3-16-2129/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2129

Haldusasi

AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni

14.10.2016

otsuse

nr

210-

16/177377

tühistamiseks

ning

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS Kihnu Veeteed

vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo

avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,

volitatud esindaja v.adv Britta Oltjer

Vastustaja

(hankija)

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindajad

Liisa Surva ja Taivo Linnamägi

Kolmas isik – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindaja

v.adv Tarmo Peterson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks

rahuldamata.

2. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 8. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-2129 muutmata.

3. Mõista AS-lt Saaremaa Laevakompanii AS Kihnu Veeteed kasuks välja viimase

poolt

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud

summas

620

(kuussada

kakskümmend)

eurot.

AS

Saaremaa

Laevakompanii

ja

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

3-16-2129

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

06.02.2017

(HKMS

§

278

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Väinamere Liinid OÜ vahel

27.09.2006 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil kehtis

kuni 30.09.2016.

2. MKM korraldas 16.10.2015 riigihangete seaduse (RHS) § 19 alusel lihtsustatud korras

tellitava teenuse hanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni

parvlaeva „Soela“ liinile saabumiseni“. Hange (viitenumbriga 168116) lõppes 23.12.2015,

kuna AS-l Saaremaa Laevakompanii kui ainsal hankemenetluse raames pakkumuse esitanud

pakkujal esines hankemenetluse algamise kuupäeva seisuga maksuvõlg.

3. MKM algatas 11.01.2016 uue lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke (viitenumbriga

170353) vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile. Hange lõppes 20.01.2016, kuna

pakkumuse esitanud AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus hankedokumentides ette

nähtud tingimustel (leppetrahv) hankelepingut sõlmima.

4. Kolmas lihtsustatud korras tellitava teenuse hange (viitenumbriga 172943) sama

hankelepingu eseme osas algas 28.03.2016 ja lõppes 22.07.2016, kuna hankele ei esitatud

hanketingimustes ettenähtud tähtajaks ühtegi pakkumust.

5. MKM

avaldas

12.08.2016

riigihangete

e-registris

hanke

„Väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihange vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil“ (viitenumber

177377). Hankel osalemise ettepanek esitati AS-le Kihnu Veeteed ja AS-le Tallinna Sadam.

6. AS Saaremaa Laevakompanii pöördus 02.09.2016 hankija poole nõudega selgitada, miks

pakkumuse esitamise ettepanekut ja hankedokumente ei edastatud talle. AS Saaremaa

Laevakompanii kinnitusel sai ta hanke korraldamisest ja läbiviimisest teada ajalehes Saarte

Hääl 02.09.2016 avaldatud artikli kaudu. MKM vastas AS-le Saaremaa Laevakompanii

06.09.2016 kirjaga.

7. MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel sõlmiti 02.09.2016 sõitjateveo avaliku teenindamise

leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil, mille kohta MKM avaldas 15.09.2016 riigihangete

registris hanke aruande ja teabe, et hankeleping on sõlmitud.

8. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.09.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse 02.09.2016 MKM ja KVT vahel sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku

teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. VAKO jättis 14.10.2016 otsusega nr 210-

16/177377 vaidlustuse rahuldamata. VAKO ei nõustunud vaidlustaja väidetega, et kolme

varasema riigihanke läbikukkumine oli tingitud hankija tegevusest või tegematajätmisest. See,

et hankija jõudis enne väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kolm

menetlust, tõendab, et hankija varus lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde

läbiviimiseks mõistliku aja. Õige on vaidlustaja väide, et kuivõrd kolmas riigihange

lihtsustatud korras teenuse tellimiseks lõppes pakkumuste või hankemenetluses osalemise

3-16-2129

3(13)

taotluste mitteesitamisega 22.07.2016, jäi hankelepingu täitmise alguseni (30.09.2016) 70

päevane ajavahemik, kuid arvestades varasemate riigihangete pikkusi, ei saanud hankijal olla

kindlust, et lepingu täitmisega alustamiseni jäänud aja jooksul võiks riigihange lihtsustatud

korras teenuse tellimiseks lõppeda hankelepingu sõlmimisega. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) §

21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu

sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne

kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Seega tekkis hankijal hankelepingu

sõlmimiseks läbiviidud kolme menetluse ebaõnnestumise tagajärjel RHS § 28 lg 2 p 3 mõttes

äärmine vajadus. Eeltoodust tulenevalt esinesid RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud erakorralised

asjaolud, mis põhjendasid sisuliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamist hankija poolt. Järelikult ei pidanud hankija hanketeadet registrile esitama, mistõttu

ei ole MKM ja AS Kihvu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud hankeleping RHS § 69 lg 11 p 1

alusel tühine. Kuivõrd RHS § 68 lg 1 ei ole hankelepingu tühisuse alus, ei saa RHS § 68 lg 1

võimalik rikkumine hankija poolt mõjutada hankelepingu kehtivust.

9. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täiendatud 17.11.2016) VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS Kihnu

Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu

tühisuse tuvastamiseks.

VAKO otsus on hankija tõendamiskoormuse täitmata jätmise tõttu põhjendamatu. VAKO

poolt äärmiselt laiendav menetlusliigi kohaldamise aluste tõlgendus on vastuolus RHS,

riigihanke direktiivi ja senise kohtupraktikaga (kohtuasjad nr C-385/02, C-24/91, C-194/88R).

Täitmata on RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud kriteerium „hankijast sõltumatu ettenägematu

sündmus“. Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tulenenud hankijast endast ja tegemist ei

ole olnud ettenägematu sündmusega. Varasemate hankemenetluste nurjumine ei ole

erakorralise loomuga olukord, mis ülekaalukalt väljuks majandusliku ja sotsiaalse elu piiridest

(näiteks looduskatastroof jms).

