2-15-7732/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7732

Tsiviilasi

Sinear OÜ hagi MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

29 118 eurot 72 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts

(registrikood: 80253815); esindaja Kalev Lindal

Vastustaja (hageja): Sinear OÜ (registrikood: 11496671);

esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

RESOLUTSIOON

1. Jätta

MTÜ

Varbuse

Mõisameeste

Seltsi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus

muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud MTÜ Varbuse Mõisameeste Seltsi kanda.

4. Rahuldada Sinear OÜ avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista MTÜ-lt Varbuse

Mõisameeste Selts Sinear OÜ kasuks välja menetluskulude

katteks 517 (viissada seitseteist) eurot 50 (viiskümmend)

senti (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sinear OÜ (hageja) esitas 21. mail 2015 hagi MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts (kostja) vastu

võlgnevuse 22 820 eurot 40 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2133 eurot 67 senti ning jooksva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. septembril 2013 töövõtulepingu (tl 8–11) Varbuse

mõisapargi taastamise II etapi tööde tegemiseks lõpptähtajaga 12. juuni 2015. Hageja lõpetas tööd

enne lõpptähtaega ja andis kostjale üle 20. oktoobril 2014. Hagejat esindas tööde üleandmisel Aivar

Parksepp, kes andis kostjale üle allkirjastatud akti tööde üleandmise kohta (tl 13) ja objekti täite- ja

teostusdokumentatsiooni. Lepingu p-ga 8.3 kohustus kostja hageja poolt esitatud üleandmis-

vastuvõtu akti 5 tööpäeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või esitama kirjalikud põhjendused

töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei ole aktile lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul

vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda töö alates 27. oktoobrist 2014 vastu võetuks.

Hageja esitas 31. oktoobril 2014 eeltoodud akti alusel kostjale arve nr M00206 (tl 20) summas 22 820

eurot 40 senti maksetähtajaga 14. november 2014. Hageja saatis maksetähtaja päeval meeldetuletuse

arve tasumiseks (tl 21), 17. veebruaril 2015 võla tasumise nõude (tl 22–23) ja 24. aprillil 2015 viimase

hoiatuse (tl 25–26). Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

Vastuses kostja seisukohtadele märkis hageja, et vaidlualusel objektil teostas hageja alltöövõtjana

töid Estlandscape OÜ, mille esindajatega oli kostja lepingu täitmise käigus vahetult suhelnud. Tööde

vastuvõtmine toimus muinsuskaitse järelevalvet teostanud Artes Terrae OÜ esindaja Tanel Breede

ettepanekul, kes oli vastava ettepaneku edastanud 9. oktoobril 2015 kirjas nii Estlandscape OÜ-le kui

ka kostjale. Kostja oli teadlik, et tööde üleandmisel osaleb töövõtja esindajana Estlandscape OÜ.

Kostja ei esitanud tööde üleandmisel vastuväiteid dokumentatsiooni üleandmise kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on töövõtulepingu esemeks

olevad tööd 20. oktoobril 2014 vastu võtnud. Väidetavalt töid üle andnud isik Aivar Parksepp ei ole

töövõtja ega tellija esindaja. Seetõttu ei saanud nimetatud isikul olla üle antavat dokumentatsiooni.

Hageja ei ole kostjale töö vastuvõtmiseks vajalikke dokumente üle andnud. Kostjal puudus alus

eeldada töö vastuvõtmist enne tööde teostamise lõpptähtaega 12. juunil 2015. Enne lepingus

kokkulepitud tööde teostamise lõpptähtaega puudus kostjal tasu maksmise kohustus.

Hageja tehtud tööd ei vasta osaliselt lepingutingimustele, lepingu esemeks olnud pargiteed on

lagunenud 60 m ulatuses. Kostja on tellinud hinnangu garantii korras paranduste tegemise

maksumuse kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 29 483

eurot 84 senti 4. septembril 2013 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas

22 820 eurot 40 senti põhivõlgnevuse ja 6663 eurot 44 senti viivise katteks kuni kohtuotsuse

tegemiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt

kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude

nõude täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 4256 eurot 6 senti.

