hinnangu andmata.
Kohus ei ole hankelepingu tühisuse aluste hindamisel teostanud sisulist analüüsi. Senises
kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et hankelepingu tühisuse alused ei ole piiratud RHS §
69 lg-tes 1 ja 11 sätestatuga (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Riigikohus
rõhutas viidatud lahendis, et kui on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ning nendel
põhinevat RHS §-i 3 ja sellise lepingu tühisust ei ole võimalik RHS § 69 lg-te 1 ja 11 alusel
tuvastada, tuleb kohtul kaaluda, kas jätta RHS § 4 lg 2 kohaldamata ja rakendada TsÜS §-i 87.
Hankija ei järginud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel RHS
§-i 3. Kaebaja puhul on puudunud mistahes alused eeldada, et tema näitajad ja pädevus ei ole
olnud piisavad. Veelgi enam, hankija on lugenud kahel hankel (viitenumbritega 168116 ja
170353) kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse
kriteeriumid täidetuks. Väär menetlusliigi valik, väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse reeglite järgimata jätmine, huvitatud isikute ringist nõuetekohaste näitajatega
ja pädevusega isikute (sh kaebaja) välja jätmine tähendab, et hankija on oluliselt rikkunud
RHS-i, sh RHS § 3 p-e 1-5 ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, mis kvalifitseerub
ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks rikkumiseks, mistõttu tuleb tuvastada sõlmitud hankelepingu
tühisus.
Eestile saabus 12.08.2016, kui vaidlusalust hanget alustati, hankedirektiivi nr 2014/24/EL
ülevõtmise tähtaeg. Kuna Eesti Vabariik on rikkunud direktiivi ülevõtmise kohustust, siis
tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast oli nii VAKO-l kui halduskohtul kohustus arvestada uues
direktiivis sisalduvaid põhimõtteid. VAKO ega halduskohus ei ole seda teinud. Uus direktiiv
ei viita art-s 32 mitte „äärmisele vajadusele“, vaid „kui see on tingimata vajalik“.
Halduskohus oleks pidanud RHS § 28 lg 2 p-i 3 tõlgendama koostoimes uue direktiivi art-ga
32. Kaebaja taotleb Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas MKM poolt korraldatud
väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke puhul esinesid hankijast sõltumatud ja MKM
jaoks ettenägematud sündmused, mis õigustaksid väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse valikut direktiivi nr 2014/24 art 32 mõistes.
14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub kirjalikus vastuses (täiendatud
20.01.2017) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja
jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde neid kordamata. Halduskohus on sisuliselt
3-16-2129
10(13)
analüüsinud RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud eelduste esinemist ning õigesti leidnud, et
vastavad eeldused olid täidetud.
Kaebaja
sisustab
väljakuulutamiseta
läbirääkimistega
riigihanke
eeldusi
tahtlikult
meelevaldselt kitsendavalt. Kaebaja viited kohtulahenditele nr C-385/02 ja C-24/91 on
asjakohatud, kuivõrd nende vaidluste asjaolud on praegusest vaidlusest erinevad. Kohtuasjad
C-199/85 ja C-57/94 käsitlevad 26.07.1971 direktiivi nr 71/305/EMÜ, mis on teenuse
osutamise lepingutest erinev regulatsioon.
Ebareaalne on kaebaja väide, justkui pidanuks vastustaja uue hanke koostamise ja
läbiviimisega alustama juba 2006. a-l. Vastustaja ei ole erandlikku riigihanget läbi viinud
esmajoones, vaid on selleni jõudnud alles pärast kolme luhtunud hanget.
Vastustaja ei pidanud kaebaja sellist suhtumist hanketingimustesse ette nägema ja see tuli talle
üllatusena. Hanketingimuste muutmine ühe pakkuja ja turul tegutseva ettevõtte nõudmiste
järgi on RHS järgi keelatud ja karistatav. Vastustajal on kohustus kehtestada hanketingimused
avalikest huvidest lähtuvalt, mitte üksnes ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt. Kui lähtuda
kaebaja väitest, et hankija otsused muuta hanketingimusi leebemaks mõjutavad hanke
õnnestumise käiku, pidanuks kaebaja kolmandas hankes pakkumuse esitama. Et ta seda ei
teinud, kinnitab vastustaja kahtlust, et tegelikkuses ei oleks kaebaja soovinud ega sooviks ka
praegu ettenähtud tingimustel hankelepingut sõlmida. VAKO leidis sisuliselt 05.01.2016
otsuses nr 223-15/168116, et leppetrahvi tingimus on ebamõistlik olukorras, kus vastustaja
nõuaks maksimaalmääras leppetrahvi vedajalt, kes hilineb veoteenuse osutamise alustamisega
üksnes ühe päeva, millest tulenevalt muutis vastustaja leppetrahvi tingimust selgemaks.