MKM on Sõru-Triigi parvlaevaliini hanketingimused sätestanud kõikides korraldatud

hangetes eesmärgiga välistada AS Saaremaa Laevakompanii osalemine hankel või on seadnud

erakordselt ebaproportsionaalseid hanketingimusi, eesmärgiga tuua kaasa olukord, kus ükski

pakkuja sel põhjusel pakkumust ei esita. MKM teguviis on kandnud kaugemat sihti korraldada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus MKM saab pakkujaid ise valida.

RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud äärmise vajaduse kriteerium tähendab fakti tuvastust ehk seda,

kas oli piisavalt aega RHS §-s 35 teiste hankemenetluste liikide jaoks ettenähtud tähtaegadest

kinni pidamiseks ja seeläbi teiste hankemenetluse liikide valikuks. Seda oli võimalik teha ‒

kolmanda hanke ja 30.09.2016 vahele jäi 70 päeva; teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei

ole RHS §-s 35 tähtaegu üldse vaja järgida. Hankijal ei saanud olla ka väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse korral kindlust hankelepingu sõlmimise osas. Äärmise

vajaduse elimineerib samuti ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatu, s.o olemasoleva lepingu

pikendamise võimalus.

Hankijal puudus alus ja õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamiseks. Seega tuli hankijal valida muude riigihankemenetluse liikide vahel ning

selleks oli vajalik hanke alustamiseks avaldada registris hanketeade, mille esitamata jätmine ei

ole vastavalt RHS-le lubatud (RHS § 29 lg-d 1 ja 2, § 69 lg 11 p 1).

Kaebaja taotleb hankelepingu tühisuse kindlakstegemist ühtlasi TsÜS § 87 alusel.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine selleks faktilist ja

õiguslikku alust omamata (väär hankemenetluse liigi valik), selle korraldamisel seaduses

ettenähtud reeglistiku eiramine ning riigihangete korraldamist reguleerivate direktiivide, RHS

3-16-2129

4(13)

ja riigihangete üldpõhimõtete rikkumine kvalifitseerub ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks

rikkumiseks, mis toob kaasa hankelepingu tühisuse.

Hankija ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12.08.2016 esines põhjus jätta AS-

le Saaremaa Laevakompanii hankedokumendid edastamata. Kaebaja näitajad, kogemus ja

pädevus on olnud piisavad hankelepingu täitmiseks ning ettevõte oleks kindlasti vastaval

riigihankel osalenud, kui ettevõtet oleks hanke korraldamisest teavitatud. Hankija kahtlused,

kas kaebaja esitab pakkumuse või sõlmib hankelepingu, ei ole aluseks RHS § 68 lg 1 järgse

kohustuse täitmata jätmiseks. Hankija sõnul algatati hange e-riigihangete keskkonnas

12.08.2016. Kaebaja on esitanud tõendi, et tal puudus 12.08.2016 maksuvõlg.

MKM-l oli 1 aasta ja 7 kuud aega vajalike hangete korraldamiseks. Seega isegi juhul, kui

lähtuda hankija väitest, et leping pidi vastavalt ÜTS § 21 lg-le 2 olema sõlmitud 3 kuud enne

30.09.2016, jäi MKM-le aega korraldada ja läbi viia hankeid 1 aasta ja 4 kuu vältel. MKM on

olnud alates 26.02.2015 passiivne vähemalt 340 päeva ehk 11,5 kuud ning see on otseselt

hankijast sõltuv põhjus.

10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus 01.11.2016 vastuses (täiendatud

24.11.2016) jätta kaebus rahuldamata. Kuni 30.09.2016 kehtinud lepingu lõppemine ja

katkematu parvlaevaühenduse tagamise kohustused ei olnud vastustajale ettenägematud,

mistõttu vastustaja alustaski hankemenetluse korraldamisega juba 16.10.2015. Küll aga oli

ettenägematu asjaolu, et vastustajal tuleb vedaja leidmiseks ühe ja sama hanke esemega

hanget viia läbi neli korda. Hankijale oli ettenägematu, et professionaalne pakkuja on

riigimaksu võlglane. Vastustaja tuvastas hankemenetluse kestel kaebajal maksuvõla

22.08.2016 seisuga. 22.11.2016 seisuga on kaebajal endiselt maksuvõlg. Samuti saab

ettenägematuks pidada asjaolu, et kuigi kaebajale ei sobinud hanketingimused, ei vaidlustanud

ta neid teise hanke raames enne pakkumuste esitamise tähtaega, vaid esitas pakkumuse ja alles

selles teavitas vastustajat, et ta keeldub hankelepingu sõlmimisest hankedokumentides

sedastatud tingimustel. Alusetud on kaebaja süüdistused, nagu oleks vastustaja eesmärgiks

välistada kaebaja osalemine hangetel. Tegelikkuses oli esimese kolme hanke puhul üksnes

kaebajal olemas hanketingimustele vastav parvlaev.

Vastustajale ei olnud erandliku hankemenetluse liigi valimine ettenähtav ega olnuks ka

parema planeerimise korral. See, et vastustaja jõudis enne väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust läbi viia kolm hankemenetlust, tõendab, et vastustaja varus lepingu

sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. Vastustajal on kahtlus, et

kaebaja ei olegi tegelikult soovinud hanget võita ja hankelepingut sõlmida, vaid kaebaja

eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel, lootuses, et vastustaja jätkab

lepingut varasema vedajaga. Kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingus on leppetrahvid (mida

kaebaja proportsionaalseks ei pidanud) võrreldes eelneva hanke hanketingimustega jäänud

muutmata, mistõttu on kaheldav kaebaja tegelik soov vaidlustatud hankemenetluses osaleda

ning tegelikkuses ka hankelepingu pooleks saada. Ka kohtud ei ole kummaski sama hanke

esemega hankeasja kohtuvaidluses pidanud leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt

kõrgeks.