Maakohus jättis kohtuotsuse jõustumiseni kehtima hagi tagamisabinõuna hageja kasuks seatud

kohtuliku hüpoteegi kinnisasjale, nimetusega Mõisapark, registriosa nr 2498338, summas 24 920

eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on teostanud kostja objektil

4. septembril 2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel töö ning kostja ei ole töö eest tasunud. Pooled

vaidlevad asjaolu üle, millal töö on vastu võetud ja kas töö vastuvõtmine on dokumenteeritud

vastavalt lepingus kokkulepitule.

Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et kuigi kohtule ei ole esitatud poolte poolt allkirjastatud

teostatud tööde akti, on kostjal tekkinud hagejale tasu maksmise kohustus. Kostja ei ole vaidlustanud

töö valmimist ning tal on olnud võimalus töö üle vaadata. Kostja ei ole esitanud lepingu p-s 8.3

sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult ühtegi põhjendust töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK-ile) sihtfinantseerimise lepingu alusel väljamaksetaotluse

esitamisel on kostja toetunud 20. oktoobri 2014 üleandmis-vastuvõtuaktile nr 3. Seega on kostja

nimetatud aktis kirjeldatud tööde teostamist aktsepteerinud. Samuti on kostja väljamaksetaotluses

toetunud hageja arvele nr M00206, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Kostja väide temale

dokumentide üle andmata jätmise kohta on ümber lükatud kostja enda poolt KIK-ile tehtud

avaldustega ning kostja poolt kohtule esitatud teostatud tööde aktiga.

Kostja on väitnud, et hageja poolt teostatud tööde akt on ebakorrektselt vormistatud, sest tööde

üleandmisel ei viibinud ning akti ei allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Kohtu hinnangul ei oma

toodud põhjendus tähtsust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 20. oktoobril 2014 ei viibinud hageja

esindaja objektil. Hageja oli volitanud dokumentatsiooni üle andma alltöövõtja esindaja Aivar

Parksepa, kelle objektil viibimist ei ole kostja eitanud. Hageja oli kostjaga lepingulistes suhetes

majandustegevuses tegutseva isikuna. Hageja vastutas oma alltöövõtja Estlandscape OÜ tegevuse

eest vaidlusalusel objektil. Kohus jõudis järeldusele, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 637

lg-te 4 ja 5 ning § 101 lg 1 p 1 alusel töö eest tasu maksmist.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.3 järgi on kokkulepitud viivisemäär 0,05% päevas

tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Viivisemäära arvestades

moodustab viivis ajaperioodil 15. novembrist 2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 6663 eurot 44 senti.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on

esialgselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 3256 eurot 6 senti

(käibemaksuta). Maakohtu hinnangul on hageja menetluskulu täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt põhineb hagiavaldus valeväidetel. Hageja alltöövõtja esindaja Aivar

Parksepp ei andnud kostjale objektil üle teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid näitas

20. oktoobril 2014 oma viimast teostatud töölõiku muinsuskaitse järelvalvajale.

Kohtu seisukoht, et A. Parksepp oli hageja esindaja TsÜS § 116 lg 2 alusel, ei ole kohaldatav

töövõtusuhtes. Vastasel juhul tekiks olukord, kus alltöövõtjatel oleks seadusest tulenev õigus

peatöövõtjat esindada. Kuna alltöövõtja esindaja ei esitanud kostja esindajale 20. oktoobril 2014 mitte

ühtegi dokumenti, mis viitaksid hageja soovile objekt üle anda, ei olnud ka kostjal põhjust arvata, et

objekt on üle antud. Kostja pole hagejalt apellatsioonkaebuse esitamiseni saanud allkirjastatud akti

ega muud dokumenti, mis viitaks objekti üleandmisele.

Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on kohustatud tööde eest tasuma selle tõttu, et

kostja ei ole 5 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist esitanud põhjendusi töö vastuvõtmisest

keeldumise kohta. Kuna töid ei ole üle antud, siis ei ole olnud võimalik esitada ka keeldumise

põhjendusi.

Menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohus arvestanud, et kostja oli nõus kompromissiga summas

15 000 eurot, kuid hageja kompromissi ei soovinud. Hageja on käitunud pahatahtlikult, sest hageja

oli teadlik, et vaidlusaluseid töid finantseerib suuremas osas KIK ning rahastusperiood lõpeb

12. juunil 2015. See tähendas, et avaldus tööde lõpetamise kohta tuli kostjal KIK-ile esitada hiljemalt

11. juunil 2015 koos kostja poolt saadetud (ebasobilike) dokumentidega. Kostja pakkus

kompromissettepanekus hagejale, et hageja esitaks korrektse dokumentatsiooni, likvideeriks ilmsiks

tulnud vaegtööd ja nõustuks lepingutasuga 15 000 eurot.

Kui kohus leiab, et põhivõlgnevuse väljamõistmine on õigustatud, siis tuleks viivised jätta hageja

kasuks välja mõistmata. Kogu töödega seotud dokumentatsioon on hageja käes, mistõttu on selge, et

ka hageja on viivitanud omapoolsete kohustuste täitmisega.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda.

Vastuse kohaselt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja poolt on kõik lepingulised tööd

nõuetekohaselt tehtud ja kostjale üle antud. Samuti järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tööde

vastuvõtmise järgselt esitanud hagejale pretensioone. Hagiavalduse lisadega on tõendatud, et

20. oktoobril 2014 toimus tööde ülevaatus ja üleandmine. Hageja poolt 16. septembril 2015 esitatud

menetlusdokumendi lisadega on tõendatud, et kostja oli teadlik asjaolust, et Estlandscape OÜ oli

vaidlusalusel objektil hageja alltöövõtja, kostja suhtles lepingu täitmise küsimustes vahetult

Estlandscape OÜ esindajatega ning hageja on kostjale üle andnud tööde teostamisega seotud

dokumentatsiooni. Kohus kohaldas õigesti VÕS § 635, § 637 lg-d 4 ja 5, § 638 ja § 101 lg 1 p 1 ning

rahuldas põhjendatult hagi vaatamata asjaolule, et üleandmis-vastuvõtmisakti ei olnud allkirjastatud.

Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja oli sunnitud

kohtusse pöörduma üksnes seetõttu, et kostja keeldus pahatahtlikult pika aja jooksul tasuma teostatud

tööde eest. Hageja menetluskuludele pole kostja maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud. Väär on

kostja väide, et hageja ei soovinud asja lahendamist kompromissiga. Hageja on teinud esimese astme

menetluses kostjale 12. oktoobril 2015 mõistliku kompromissiettepaneku, millega kostja ei

nõustunud.

Antud asjas puudub alus viiviste vähendamiseks. Hageja arve nr M00206 tasumise nõue summas

22 820 eurot 40 senti muutus sissenõutavaks 22. novembril 2014. Kostjal oli võimalus tasuda arve

selle saamisel ja vältida viiviste nõuet. Asjaolu, et kostja pahatahtlikult ja otsitud alustel keeldus arvet

tähtaegselt tasumast, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt tasu 4. septembril 2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu

(töövõtuleping) alusel tehtud tööde eest. Poolte vahel puudub vaidlus lepingujärgsete kohustuste

suhtes ja lepingus kokkulepitud tasus. Kostja väitel ei ole vaidlust ka selles, et tööd on tehtud (tl 86).

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu leides, et tal ei ole lepingujärgse tasu maksmise kohustust, kuna

kostjale ei ole hageja poolt lepingus kokkulepitud viisil tehtud tööde dokumentatsiooni üle antud,

kostja ei ole seega hageja väitel lepingujärgseid töid nõuetekohaselt üle andnud.

8. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks

(Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 17). Töövõtulepingu p 3.1 järgi

kohustus kostja kui tellija maksma tehtud tööde eest peale teostatud tööde akti allkirjastamist.

Lepingujärgsed tööd pidid töövõtulepingu p 4 järgi olema tehtud hiljemalt 12. juunil 2015.

Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks on vaja tuvastada, et töövõtulepingu alusel tehtud töö on

tehtud ning seda, et kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Nimetatud asjaolusid

peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (vt Riigikohtu 28. veebruar 2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-1-08, p 13).

9. Hageja väitel edastas ta kostjale allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise akti. Kostja on menetluses

tööde vastuvõtmisest keeldumist põhjendanud erinevalt. Kostja oli vastuses hagile seisukohal, et

tööde üleandmise vastuvõtuakti ei ole hageja esitanud ning Aivar Parksepal ei olnud õigust

lepinguliste suhete puudumise tõttu kostjaga hageja poolt kostjale dokumente edastada. 14. märtsi

2016 kohtuistungil leidis kostja, et tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist takistab allkirjastamise

kuupäev 20. oktoober 2014. Kostja leidis samal istungil, et tööd on heaks kiidetud 18. mail 2015

(tl 86).

Ringkonnakohus on seisukohal, et iseenesest tähendab kostja maakohtu istungil väljendatud

seisukoht, et tal on alates 18. maist 2015 kohustus maksta hagejale tasu („tehtud tööd on heaks

kiidetud“) on üldjuhul üheselt mõistetav tööde vastuvõtmisena. Seega oleks apellatsioonimenetluses

vaidluse all üksnes tööde vastuvõtmise kuupäev, millest sõltub viivisenõude arvestamise aeg, kuna

kostja ei ole menetluses ühtegi konkreetset vastuväidet nõude suuruse kohta esitanud. Kostja viited

praagile (tl 51) on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on tuginenud KIK võimalikele nõuetele, kuid

ei ole ühtegi konkreetset sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu esitanud.

Samas on kostja esindaja kohtuistungil väljendatu vastuolus nii apellatsioonkaebuse seisukohtade,

kui muude menetluses esitatud väidetega. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses kogu maakohtu otsuse

tühistamist.

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole kostjale tööd

nõuetekohaselt üle antud, kuna A. Parksepal puudus õigus hagejat esindada, ei ole põhjendatud.

Hageja esindamise õigus tähendab kostja menetluses esitatud väidete põhjal teostatud tööde akti

üleandmise õigust kostjale.

Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Iseenesest on põhjendatud kostja

seisukoht, et alltöövõtja poolne töö üleandmine tellijale ei tähenda seda, et ka peatöövõtja oleks töö

tellijale üle andnud. Praegusel juhul tuleneb aga A. Parksepa esindusõigus tehtud tööde akti

üleandmiseks nii hageja esitatud tõenditest kui kostja enda käitumisest. Ringkonnakohus võtab asja

materjalide juurde hageja 16. septembri 2015 menetlusdokumendi lisad, mille järgi toimus

20. oktoobril 2014 tööde vastuvõtmine muinsuskaitse järelevalvet teostanud Artes Terrae OÜ

esindaja T. Breede ettepanekul. Kostjale oli teada, et A. Parksepp osaleb mõisa pargi tööde

ülevaatusel ja vastuvõtmisel (tl 12). Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et TsÜS § 116 lg 2 ei kehti

töövõtulepingute puhul. Praegusel juhul tulenes A. Parkesepa esindusõigus teostatud tööde akti

üleandmiseks esindusõiguse üldsätete (TsÜS § 116, § 117 lg 1) alusel. Teostatud tööde akti

üleandmiseks oli A. Parksepal hageja esindusõigus ning ta tegutses hageja nimel.

Kuigi hageja tugineb menetluses sellele, et hageja ei ole talle isiklikult teostatud tööde akti üle

andnud, ei ole ta menetluses ka väitnud, et ta ei ole A. Parksepalt nimetatud dokumenti saanud. Kostja

ei ole vaidlustanud seda, et ta on saanud kätte 31. oktoobri 2014 arve nr M00206. Hiljemalt siis pidi

ta esitama hagejale vastuväited teostatud tööde akti suhtes. Kostja on tuginenud kogu menetluse

kestel hageja allkirja puudumisele teostatud tööde aktil, kuid kostja enda esitatud 29. juuni 2015

menetlusdokumendi (tl 148) kohaselt on 18. mai 2015 töökoosoleku protokollis umbmääraselt kirjas,

et kogu dokumentatsioon on üle antud. 18. mai 2015 on ka kuupäev, mida kostja esindaja nimetas

kohtuistungil töö heakskiitmise kuupäevaks. Kostja ei ole aga menetluses toonud esile ühtegi

dokumenti, nimetanud ühtegi toimingut, mida hageja oleks 20. oktoobrist 2014 kuni 18. maini 2015

täiendavalt esitanud või teinud, kostja ei ole ka nimetanud ühtegi puudust, mida hageja oleks selle

ajavahemiku jooksul kõrvaldanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja toetumine

20. oktoobri 2014 üleandmis-vastuvõtuaktile nr 3 KIK-ile sihtfinantseerimise lepingu alusel

väljamaksetaotluse esitamisel tähendab kaudselt ka seda, et ta on nimetatud aktis kirjeldatud tööde

teostamist aktsepteerinud. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kostja on töö vastu

võtnud 20. oktoobril 2014.

VÕS § 84 lg 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei

või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks

õigustatud huvi. Kuigi VÕS § 84 lg 2 järgi ei mõjuta kohustuse varasem täitmine teise lepingupoole

kohustuse täitmise aega, ei saa kostja tugineda sellele, et tema tasu maksmise kohustus tekkis alles

12. juunil 2015. Töövõtulepingu järgi pidid tööd olema tehtud hiljemalt 12. juuniks 2015, seega võis

hageja teha tööd ka varem ning tasunõue võis muutuda sissenõutavaks varem (kostja vastus hagile

p 2).

11. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus

tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud

tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh

asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud

täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (Riigikohtu 3. juuni 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14).

Kostja on mittetulundusühing, lepingu objektiks oli Varbuse mõisapargi taastamine. Juhul, kui tellija

on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 643 järgi tehtud töö

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb jälgida käibes vajalikku

hoolsust. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

või pidi teada saama. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS

§ 644 lg 3).

Kostja apellatsioonkaebuse väitel ei ole ta saanud hagejalt kogu objekti puudutavat

dokumentatsiooni. Samas ei ole hageja täpsustanud, missugused on need dokumendid, mida ta ei ole

kostjalt saanud. Töövõtulepingu p 8.2 järgi on üleandmis-vastuvõtuaktis kohustuslik fikseerida töö

või tööosa kirjeldus ja maht; töö või tööosa maksumus ja töövõtja pangarekvisiidid. A. Parksepa

kinnitusel on ta kostjale 20. oktoobril 2014 andnud üle tööde üleandmise-vastuvõtu akti ja objekti

täite- ja teostusdokumentatsiooni (tl 13 jj). T. Breede selgituskirja kohaselt on kostjale 20. oktoobril

2014 töö täitmise dokumentatsioon üle antud (tl 17). Teostatud tööde aktis on tööde loetelu ja hind

(tl 19). Kostja ei ole menetluses toonud esile ühtegi täpsemat teavet, mida tema käsutuses ei ole.

Kostja ei ole ühtegi vastuväidet menetluses esitanud sellele, et ta on hageja arve nr M00206

31. oktoobrist 2014 kätte saanud. Kostja ei ole hagejale esitanud pärast arve saamist ühtegi sisulist

vastuväidet tööde üleandmise dokumentatsiooni kohta (vt otsuse p 10).

12. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi sisulist

vastuväidet hageja viivisenõudele. Viivis on kostjalt mõistetud välja tasu maksmisega viivitamise

eest, kostja etteheited hagejale ei ole viivise vähendamise aluseks.

13. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust

maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude

rahaline suurus on põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, et kostja

oli nõus kompromissiga summas 15 000 eurot, ei ole maakohtu otsuse menetluskulude

väljamõistmise osas tühistamise aluseks. Tsiviilasja hinnaks on ligikaudu kahekordselt suurem

summa (29 118 eurot 72 senti) ning maakohus on hagi rahuldanud täies ulatuses. Ringkonnakohus

jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja

tasu 517 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning

mahtu arvestades on esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud

ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist,

mistõttu tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke