1-16-5519/27 · 1-16-5519/27 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-16-5519

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5519 (13230106933, 16231701247) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi N.H süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi Üldmenetlus Prokurör Diana Helila, Alice Simm Süüdistatav N.H

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxxx.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.08.2016.

Kahtlustatavana kinni peetud 14.10.2011 kuni 15.10.2011, 21.08.2016 kuni 22.08.2016. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. N.H süüdi tunnistada KarS §-s 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. N.H süüdi tunnistada KarS §-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ning

mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2011 kuni 15.10.2011,

21.08.2016 kuni 22.08.2016, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

2

5. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 11 kuud ja 26 päeva N.H suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.H temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

6. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada N.H-le määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.01.2017.

7. N.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

8. N.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1

p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada

viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel makstud tasud kokku

1010 (tuhat kümme) eurot, s.o kokku menetluskulu 1715 (tuhat seitsesada viisteist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „N.H , 1-16-5519, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.H-le

tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõend: 2 DVD plaati (tl 31, 41) ja hinnalipikud (tl 41, 50), mis asuvad kriminaalasja

juures toimikus ümbrikes, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 10. Kannatanu Stockmann AS esitatud tsiviilhagid 349 euro ja 10 sendi nõudes ning 494 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 1045 lg 1 p 7

alusel välja mõista N.H-lt Stockmann AS kasuks 843 (kaheksasada

nelikümmend kolm) eurot ja 10 (kümme) senti, mis tuleb hüvitada Stockmann AS

arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „N.H , 1-16-5519, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada

ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev

3

sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses ning ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu.

Kriminaalmenetluse käigus läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi puhul tuvastati süüdistatava süüvõime. Seega ei tuvastatud ekspertiisiga kuriteokoosseisu asjaolusid ja sellest tulenevalt leiab kohus, et ekspertiisi kulu tuleb jätta riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulude puhul märgib kohus, et süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud

tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada

mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süüteo episoodid ei olnud juhuslikku laadi, vaid korduvad. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus.

Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja

süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/