Kaebaja viide 70-päevasele ajavahemikule on eksitav. Kohtuvaidlus kolmanda hanke

hanketingimuste üle kestis kuni 09.08.2016 (nr 3-16-849), millisest ajahetkest oli senise

avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni jäänud üksnes 53 päeva. Arvestada tuleb aga

asjaoluga, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab

jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks, millest tulenevalt oli tegemist juba

ajakriitilise olukorraga. Vastustaja tegutses Sõru-Triigi parvlaevaliinile vedaja leidmisega

(hangete korraldamisega) aktiivselt kokku rohkem kui aasta. Ka juhul kui hange oleks välja

3-16-2129

5(13)

kuulutatud mõned kuud varem, ei oleks see tegelikkuses midagi muutnud ega kaebaja

subjektiivseid õigusi mõjutanud.

ÜTS § 21 lg 3 annab pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise ohu korral kaks

alternatiivset võimalust. Olenemata sellest, kas vastustajale olnuks soodsam senise vedajaga

lepingu pikendamine või mõne ettevõtjaga otselepingu sõlmimine, ei oleks olnud tegemist

kaebaja subjektiivsete huvide rikkumisega, kuivõrd esimene variant ei oleks kaebaja õigusi

mingilgi moel mõjutanud ning teise variandi puhul ei saa kaebaja samuti väita, et otseleping

oleks sõlmitud just temaga ning seda eriti olukorras, kus leppetrahvid oleks hanketingimustes

jäänud samaks. Pealegi puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada, et kaebaja

majanduslik ja finantsseisund on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks. Kaebaja ei olnud esitanud äriregistrile 2015. a majandusaasta aruannet. Lisaks

puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada kaebajal hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks piisava tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole

vastustaja kaebajat ebaõigesti hankemenetlusest kõrvale jätnud.

Kuivõrd vastustajal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena, ei olnud kohustust registrile hanketeadet esitada ja hankeleping ei saa olla

RHS § 69 lg 11 p 1 alusel tühine.

Kaebaja viited RHS § 3 ja ELTL rikkumisele on kohut eksitavad. Olukorras, kus vastustaja on

täielikult järginud RHS § 28 rakendamise aluseid ning vastava menetluse läbiviimise nõudeid,

ei saa tegemist olla RHS § 3 ja ELTL art-te 49 ja 56 rikkumisega. Tõsikindlalt ei saa väita, et

ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale hankedokumendid edastanud, oleks kaebaja kindlasti

hankes osalenud, esitanud pakkumuse, osutunud edukaks pakkujaks ja sõlminud

hankelepingu. Kaebaja ei soovinud kolmes varasemas hankes hankelepingut sõlmida.

AS Väinamere Liinid on rikkunud avaliku teenindamise lepingut, millest on vastustaja teda

27.07.2016 kirjaga teavitanud. Seega ei olnud vastustajal halduskoostöö seaduse (HKTS) §-st

12 tulenevalt võimalik seni kehtinud lepingut pikendada, millest tulenevalt esines RHS § 28 lg

2 p-s 3 nimetatud äärmine vajadus. Lisaks eeltoodule kinnitab HKTS § 12 lg 2 p 3 kohaselt

isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema

püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Juhul, kui kaebaja seisukoha järgi ohtu

teenuse osutamise katkemiseks ei esinenud, ei saanud esineda ka ÜTS § 21 lg 3 p 1

rakendamise võimalust.

11. AS Kihnu Veeteed palus 01.11.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. MKM-le ei saa

teha etteheiteid konkursi liigi valiku osas, kuna MKM-l puudub kohustus korraldada mistahes

konkurssi. MKM-l on õigus sõlmida otseleping (ÜTS § 21 lg 4). Isegi kui MKM eksis

pakkujate valikul millegi vastu, ei tulene AS-le Saaremaa Laevakompanii subjektiivset õigust

taotleda vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist, kuna MKM-l oli ainupädevus pakkujate

valimiseks (s.t puudub subjektiivse õiguse riive).

Esines RHS § 28 lg-st 2 tulenev alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamiseks. Kõnealuse liini teenindamiseks oli korraldatud juba kolm konkurssi, mis olid

erinevatel põhjustel nurjunud. Pidades silmas ka neljanda konkursi nurjumise võimalust, pidi

hankija jätma piisava varu, et teha sellise stsenaariumi realiseerumisel veel üks katse

hankelepingu sõlmimiseks, sel korral nt otselepingu vormis. Seega on asjakohatud

kõikvõimalikud etteheited selles osas, et olukorrast puudus kiireloomulisuse element ja

äärmine vajadus antud menetlusliigi kasutamiseks. Samuti on asjakohatud viited sellele, nagu

oleks hankelepingu kiire sõlmimise vajadus tekkinud hankijast sõltuvatest asjaoludest

tulenevalt. Asjaolu, et MKM viis läbi kolm konkurssi, viitab üheselt sellele, et MKM alustas

lepingu sõlmimiseks vajalike tegevustega piisava aja varem. AS Saaremaa Laevakompanii

3-16-2129

6(13)

etteheited kõnealuste konkursside tingimuste osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna selles osas oli

vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud.

Täidetud on ka RHS § 28 lg 2 p 3 teine eeldus, kuivõrd tegemist on hankijast sõltumatu

ettenägematu sündmusega. Ühtlasi on olemas põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja

äärmise vajaduse vahel, kuivõrd ilma kolme ebaõnnestunud konkursita ei oleks hankijal olnud

ka äärmist vajadust kiireloomuliseks hankemenetluseks.

Kõik RHS § 68 lg-t 1 puudutavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna nende osas oli

juba möödunud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg. RHS § 68 lg 1

võimalik rikkumine ei kuulu RHS § 69 lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse aluste hulka.