Iseenesest on õige kaebaja väide, et ka väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlus ei
garanteeri hankelepingu sõlmimist, sest pakkujal puudub sund hankelepingut sõlmida, kuid
erinevalt muudest hanke liikidest võimaldab see hankemenetlus teatud tingimuste osas
läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste ulatuse määratles vastustaja juba hankedokumentides.
Olukorras, kus esineb otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on samal ajal kindlasti
tegemist ka äärmise vajadusega hankelepingu kiireks sõlmimiseks. Vastustajal esines temast
sõltumatutest ettenägematutest sündmustest tekkinud äärmine vajadus, mis tingis
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise vajaduse. Kuivõrd vastustajal oli
õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud
vastustajal kohustust registrile hanketeadet esitada ning seetõttu ei saa hankeleping olla RHS §
69 lg 11 p 1 alusel tühine.
Ka juhul, kui kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis teenuste kontsessiooni kohta sedastatu
oleks rakendatav muude menetluste korral, ei ole kaebaja tõendanud RHS § 3 põhimõtete
rikkumist, mis tooks kaasa TsÜS §-s 87 ettenähtud tagajärje. Vastustaja ei nõustu kaebaja
arvamusega, et talle tulnuks edastada hankedokumendid. Vale on kaebaja väide, nagu oleks
vastustaja kahel varasemal hankel lugenud kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning
tehnilise ja kutsealase pädevuse kriteeriumid täidetuks.
Määratlused „äärmine vajadus“ ja „kui see on tingimata vajalik“ on samasisulised
kriteeriumid, millest tulenevalt on lähenemine väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse läbiviimisele direktiivi 2014/24/EL mõistes sama, nagu sätestatud kehtivas
RHS-s. Kuna kehtiva RHS määratlus „äärmine vajadus“ ei ole vastuolus direktiivi
2014/24/EL art-ga 32, puudus VAKO-l ja kohtul vajadus eraldi analüüsida direktiivist
tulenevat. Seega on põhjendamatu ka kaebaja taotlus menetluse peatamiseks ja eelotsuse
küsimiseks.
3-16-2129
11(13)
15. AS Kihnu Veeteed palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on ei ole hankemenetlusliigi valikul RHS § 28 lg
2 p-s 3 sätestatud eelduseid tõlgendanud laiendavalt. Reisijateveo katkestusteta toimimine on
oluline avalik huvi.
Isegi juhul, kui RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused väljakuulutamiseta hankemenetluse
korraldamiseks ei oleks olnud täidetud, poleks olnud tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste
rikkumisega. Kuna hankijal puudus mistahes konkursi korraldamise kohustus, oli RHS § 28 lg
2 p-i 3 rikkumine põhimõtteliselt välistatud. Nii VAKO kui kohus on jätnud kolmanda isiku
vastavale väitele hinnangu andmata, mis pole lubatav. Hankijal puudus ÜTS § 21 lg-st 4
tulenevalt mistahes avaliku konkursi korraldamise kohustus, mistõttu on kaebaja
subjektiivsete õiguste rikkumine välistatud.
Halduskohus on analüüsinud TsÜS § 87 kohaldamist ning leidnud õigesti, et TsÜS § 87 ja
RHS § 69 lg 11 p 1 ei kuulu praeguses asjas kohaldamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus ei ole
põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja
põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel
märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea
seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
17. Õige on kaebaja seisukoht, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui
kõige vähem läbipaistva hankemenetluse liigi kasutamine saab olla üksnes rangelt erandlik ja
sellist erandit tuleb tõlgendada kitsalt, kusjuures tõendamiskoormust erandi tegelikku
esinemist kinnitavate erandlike asjaolude osas kannab erandile tugineda sooviv isik (vt
Euroopa Kohtu 11.09.2014 otsus C-19/13: Fastweb, p 49; 08.04.2008 otsus C-337/05:
komisjon vs. Itaalia, p-d 55–58; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr 3-15-
853, p 16). RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud kõik vastavas
sättes loetletud tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VAKO ja halduskohtu
tõlgendus RHS § 28 lg 2 p-le 3 olnud vastuolus ülalviidatud Euroopa Kohtu praktikaga.
Hankija on suutnud tõendada nende erandlike asjaolude üheaegset esinemist, mis õigustavad
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist. Praeguses asjas on vaidlus
selles, kas kolme järjestikuse hankemenetluse luhtumine saab olla „hankijast sõltumatu
ettenägematu sündmus“ ning 70 päeva pikkune periood olemasoleva veolepingu lõppemiseni
„äärmine vajadus“, mis õigustaksid RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamist. Ringkonnakohtu
hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav.
18. Vaidlus puudub selles, et esimene riigihange (viitenumbriga 168116) vedaja leidmiseks
alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o ligikaudu aasta enne liiniveo algust.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et aastast ajaperioodi konkreetse hanke
puhul tuleb hinnata mõistlikuks ajavaruks. Seda, et hankemenetlus sellel ajaperioodil aga
lausa kolm korda nurjub, ei saanud hankija ette näha, kuna see ei sõltunud hankijast. Vaidlust
ei ole ka selles, et esimene hankija poolt korraldatud riigihange lõppes 07.01.2016 AS
Saaremaa Laevakompanii kui ainsa pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamisega maksuvõla
tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 170353)
lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus
hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange (viitenumbriga
172943) lõppes 22.07.2016, sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Kaebaja väited
3-16-2129
12(13)
hanketingimuste ebaproportsionaalsusest ja sellest, justkui hankija ise oleks hanked
konstrueerinud selliselt, et neist ei ole võimalik osa võtta, ei ole leidnud vaidlustus- ega
kohtumenetluses kinnitust. AS Väinamere Liinid ja AS Saaremaa Laevakompanii on kohtus
vaidlustanud esimese ja kolmanda hanke tingimusi (haldusasjad 3-15-2960 ja 3-16-849),
väites muu hulgas nende ebaproportsionaalsust, kuid kaebused on olnud edutud. Kaebaja ei
ole välja toonud sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks objektiivselt mõjutada
hankel osalemise soovi, seda eriti kolmanda ja neljanda hanke kontekstis (kaebaja 17.01.2017
menetlusdokumendi p 2.1.3). Kokkuvõtvalt ei saanud hankija ringkonnakohtu hinnangul
mõistlikult ette näha seda, et esimese hanke puhul on ainsal pakkujal maksuvõlg, teise hanke
puhul ainus pakkuja küll esitab pakkumuse, kuid keeldub hankelepingut sõlmimast ning
kolmanda hanke puhul ei laeku ühtegi pakkumust. Seetõttu kvalifitseerub kolm nurjunud
hanget hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses.
19. ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu
sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke
tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud
enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel
sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist. Puudub vaidlus, et 22.07.2016
seisuga, mil oli selgunud, et senised kolm hanget olid luhtunud, jäi vedaja leidmiseks alates
01.10.2016 alla 3 kuu. See olukord kvalifitseerub ringkonnakohtu hinnangul äärmiseks
vajaduseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses, sest puudub kahtlus selles, et reisijateveo sujuv
jätkuvus Saaremaa ja Hiiumaa vahel on oluline avalik huvi. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus
eelöeldu tõttu seisukohal, et konkreetsel juhul olid hankijal RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise
kumulatiivsed eeldused täidetud: hankijast sõltumatu kolme hanke luhtumine oli kaasa toonud
ajakriitilise situatsiooni, kus oluline avalik huvi tuli tagada alla 3 kuu pikkuse perioodi
jooksul. Sellises situatsioonis on RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamine õigustatud ega ole vastuolus
riigihanke direktiividega, siseriikliku kohtupraktikaga ega Euroopa Kohtu praktikaga. Seda
järeldust ei lükka ümber ka Euroopa Liidu hankedirektiivi nr 2014/24/EL art 32 uus sõnastus,
kus „äärmine vajadus“ on asendatud väljendiga „kui see on tingimata vajalik“.
Ringkonnakohus ei näe neis mõistetes sisulist erinevust, mistõttu puudub ka vajadus Euroopa
Kohtult eelotsuse küsimiseks.
20. Ringkonnakohtu eelnevalt väljendatud seisukohta ei väära ka asjaolu, et teoreetiliselt oleks
hankija võinud välja kuulutada ka neljanda lihtsustatud korras hanke (kolm esimest hanget
olid lihtsustatud korras hanked RHS § 19 kohaselt), kuna ka teenuse tellimiseks lihtsustatud
korras ei sätesta RHS § 35 tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et
neljanda lihtsustatud korras hanke läbiviimine oleks olnud selgelt ebamõistlik olukorras, kus
kolm eelmist sama hankevormi olid erineval hankijast olenematul põhjusel luhtunud ning
viimasel RHS § 19 alusel korraldatud hankel ei esitatud ühtegi pakkumust (vt ka RHS § 28 lg
2 p-i 1). Kui RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused on täidetud, siis on hankijal õigus seda
hankevormi kasutada.
21. RHS § 68 lg 1 kohaselt esitab hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korral hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule, kelle
majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Õige on väide, et RHS § 68 lg 1 rikkumine ei ole
RHS § 69 lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse aluste kontekstis asjassepuutuv. Kuid
kaebaja on väitnud (mida ta ei saanud väita vaidlustusmenetluses, vt RKHK lahend nr 3-3-1-
52-11, p 17; RKHK lahend nr 3-3-1-39-12, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus
asjas nr 3-14-50168, p 14) sõlmitud hankelepingu tühisust ka ELTL art-tes 49 ja 56 ning neil
põhineva RHS §-s 3 sätestatud riigihangete oluliste põhimõtete rikkumise tõttu TsÜS § 87
3-16-2129
13(13)
alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kohtulahendites esitatud seisukohad
kohaldatavad ka kaupade ja teenuste soetamise hangete vaidlustes, mitte üksnes teenuste
kontsessiooni puhul ning kui kaebaja oleks täitnud kõik hankija poolt esitatud nõuded, siis
oleks Eesti turu väiksust ja konkurentsi vähesust ning RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid
arvestades olnud õigustatud kaebaja nõudmine, et valitud hankeliigi puhul oleks hankija
saatnud hankedokumendid ka talle. Olenemata sellest ei saa aga asja materjalide alusel väita,
et hankija oleks RHS § 68 lg-t 1 vaidlusaluse hanke puhul kaebaja suhtes rikkunud, sest
hankijal puudus veendumus, et kaebaja täidab hankelepingu nõuetekohase täitmise eeldused.
Need põhjused on halduskohus esitanud oma otsuse p-s 18.2. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata.
22. Eelnevast tulenevalt ei olnud MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud
sõitjateveo avaliku teenindamise leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil tühine ei RHS § 69 lg 11 p
1 ega TsÜS § 87 alusel. Halduskohus on õigesti jätnud hindamata kolmanda isiku väited
sellest, kas MKM-l oleks olnud õigus kohaldada ÜTS § 21 lg-t 4 ja sõlmida vedajaga
otseleping hanget korraldamata, sest see ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust omav küsimus.
Samamoodi ei oma tähendust see, kas MKM oleks võinud ÜTS § 21 lg 3 alusel pikendada
seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut. Praeguse vaidluse lahendamisel
tuli lahendada küsimus, kas MKM valis õige hankeliigi ning kas sõlmitud hankeleping on
kehtiv. Nendele küsimustele vastates ei ole vaja võtta seisukohta sellest, kas MKM oleks
võinud olukorra lahendada ka kuidagi teisiti.
23. Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus
muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1
alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu
poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal
kanda
kolmanda
isiku
menetluskulud.
Kolmas
isik
taotleb
apellatsiooniastmes
menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 620 eurot ilma käibemaksuta (tl 167-171).
Kohtule on tähtaegselt esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid.
HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.
Kaebaja ei ole kolmanda isiku menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus mõistab kaebajalt
kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 620 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pikamäe