4-08-11586/2 · 4-08-11586/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märts 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-11586 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi P.P väärteoasi Liiklusseaduse § 74 1 lg 2, § 747, § 7422 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud

P.P, isikukood xxx, kodakondsus Armeenia Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub

11.märts 2009.a.

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja, Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 47, 48, 63 lg 1, 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.P LS § 74 1

lg 2, § 747

, ja LKindlS § 661

lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva.

Kohustada P.P kandma mõistetud karistus, arest, ära hiljemalt 11.05.2009.a.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

P.P poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada P.P suhtes sundtoomist arestimajja.

2

Süüdi tunnistada P.P LS § 74 22

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 (kolmsada) krooni.

Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, viitenumber 4100064939 või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri poolt on 26.10.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1062421 selle

kohta, et P.P 26.10.2008.a. kella 06.44 ajal Tallinn-Narva mnt. 30.kilomeetril liikudes Tallinna suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk xxx, kiirusega 114+/- 4 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 20 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Oma tegevusega rikkus P.P LE § 70 p 1 ja § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2, § 7422 lg 1 järgi ettenähtud väärteo.

Samuti on P.P kohta koostatud 28.10.2008.a. väärteoprotokoll AB 1083468 selle kohta, et P.P 28.10.2008.a. kella 22.45 ajal Tallinnas Viru ringil liikudes Viru tn suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria juhtimise õigust, olles

eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, juhtis sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Ülalkirjeldatud käitumisega rikkus P.P LE § 70 p 1, p 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2, § 747 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ettenähtud väärteo.

Samuti on P.P kohta koostatud 08.11.2008.a. väärteoprotokoll AB 1096807 selle kohta, et P.P 08.11.2008.a. kella 05.40 ajal Tallinnas Mahtra tn 29 juures liikudes Laagna tee suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria juhtimise

õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Oma tegevusega rikkus P.P LE § 70 p 1, p 2 ja § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2, § 747 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ettenähtud väärteo

P.P tunnistas end kohtuistungil osaliselt süüdi. Ta selgitas, et tal on Armeenias välja

antud juhiload. Eestis on tal 1 aastane elamisluba. Rahumäe tee 24 öeldi, et kui on ainult 1 aastane elamisluba, siis ei pea juhilube vahetama. Alles siis, kui antakse 5 aastane elamisluba, siis peab juhiloa välja vahetama.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et P.P süü on tõendamist leidnud väärteo toimikus olevate tõenditega. Menetlusalusele isikule väljastatud Armeenia juhiluba ei anna talle õigust juhtida sõidukit Eesti Vabariigis. Kuna isik asus elama

3 Eestisse juba 2006 aastal, siis kooskõlas LS § 27 lg 4 oleks pidanud ta Armeenia juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alates elamisloa väljastamisest. Menetlusalune isik

ei ole oma juhiluba ära vahetanud, seega ei ole tal õigust siin ka mootorsõidukit juhtida. Isik

rikub pidevalt õiguskorda ja teda tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole P.P järeldusi teinud, rahatrahvid on enamuses tasumata. Kuna tegemist on esmase aresti määramisega, siis võiks käesolevas asjas määrata lühiajalise aresti. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas P.P on õigus juhtida mootorsõidukit Eesti Vabariigis.

Vastavalt LS § 24 lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. LS § 27 lg 4 kohaselt kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav

juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa

väljastamisest. ARK poolt väljastatud vastuse kohaselt annab Armeenias väljastatud juhiluba

xxx P.P-le õiguse juhtida B- ja C-kategooria sõidukeid (I kd, lk 36).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on menetlusalusele isikule väljastatud elamisluba

esmakordselt 17.10.2006.a. (I kd, lk 32) Elamisluba oli kehiv 1 aasta ning vastavalt

registriandmetele väljastati P.P-le uus 1-aastane elamisluba 17.10.2007.a. ning

järgmine 17.10.2008.a. (I kd, lk 33) Seega oleks P.P pidanud Armeenias väljastatud juhiloa ümber vahetama Eesti Vabariigi juhiloa vastu hiljemalt 12 kuu jooksul alates esimese elamisloa väljastamisest, s.o 17.10.2006.a. Kuna ta seda käesolevaks ajaks teinud ei ole,

siis puudub tal ka kehtiv juhiluba ning seega ka õigus juhtida mootorsõidukit Eesti Vabariigi territooriumil.

P.P süü väärteo toimepanemises 26.10.2008.a. on tõendamist leidnud

menetlusaluse isiku poolt 26.10.2008.a kohtuvälises menetluses antud ütlustega (I kd, lk 1),

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (I kd, lk 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (I kd, lk 3,6) ning päringuga juhiloa olemasolu kohta P.P (I kd, lk 5).

P.P süü väärteo toimepanemises 28.10.2008.a. on tõendamist leidnud

menetlusaluse isiku poolt 28.10.2008.a kohtuvälises menetluses antud ütlustega (II kd, lk 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (II kd, lk 4,5) ning päringuga juhiloa olemasolu kohta P.P (II kd, lk 6), päringuga ülevaatuse kohta sõidukil Xxx, reg. märk xxx (II kd, lk 7), päringuga liikluskindlustuse olemasolu kohta sõidukil Xxx, reg. märk xxx (II kd, lk 8).

P.P süü väärteo toimepanemises 08.11.2008.a. on tõendamist leidnud

menetlusaluse isiku poolt 08.11.2008.a kohtuvälises menetluses antud ütlustega (III kd, lk 1),

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (III kd, lk 2, 6) ning päringuga juhiloa olemasolu kohta P.P (III kd, lk 4), päringuga ülevaatuse kohta sõidukil Xxx, reg. märk xxx (III kd, lk 5), päringuga liikluskindlustuse olemasolu kohta sõidukil Xxx, reg. märk xxx (III kd, lk 9). Kohtuväline menetleja on P.P tegevuse õigesti kvalifitseerinud LS § 74 1 g 2 järgi,

kuna isikut on eelnevalt korduvalt sõidukijuhtimiselt kõrvaldatud. Ka ülejäänud P.P

poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärtegude kvalifikatsioonid LS § 74 7 ja § 7422 lg 1 ning LKindlS § 661 lg 1 järgi on õiged. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja pannud teod toime ettevaatamatusest, sest enne

sõiduki juhtimisele asumist peab juht olema veendunud, et tal on olemas juhtimisõigus, tema sõiduk on läbinud tehnilise ülevaatuse ning omab ka kehtivat liikluskindlustuse poliisi. Samuti

4 peab juht jälgima, et ta peaks kinni ka kehtestatud kiiruse piirangutest. P.P jättis oma kohustused täitmata, kuid pole tõendeid, et ta oleks seda teinud tahtlikult. Isik on pannud toime mitu tegu - üks tegu on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine, sõiduki juhtimine, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnilise ülevaatus ja kindlustuspoliisi esitamata jätmine ning teine tegu on kiiruse ületamine auto juhtimisel. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel juhtimisõiguseta

sõiduki juhtimise, kindlustuspoliisi esitamata jätmise ja sõiduki juhtimise eest, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust, KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk

ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Kiiruse ületamine on eraldi tegu ning selle eest mõistab kohus eraldi karistuse vastavalt KarS § 63 lg-le 3.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises

puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et P.P

on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja

karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks

karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ametlik sissetulekuallikas.

P.P ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse,

et karistusregistri väljavõtte kohaselt on P.P karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, kokku 6 korral, esimene karistus pärineb 02.11.2007. a. Lisaks on

P.P karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole

P.P hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma

samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti kohaldamine ning mõistab karistuseks aresti pikkusega kuus päeva. Rahatrahvi kiiruse ületamise eest mõistab kohus sanktsiooni keskmises määras.

Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 11.mai 2009. a.

Aulike Salo Kohtunik