Kohtute viide võimalusele tugineda hankelepingu tühisuse tuvastamisel otse TsÜS §-le 87

kehtib olukordades, kui vastav tühisuse alus pole hõlmatud RHS-s sisalduvate hankelepingu

tühisust puudutavate sätetega.

Kaebaja tõendid maksuvõla puudumise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tõendid on väljastatud

pärast seda kuupäeva, kui MKM kontrollis maksuvõla olemasolu, mistõttu on võimalik, et

kaebaja on muutnud varasemaid maksudeklaratsioone ning saavutanud seeläbi olukorra, kus

hankemenetluse alustamise päeva seisuga enam maksuvõlga ei esine.

12. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot ja jättis ülejäänud

osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Varasemaks hetkeks, kui sai ilmneda vajadus Sõru-Triigi parvlaevaliinile lühiajaliselt vedaja

leidmiseks (alates 01.10.2016 kuni orienteeruvalt 01.05.2017), tuleb lugeda 26.02.2015, mil

Veeteede Amet sõlmis lepingu uue reisiparvlaeva („Soela“) tellimiseks tähtajaga 30.04.2017.

Esimene riigihange vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o

ligikaudu aasta enne liiniveo algust. Seda tuleb käsitada hanke sisu ja mahtu arvestades

mõistliku ajavaru planeerimisena. Hankemenetluse käigus hilisemalt ilmnenud erinevad

takistused ei saanud olla hanke korraldajale mõistlikult ettenähtavad. Seega ei saa hankijale

ette heita seda, et esimest hanget ei kuulutatud välja varem. Seega ei saa asuda ka seisukohale,

et hankija oli 8 kuud enne esimese hanke väljakuulutamist passiivne.

Esimene riigihange lõppes 07.01.2016 kaebaja kui ainsa pakkuja hankemenetluselt

kõrvaldamisega maksuvõla tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud

hange lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus

hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange lõppes 22.07.2016,

sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Hankija oli seega 22.07.2016 seisuga olukorras, et

senised kolm hanget olid erinevatel põhjustel luhtunud ning vedaja leidmiseks alates

01.10.2016 oli jäänud alla 3 kuu. Sellises olukorras oli põhjendatud hankija poolt RHS § 28 lg

2 p 3 rakendamine.

Hankelepingu kiire sõlmimine oli kolmanda hanke luhtumise järgselt vajalik. Sellele viitab

ainuüksi asjaolu, et ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku

teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga

hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Vastav nõue

tugineb põhjendatud eeldusel, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse

osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks (laeva

prahtimine, meeskonna palkamine, piletimüügisüsteemi käivitamine, sadama pidaja ja

varustajatega lepingute sõlmimine). Kolmanda hanke lõppemise seisuga oli jäänud

hankeperioodi alguseni alla 3 kuu. Seega oli tegemist ajakriitilise olukorraga.

3-16-2129

7(13)

Praamiühendus Saaremaa ja Hiiumaa vahel on oluline avalik huvi. Arvestades kolmanda

hanke luhtumise järgselt tekkinud ajakriitilist olukorda, mis hõlmas riski, et praamiühendus

võib alates 01.10.2016 kuni kuueks kuuks katkeda, oli tegemist äärmise vajaduse ilmnemisega

RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Kolme hanke ebaõnnestumist tuleb pidada hankijast

sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Seda, et kõnealuse

teenuse hanke puhul ei olnud hanketingimused ilmselt ebaproportsionaalsed, kinnitab muu

hulgas asjaolu, et pakkumused esimesel ja teisel hankel esitati, samuti asjaolu, et teenuse

osutaja kokkuvõttes leiti (hankeleping sõlmiti). Hanketingimusi on hinnanud ka kohus,

tuvastamata nende ebaproportsionaalsust (haldusasjad nr 3-15-2960 ja 3-16-849). Kohtule ei

nähtu nelja kõnealuse hanke puhul sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks

objektiivselt mõjutada hankel osalemise soovi. Kindlasti ei saa lugeda hankijast sõltuvaks ja

ettenähtavaks sündmuseks seda, et hankel osalejal esineb maksuvõlg, mis annab aluse tema

kõrvaldamiseks hankelt (esimene hange), samuti asjaolu, et pakkuja ei vaidlusta

hanketingimusi, kuid keeldub hilisemalt hanketingimustel lepingu sõlmimisest (teine hange).

Samuti seda, et kolmandal hankel ei osale ühtegi pakkujat, kui kahel varasemal hankel sama

teenuse pakkuja leidmiseks on pakkumused esitatud. Hangete vahele jäävatest ajaperioodidest

ei nähtu hankija ebamõistlikku viivitust.

Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb põhjuslik seos (ettenägematud

sündmused tingisid ajakriitilise olukorra ja võimaluse, et praamiühendus 01.10.2016 ei jätku).

Kolme esimese hanke näol oli tegemist RHS § 19 alusel lihtsustatud korras teenuse

tellimisega. Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras RHS § 35 tähtaegu ei sätesta.

Seega olid hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme hankemenetluse ebaõnnestumise

tagajärjel täidetud RHS § 28 lg 2 p-st 3 tulenevad eeldused hankija poolt 12.08.2016

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

riigihanke

algatamiseks.

Hankijast

sõltumatute

ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmine vajadus on määratlemata õigusmõiste,

mida tuleb sisustada küll kitsendavalt, samas ei saa seda teha ka niivõrd kitsendavalt, et RHS

§ 28 lg 2 p 3 kaotaks praktilise toime. Praeguse vaidluse asjaolud andsid aluse vastava

menetlusliigi valimiseks. Avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse korral

pakkumuste esitamata jätmine on iseseisvaks aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse läbiviimiseks (RHS § 28 lg 2 p 1). Puudub alus asuda seisukohale, et RHS §

19 alusel korraldataval hankel pakkumuste esitamata jätmisel tuleks samas vormis hanke

kordamist eeldada ja nõuda.

Ajakriitilises olukorras ÜTS § 21 lg 3 või RHS § 28 lg 2 p 1 rakendamine, s.o ühe või teise

võimaluse kasuks otsustamine, on MKM pädevuses. Kuna praegusel juhul valiti RHS § 28 lg

2 p 1 rakendamine, tuleb hinnata selle eelduste täidetust ja puudub vajadus analüüsida ÜTS §

21 lg 3 eelduste täidetust.

RHS § 29 lg 2 sätestab, et hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud

huvitatud isikule. RHS § 69 lg 11 p 1 sätestab, et hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud

registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale

seadusele lubatud. Kuna hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, siis ei olnud hankija RHS § 29 lg-st 2 tulenevalt

kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla RHS § 69 lg 11 p 1

alusel tühine. Seega puudub alus VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS

Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise

lepingu tühisuse tuvastamiseks.

3-16-2129

8(13)

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et esineb RHS §-s 69 toodud tühisuse alustest eraldiseisev

alus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 87 alusel. Riigikohus on Euroopa Kohtu

praktikale tuginedes asunud seisukohale, et kui teenuste kontsessiooni andmisel on oluliselt

rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ja nendel põhinevat RHS §-i 3, siis on võimalik lepingu

tühisus tuvastada TsÜS § 87 alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Viidatud

kohtupraktika seondub teenuste kontsessiooniga, millega praegusel juhul ei ole tegemist. Isegi

kui asuda seisukohale, et TsÜS § 87 on praeguses asjas põhimõtteliselt rakendatav, ei ole

tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamine kolmanda varasema hanke luhtumise järgselt oli põhjendatud,

siis ei ole ebaõiget hankemenetluse liiki valitud ja see ei saa olla hankelepingu tühisuse

tuvastamise aluseks ei RHS § 69 ega ka TsÜS § 87 alusel.

Kaebaja ei ole toonud esile piisavaid põhjendusi selle kohta, et vastustajal tekkis kohustus AS-

ga Saaremaa Laevakompanii läbirääkimistesse asumiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluses. RHS § 3, § 28 lg 1 ja § 68 lg 1 selleks hankijat ei kohustanud. Isegi kui

asuda seisukohale, et MKM-l tekkis kohustus kaebaja kaasamiseks, ei saa sellest järeldada, et

kaebajaga oleks igal juhul hankeleping sõlmitud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. AS Saaremaa Laevakompanii palub 19.12.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud

17.01.2017) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või

alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Halduskohus on asunud ebaõigele järeldusele, et hankija järgis väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud nõudeid.

Kohus ei ole teostanud nimetatud sättes toodud eelduste esinemise sisulist analüüsi ja otsus on

selles osas motiveerimata. Kohus on jätnud kaebaja seisukohad oluliste asjaolude kohta

hindamata. Kaebaja ei nõustu kohtu ja VAKO seisukohaga, et „hankijast sõltumatut,

ettenägematut sündmust“ saab sisustada läbi MKM-i poolt korraldatud kolme hanke

luhtumise. „Äärmise vajaduse“ esinemist on kohus ja VAKO sisustanud vastuolus RHS § 28

lg 2 p-ga 3 ning asjaoludega, mida senises kohtupraktikas ja õigusteoreetilises kirjanduses ei

ole lubatavaks peetud. Kohus ja VAKO ei ole tuvastanud hankijast sõltumatut ettenägematut

sündmust, äärmist vajadust ega põhjuslikku seost.

Kohus

ja

VAKO

on

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hankemenetluse

kui

hankemenetlusliigi valiku RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eelduseid tõlgendanud äärmiselt

laiendavalt. Tõlgendus „äärmisest vajadusest“ ning „hankijast sõltumatust põhjusest“ on

vastuolus RHS-i, riigihangete direktiivi ja senise kohtupraktikaga (vt kohtuasjad nr C-385/02;

C-24/91; C-194/88R). RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldust „hankijast sõltumatu

ettenägematu sündmus“ ei esinenud. Eelnevalt korraldatud kolme hanke luhtumine selleks ei

kvalifitseeru. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning menetlusliigi valiku

põhjendamise ja tõendamise kohustus lasub hankijal (vt kohtuasjad nr C-199/85 ja C-57/94).

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et Sõru-Triigi liinil reisijateveoteenuse osutaja

leidmiseks esimese hanke korraldamine 8 kuud pärast hanke korraldamise vajaduse selgumist

ei olnud hankija poolne viivitus või ebamõistlik ajakasutus. Hankedokumentatsiooni

koostamiseks ei saa kuluda 8 kuud. Hankijal oli võimalik ette näha kolme hanke luhtumist.

Antud juhul põhjustas MKM ise väljakujunenud olukorra. MKM on VAKO-le ja kohtule

esitatud vastustes selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei kasutanud mõistlikku ajavaru

3-16-2129

9(13)

hankemenetluse korraldamiseks. Asjaolu, et hankija otsustas eelnevalt korraldada lihtsustatud

korras teenuse tellimise, milles lükkas pakkumused tagasi või sätestas ebaproportsionaalsed

hanketingimused ja hankelepingu tingimused ning millest tingituna esitati vaidlustus, ei ole

ettenägematud ega anna alust RHS § 28 lg 2 p-le 3 tuginedes valida niivõrd erandlik

hankemenetluse liik.

Hankemenetluse käiku ja hanke õnnestumise käiku mõjutavad hankija otsused muuta

jooksvalt hanketingimusi. Halduskohtule esitatud kaebuses on välja toodud, milliseid

tingimusi muudeti. Hankija väide, et hangetes viitenumbritega 168116 ja 172943 ei ole peetud

leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt kõrgeks, on väär ja kohut eksitav. VAKO on

vaidlustuses nr 223-15/168116 tuvastanud, et leppetrahvi suurus kuni 500 000 eurot on

ebamõistlikult suur. MKM poolt kehtestatud hanketingimused on olnud vastuolus

õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kuivõrd ettenägematut sündmust ja äärmist vajadust ei eksisteerinud, siis ei saanud kohus

tuvastada ka nendevahelist põhjuslikku seost. Halduskohtu otsus on sisult ebaõige ja

motiveerimata ning ei tugine uuritud tõenditel ega kohtu ette toodud asjaoludel. Kohus on

jätnud kaebaja seisukohtadele, tõenditele ja väidetele sisulise hinnangu andmata.

Kohus ei ole hankelepingu tühisuse aluste hindamisel teostanud sisulist analüüsi. Senises

kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et hankelepingu tühisuse alused ei ole piiratud RHS §

69 lg-tes 1 ja 11 sätestatuga (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Riigikohus

rõhutas viidatud lahendis, et kui on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ning nendel

põhinevat RHS §-i 3 ja sellise lepingu tühisust ei ole võimalik RHS § 69 lg-te 1 ja 11 alusel

tuvastada, tuleb kohtul kaaluda, kas jätta RHS § 4 lg 2 kohaldamata ja rakendada TsÜS §-i 87.

Hankija ei järginud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel RHS

§-i 3. Kaebaja puhul on puudunud mistahes alused eeldada, et tema näitajad ja pädevus ei ole

olnud piisavad. Veelgi enam, hankija on lugenud kahel hankel (viitenumbritega 168116 ja

170353) kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse

kriteeriumid täidetuks. Väär menetlusliigi valik, väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse reeglite järgimata jätmine, huvitatud isikute ringist nõuetekohaste näitajatega

ja pädevusega isikute (sh kaebaja) välja jätmine tähendab, et hankija on oluliselt rikkunud

RHS-i, sh RHS § 3 p-e 1-5 ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, mis kvalifitseerub

ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks rikkumiseks, mistõttu tuleb tuvastada sõlmitud hankelepingu

tühisus.

Eestile saabus 12.08.2016, kui vaidlusalust hanget alustati, hankedirektiivi nr 2014/24/EL

ülevõtmise tähtaeg. Kuna Eesti Vabariik on rikkunud direktiivi ülevõtmise kohustust, siis

tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast oli nii VAKO-l kui halduskohtul kohustus arvestada uues

direktiivis sisalduvaid põhimõtteid. VAKO ega halduskohus ei ole seda teinud. Uus direktiiv

ei viita art-s 32 mitte „äärmisele vajadusele“, vaid „kui see on tingimata vajalik“.

Halduskohus oleks pidanud RHS § 28 lg 2 p-i 3 tõlgendama koostoimes uue direktiivi art-ga

32. Kaebaja taotleb Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas MKM poolt korraldatud

väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke puhul esinesid hankijast sõltumatud ja MKM

jaoks ettenägematud sündmused, mis õigustaksid väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse valikut direktiivi nr 2014/24 art 32 mõistes.

14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub kirjalikus vastuses (täiendatud

20.01.2017) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja

jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde neid kordamata. Halduskohus on sisuliselt

3-16-2129

10(13)

analüüsinud RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud eelduste esinemist ning õigesti leidnud, et

vastavad eeldused olid täidetud.

Kaebaja

sisustab

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

riigihanke

eeldusi

tahtlikult

meelevaldselt kitsendavalt. Kaebaja viited kohtulahenditele nr C-385/02 ja C-24/91 on

asjakohatud, kuivõrd nende vaidluste asjaolud on praegusest vaidlusest erinevad. Kohtuasjad

C-199/85 ja C-57/94 käsitlevad 26.07.1971 direktiivi nr 71/305/EMÜ, mis on teenuse

osutamise lepingutest erinev regulatsioon.

Ebareaalne on kaebaja väide, justkui pidanuks vastustaja uue hanke koostamise ja

läbiviimisega alustama juba 2006. a-l. Vastustaja ei ole erandlikku riigihanget läbi viinud

esmajoones, vaid on selleni jõudnud alles pärast kolme luhtunud hanget.

Vastustaja ei pidanud kaebaja sellist suhtumist hanketingimustesse ette nägema ja see tuli talle

üllatusena. Hanketingimuste muutmine ühe pakkuja ja turul tegutseva ettevõtte nõudmiste

järgi on RHS järgi keelatud ja karistatav. Vastustajal on kohustus kehtestada hanketingimused

avalikest huvidest lähtuvalt, mitte üksnes ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt. Kui lähtuda

kaebaja väitest, et hankija otsused muuta hanketingimusi leebemaks mõjutavad hanke

õnnestumise käiku, pidanuks kaebaja kolmandas hankes pakkumuse esitama. Et ta seda ei

teinud, kinnitab vastustaja kahtlust, et tegelikkuses ei oleks kaebaja soovinud ega sooviks ka

praegu ettenähtud tingimustel hankelepingut sõlmida. VAKO leidis sisuliselt 05.01.2016

otsuses nr 223-15/168116, et leppetrahvi tingimus on ebamõistlik olukorras, kus vastustaja

nõuaks maksimaalmääras leppetrahvi vedajalt, kes hilineb veoteenuse osutamise alustamisega

üksnes ühe päeva, millest tulenevalt muutis vastustaja leppetrahvi tingimust selgemaks.

Iseenesest on õige kaebaja väide, et ka väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlus ei

garanteeri hankelepingu sõlmimist, sest pakkujal puudub sund hankelepingut sõlmida, kuid

erinevalt muudest hanke liikidest võimaldab see hankemenetlus teatud tingimuste osas

läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste ulatuse määratles vastustaja juba hankedokumentides.

Olukorras, kus esineb otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on samal ajal kindlasti

tegemist ka äärmise vajadusega hankelepingu kiireks sõlmimiseks. Vastustajal esines temast

sõltumatutest ettenägematutest sündmustest tekkinud äärmine vajadus, mis tingis

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise vajaduse. Kuivõrd vastustajal oli

õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud

vastustajal kohustust registrile hanketeadet esitada ning seetõttu ei saa hankeleping olla RHS §

69 lg 11 p 1 alusel tühine.

Ka juhul, kui kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis teenuste kontsessiooni kohta sedastatu

oleks rakendatav muude menetluste korral, ei ole kaebaja tõendanud RHS § 3 põhimõtete

rikkumist, mis tooks kaasa TsÜS §-s 87 ettenähtud tagajärje. Vastustaja ei nõustu kaebaja

arvamusega, et talle tulnuks edastada hankedokumendid. Vale on kaebaja väide, nagu oleks

vastustaja kahel varasemal hankel lugenud kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning

tehnilise ja kutsealase pädevuse kriteeriumid täidetuks.

Määratlused „äärmine vajadus“ ja „kui see on tingimata vajalik“ on samasisulised

kriteeriumid, millest tulenevalt on lähenemine väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse läbiviimisele direktiivi 2014/24/EL mõistes sama, nagu sätestatud kehtivas

RHS-s. Kuna kehtiva RHS määratlus „äärmine vajadus“ ei ole vastuolus direktiivi

2014/24/EL art-ga 32, puudus VAKO-l ja kohtul vajadus eraldi analüüsida direktiivist

tulenevat. Seega on põhjendamatu ka kaebaja taotlus menetluse peatamiseks ja eelotsuse

küsimiseks.

3-16-2129

11(13)

15. AS Kihnu Veeteed palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on ei ole hankemenetlusliigi valikul RHS § 28 lg

2 p-s 3 sätestatud eelduseid tõlgendanud laiendavalt. Reisijateveo katkestusteta toimimine on

oluline avalik huvi.

Isegi juhul, kui RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused väljakuulutamiseta hankemenetluse

korraldamiseks ei oleks olnud täidetud, poleks olnud tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumisega. Kuna hankijal puudus mistahes konkursi korraldamise kohustus, oli RHS § 28 lg

2 p-i 3 rikkumine põhimõtteliselt välistatud. Nii VAKO kui kohus on jätnud kolmanda isiku

vastavale väitele hinnangu andmata, mis pole lubatav. Hankijal puudus ÜTS § 21 lg-st 4

tulenevalt mistahes avaliku konkursi korraldamise kohustus, mistõttu on kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumine välistatud.

Halduskohus on analüüsinud TsÜS § 87 kohaldamist ning leidnud õigesti, et TsÜS § 87 ja

RHS § 69 lg 11 p 1 ei kuulu praeguses asjas kohaldamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel

märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea

seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

17. Õige on kaebaja seisukoht, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui

kõige vähem läbipaistva hankemenetluse liigi kasutamine saab olla üksnes rangelt erandlik ja

sellist erandit tuleb tõlgendada kitsalt, kusjuures tõendamiskoormust erandi tegelikku

esinemist kinnitavate erandlike asjaolude osas kannab erandile tugineda sooviv isik (vt

Euroopa Kohtu 11.09.2014 otsus C-19/13: Fastweb, p 49; 08.04.2008 otsus C-337/05:

komisjon vs. Itaalia, p-d 55–58; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr 3-15-

853, p 16). RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud kõik vastavas

sättes loetletud tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VAKO ja halduskohtu

tõlgendus RHS § 28 lg 2 p-le 3 olnud vastuolus ülalviidatud Euroopa Kohtu praktikaga.

Hankija on suutnud tõendada nende erandlike asjaolude üheaegset esinemist, mis õigustavad

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist. Praeguses asjas on vaidlus

selles, kas kolme järjestikuse hankemenetluse luhtumine saab olla „hankijast sõltumatu

ettenägematu sündmus“ ning 70 päeva pikkune periood olemasoleva veolepingu lõppemiseni

„äärmine vajadus“, mis õigustaksid RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamist. Ringkonnakohtu

hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav.

18. Vaidlus puudub selles, et esimene riigihange (viitenumbriga 168116) vedaja leidmiseks

alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o ligikaudu aasta enne liiniveo algust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et aastast ajaperioodi konkreetse hanke

puhul tuleb hinnata mõistlikuks ajavaruks. Seda, et hankemenetlus sellel ajaperioodil aga

lausa kolm korda nurjub, ei saanud hankija ette näha, kuna see ei sõltunud hankijast. Vaidlust

ei ole ka selles, et esimene hankija poolt korraldatud riigihange lõppes 07.01.2016 AS

Saaremaa Laevakompanii kui ainsa pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamisega maksuvõla

tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 170353)

lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus

hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange (viitenumbriga

172943) lõppes 22.07.2016, sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Kaebaja väited

3-16-2129

12(13)

hanketingimuste ebaproportsionaalsusest ja sellest, justkui hankija ise oleks hanked

konstrueerinud selliselt, et neist ei ole võimalik osa võtta, ei ole leidnud vaidlustus- ega

kohtumenetluses kinnitust. AS Väinamere Liinid ja AS Saaremaa Laevakompanii on kohtus

vaidlustanud esimese ja kolmanda hanke tingimusi (haldusasjad 3-15-2960 ja 3-16-849),

väites muu hulgas nende ebaproportsionaalsust, kuid kaebused on olnud edutud. Kaebaja ei

ole välja toonud sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks objektiivselt mõjutada

hankel osalemise soovi, seda eriti kolmanda ja neljanda hanke kontekstis (kaebaja 17.01.2017

menetlusdokumendi p 2.1.3). Kokkuvõtvalt ei saanud hankija ringkonnakohtu hinnangul

mõistlikult ette näha seda, et esimese hanke puhul on ainsal pakkujal maksuvõlg, teise hanke

puhul ainus pakkuja küll esitab pakkumuse, kuid keeldub hankelepingut sõlmimast ning

kolmanda hanke puhul ei laeku ühtegi pakkumust. Seetõttu kvalifitseerub kolm nurjunud

hanget hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses.

19. ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu

sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke

tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud

enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel

sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist. Puudub vaidlus, et 22.07.2016

seisuga, mil oli selgunud, et senised kolm hanget olid luhtunud, jäi vedaja leidmiseks alates

01.10.2016 alla 3 kuu. See olukord kvalifitseerub ringkonnakohtu hinnangul äärmiseks

vajaduseks RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses, sest puudub kahtlus selles, et reisijateveo sujuv

jätkuvus Saaremaa ja Hiiumaa vahel on oluline avalik huvi. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus

eelöeldu tõttu seisukohal, et konkreetsel juhul olid hankijal RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise

kumulatiivsed eeldused täidetud: hankijast sõltumatu kolme hanke luhtumine oli kaasa toonud

ajakriitilise situatsiooni, kus oluline avalik huvi tuli tagada alla 3 kuu pikkuse perioodi

jooksul. Sellises situatsioonis on RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamine õigustatud ega ole vastuolus

riigihanke direktiividega, siseriikliku kohtupraktikaga ega Euroopa Kohtu praktikaga. Seda

järeldust ei lükka ümber ka Euroopa Liidu hankedirektiivi nr 2014/24/EL art 32 uus sõnastus,

kus „äärmine vajadus“ on asendatud väljendiga „kui see on tingimata vajalik“.

Ringkonnakohus ei näe neis mõistetes sisulist erinevust, mistõttu puudub ka vajadus Euroopa

Kohtult eelotsuse küsimiseks.

20. Ringkonnakohtu eelnevalt väljendatud seisukohta ei väära ka asjaolu, et teoreetiliselt oleks

hankija võinud välja kuulutada ka neljanda lihtsustatud korras hanke (kolm esimest hanget

olid lihtsustatud korras hanked RHS § 19 kohaselt), kuna ka teenuse tellimiseks lihtsustatud

korras ei sätesta RHS § 35 tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

neljanda lihtsustatud korras hanke läbiviimine oleks olnud selgelt ebamõistlik olukorras, kus

kolm eelmist sama hankevormi olid erineval hankijast olenematul põhjusel luhtunud ning

viimasel RHS § 19 alusel korraldatud hankel ei esitatud ühtegi pakkumust (vt ka RHS § 28 lg

2 p-i 1). Kui RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused on täidetud, siis on hankijal õigus seda

hankevormi kasutada.

21. RHS § 68 lg 1 kohaselt esitab hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korral hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule, kelle

majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Õige on väide, et RHS § 68 lg 1 rikkumine ei ole

RHS § 69 lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse aluste kontekstis asjassepuutuv. Kuid

kaebaja on väitnud (mida ta ei saanud väita vaidlustusmenetluses, vt RKHK lahend nr 3-3-1-

52-11, p 17; RKHK lahend nr 3-3-1-39-12, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus

asjas nr 3-14-50168, p 14) sõlmitud hankelepingu tühisust ka ELTL art-tes 49 ja 56 ning neil

põhineva RHS §-s 3 sätestatud riigihangete oluliste põhimõtete rikkumise tõttu TsÜS § 87

3-16-2129

13(13)

alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kohtulahendites esitatud seisukohad

kohaldatavad ka kaupade ja teenuste soetamise hangete vaidlustes, mitte üksnes teenuste

kontsessiooni puhul ning kui kaebaja oleks täitnud kõik hankija poolt esitatud nõuded, siis

oleks Eesti turu väiksust ja konkurentsi vähesust ning RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid

arvestades olnud õigustatud kaebaja nõudmine, et valitud hankeliigi puhul oleks hankija

saatnud hankedokumendid ka talle. Olenemata sellest ei saa aga asja materjalide alusel väita,

et hankija oleks RHS § 68 lg-t 1 vaidlusaluse hanke puhul kaebaja suhtes rikkunud, sest

hankijal puudus veendumus, et kaebaja täidab hankelepingu nõuetekohase täitmise eeldused.

Need põhjused on halduskohus esitanud oma otsuse p-s 18.2. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata.

22. Eelnevast tulenevalt ei olnud MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud

sõitjateveo avaliku teenindamise leping Sõru-Triigi parvlaevaliinil tühine ei RHS § 69 lg 11 p

1 ega TsÜS § 87 alusel. Halduskohus on õigesti jätnud hindamata kolmanda isiku väited

sellest, kas MKM-l oleks olnud õigus kohaldada ÜTS § 21 lg-t 4 ja sõlmida vedajaga

otseleping hanget korraldamata, sest see ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust omav küsimus.

Samamoodi ei oma tähendust see, kas MKM oleks võinud ÜTS § 21 lg 3 alusel pikendada

seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut. Praeguse vaidluse lahendamisel

tuli lahendada küsimus, kas MKM valis õige hankeliigi ning kas sõlmitud hankeleping on

kehtiv. Nendele küsimustele vastates ei ole vaja võtta seisukohta sellest, kas MKM oleks

võinud olukorra lahendada ka kuidagi teisiti.

23. Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1

alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal

kanda

kolmanda

isiku

menetluskulud.

Kolmas

isik

taotleb

apellatsiooniastmes

menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 620 eurot ilma käibemaksuta (tl 167-171).

Kohtule on tähtaegselt esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

Kaebaja ei ole kolmanda isiku menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus mõistab kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 620 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe