3-16-1993/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1993

Haldusasi

ES kaebus Tallinna Linnavalitsuse 31.08.2016 korral-

duse nr 1267-k tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ES

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ES määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ES määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.11.2016 määrus hal-

dusasjas nr 3-16-1993 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tunnistas 31.08.2016 korraldusega nr 1267-k (tl 8) oma

24.10.2007 korralduse nr 1827-k „Tüve tn 42 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine

ja ostueesõigusega erastamine“ kehtetuks ning määras ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

ostueesõigusega erastamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe järgmistel tingimustel: asukoht

Tüve tn 42a; pindala 1004 m2; sihtotstarve elamumaa; maksustamishind 4810 eurot. Maa

ostueesõigusega erastamise taotlejaks on korralduse kohaselt KK.

2. ES esitas Tallinna Halduskohtule 05.10.2016 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

31.08.2016 korralduse nr 1267-k tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 16.11.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

1) Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt olid Tallinnas Tüve tn 42 asuvate ehi-

tiste kaasomanikeks ES (1/4), VG (1/4) ja TR (1/2). Tallinna Linnavalitsus määras 24.10.2007

korraldusega Tüve tn 42 ehitiste juurde maa ostuees-õigusega erastamiseks 2306 m2 suuruse

teenindusmaa ning otsustas selle erastada ehitiste omanikele mõttelistes osades. Maa ostuee-

sõigusega erastamist ei õnnestunud selle korralduse alusel lõpuni viia. KK omandas 2009. a-l

TR-lt mõttelise osa Tüve tn 42 ehitistest ja esitas Harju Maakohtule 2013. a-l avalduse

3-16-1993

2(4)

kaasomandi lõpetamiseks. Harju Maakohus kinnitas 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-

13-4627 (tl 9) KK, kaebaja, VG ja Tallinna linna vahelise kompromissi, milles lepiti kokku

Tüve tn 42 maaüksusel kaasomandi lõpetamine ning selle jagamine KK ja kaebaja vahel vas-

tavalt joonisele (tl 13). Tallinna linn nõustus kompromissi kinnitavas määruses lähtuma krun-

di piiride määramisel eelnimetatud plaanist. Seepeale andis Tallinna Linnavalitsus vaidlusta-

tud korralduse, millega määras KK-le ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 1004 m2

(Tüve tn 42a).

2) Vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Maakohtu 16.12.2014

määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt ei ole kaebajal võimalik saada vaidlustatud

korralduses nimetatud maa omanikuks ning selle maa erastamine KK-le ei saa kaebaja subjek-

tiivseid õigusi rikkuda.

3) Tähtsust pole sellel, milline oli Tüve tn 42 endise kinnistu suurus enne 1940. a-l maa nat-

sionaliseerimist. Kaebaja eksib, leides, et tal on endisele 1000 ruutsülla suurusele maale õigus

tulenevalt sellest, et ta on oma isa ainus pärija. Seda on kaebajale selgitatud muu hulgas Tal-

linna Ringkonnakohtu määruses haldusasjas nr 3-10-2424. PS poolt 1926. a-l omandatud kin-

nistu nr 3021 maa natsionaliseeriti, misjärel ei olnud maa enam PS omandis ning ta ei saanud

maad võõrandada ega pärandada. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel ei toimunud maa oman-

diõiguse automaatset ennistamist, vaid maa tagastati, erastati, anti munitsipaalomandisse või

jäeti riigi omandisse omandireformi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kaebajal

oleks olnud õigus esitada avaldus maa tagastamiseks kuni 17.02.1992. Isik, kes ei esitanud

tähtaegselt vara tagastamise avaldust või kelle avalduse tähtaeg jäeti ennistamata, loeti vara

tagastamise nõudest loobunuks. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud

tähtaegselt sellise avalduse, ei saa tal olla õigust maa tagastamisele ning tal on võimalik saada

Tüve tn 42 maa omanikuks vaid maa erastamise kaudu tulenevalt sellest, et ta on maal asuva

ehitise omanik.

4) Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole mingit tähtsust sellel, kuidas või

mis asjaoludel erastati osa endise kinnistu nr 3021 maast RR-le Nõmme tee 78 asuvate ehitis-

te juurde. Praeguses asjas vaidlustatud korraldus ei puuduta seda maad. Seda, et kaebajal ei

ole võimalik vaidlustada Nõmme tee 78 maa erastamist, on samuti selgitatud kaebajale juba

kohtumäärustes haldusasjas nr 3-10-2424.

5) Küsimus sellest, kuidas erastada maa Tüve tn 42 asuvate ehitiste juurde, on määratud kae-

baja jaoks siduvalt kindlaks 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-4627 kinnitatud komp-

romissiga. Kompromissiga jagati kaebaja, VG ja KK kaasomandis olevad ehitised. Kompro-

missis on üheselt ja selgelt määratud kindlaks, millised varem kaasomandis olnud ehitistest

jäävad kaebaja omandisse ja millised KK omandisse ning samuti see, millistes piirides toimub

nende ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine. Vastav kokkulepe kaebaja ja KK vahel

on selgelt väljendatud määruse resolutiivosa p-des 1.2 ja 1.3 ning tsiviilkohtumenetlusse kaa-

satud Tallinna linn on võtnud määruse resolutiivosa p-st 1.5 tulenevalt kohustuse lähtuda

erastatava maa suuruse ja piiride määramisel eelnimetatud kokkuleppest. Erastatava maa suu-

ruse ja piiride määramine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kuivõrd ka Tallinna linn on

kompromissi pooleks, pidi linnavalitsus lähtuma erastatava maa suuruse ja piiride määramisel

kompromissist.

6) Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik sama-

moodi nagu kohtuotsus. Harju Maakohtu määrus, millega kompromiss kinnitati, on jõustunud

ja selle vaidlustamiseks pole kaebajal võimalust muul moel kui teistmisavalduse esitamisega,

kui näiteks on ilmnenud asjaolud, mis kompromissi kinnitamise ajal ei olnud teada või muud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 702 sätestatud alused. Sõltumata teistmise võimalustest,

3-16-1993

3(4)

on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustus-

lik.

7) Kaebaja pole väitnud, et vaidlustatud korraldus oleks maakohtu määrusega kinnitatud

kompromissiga vastuolus. Korralduse ja kompromissi vaheline kooskõla nähtub ka Maa-

ameti kaardiserveri andmetest. Tüve tn 42a katastriüksus on viirutatud pruunilt ning viirutatud

ala vastab kompromissile: KK-le erastatava maa piir kulgeb vähemalt 4 m kaugusel kaebaja

omandisse jäävast elamust ning Tüve tn 40 ja Kajaka tn 36 kinnistutega külgnevalt on jäetud

5 m laiune sissesõidutee kaebaja elamu juurde.

8) Olukorras, kus jõustunud kohtumäärusega on pärast kaasomandi lõpetamist kaasomanike

vahel kindlaks määratud, kuidas maa erastatakse, ei saa kaebaja tugineda väidetele, et KK-le

erastatavale maale jäävad kaebaja kaev vms kaebajale olulised rajatised. Ka ei oma selle

kompromissi valguses tähtsust kaebaja väide, et vaidlustatud korraldusega erastamiseks mää-

ratud maal ei ole olnud mingeid ehitisi. Kaebajal ja KK-l olnuks Tüve tn 42 elamu kaasoma-

nikena õigus erastada kogu praegu Tüve tänava, Tüve tn 44a, Tüve tn 44, Nõmme tee 78, Ka-

jaka tn 36 ja Tüve tn 40 vahele jääv maa kaasomandisse vastavalt nende kaasomandi osade

suurusele Tüve tn 42 elamus. 27.10.2007 korraldusest tuleneski selline lahendus, ent sel moel

jäi maa erastamine lõpetamata. Kompromissiga jagasid kaasomanikud sisuliselt ära Tüve tn

42 ehitised ning ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa. Isegi kui on tõsi, et KK-le

erastataval maal ei asu praegu ühtki sellist ehitist, mille juurde oleks eraldiseisvalt võimalik

ostueesõigusega maad erastada, ei saa selline erastamine sõlmitud kompromissi valguses rik-

kuda kaebaja õigusi. Tallinna linna poolt kompromissiga nõustumine ei ole vastuolus maa

ostueesõigusega erastamise eesmärgiga. Alternatiivne ning samale tulemusele viiv lahendus

oleks olnud maa kaasomandisse erastamine ning tekkinud kinnistu samamoodi jagamine.

Kompromissi lahendus oli maareformi lõpule viimiseks peaaegu paratamatu samm, sest maa

kaasomandisse erastamine seiskus kaasomanike erimeelsuste ja kaebaja poolt maa erastamise

lõpule viimiseks vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu.

9) Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse seisukohast ei saa asjakohaseks pidada kaebaja väi-

teid, mis puudutavad vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamist. Kui kaebaja leiab, et KK on

rikkunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-ga 1.4 võetud kohustust, on tal õigus

nõuda viimaselt selle kohustuse täitmist, ent see ei muuda kehtetuks kompromissi ülejäänud

osi ega anna alust vaidlustada kompromissi osa, milles lepiti omavahel ja Tallinna linnaga

kokku ostueesõigusega erastatava maa ligikaudsed piirid.

4. ES esitas halduskohtu määruse peale 03.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

jättis määruskaebuse 24.01.2017 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtu-

le.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. ES soovib määruskaebusest nähtuvalt Tallinna Halduskohtu 16.11.2016 määruse tü-

histamist. Vaidlustatud korraldus on koostatud kompromissi tulemusena, kuid oluliste viga-

dega. Märkimata on jäetud uue juurdepääsu rajamine KK poolt. Ainuke juurdepääs kaebaja

koduni kulgeb krundi keskelt, värava taga on kraavid ja suured puud. Antud krundiosal asu-

vad kõik eluks vajalikud kommunikatsioonid, sh AS-le Tallinna Vesi kuuluvad vee- ja kanali-

satsioonikaevud. Krundiosa on olnud 90 aastat ainult kaebaja perekonna omandis. See, et

kaebaja oli nõus KK-le vastu tulema, on nüüdseks möödanik. Kehtetuks tunnistatud

27.10.2007 korraldusega nr 1827-k seonduv ei oma tänaseks mingit tähendust. Harju Maa-

kohtu 16.12.2014 määrus edastati kaebajale alles mitme kuu möödumisel ning selle lisaks

oleva plaani saatmist pidi ta eraldi taotlema. Kompromiss tuleb ümber vaadata. Kompromiss

ei ole ühepoolne ning kui lubadusi ei täideta, ei saa kompromiss olla kehtiv. Kaebaja tegi roh-

3-16-1993

4(4)

kemgi kui lubas, renoveerides vana elamu osa 90% ulatuses. KK lasi majaosal laguneda. Te-

gemist on pahauskse valdusega. KK majaosa juures kasutati Tüve tn 40 ja Kajaka tänavaga

külgnevat krundi osa. Tüve tn 44a kinnistuga külgnev krundiosa on kuulunud kaebaja pere-

konnale ning seal on kaebaja istutatud puud ja põõsad. Kohus ignoreeris kaebaja allkirja võlt-

simist: Tüve tn 42 piiriprotokolli allkirjastas kaebaja asemel Nõmme tn 78 omaniku sugulane.

Kaebajal on õigus Tüve tn 42 maaomandi tagastamisele, samuti on tal maa erastamise ostuee-

sõigus, sest ta on õigusjärgne pärija.

6. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määrus on seaduslik ja põhjenda-

tud. Vaidlustatud korraldus reguleerib maa ostueesõigusega erastamist endistele kaasomanike-

le kooskõlas tsiviilkohtu lahendiga nr 2-13-4627, millega lõpetati kaasomand ja maatükk ja-

gati menetlusosaliste kokkuleppel. Maatüki jagamise üksikasjad on märgitud kokkuleppe li-

saks oleval plaanil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu seadusliku ja põhjendatud määruse

tühistamiseks ning asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks.

8. Halduskohus on määruses kaebaja faktiväidete õigsust eeldades selgitanud põhjalikult ja

õigesti, miks ei saa jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi arvestades kompro-

missis näidatud maatüki KK-le erastamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Määruskae-

buses taas tõstatatud küsimuste osas selgitas halduskohus õigesti, et kaebaja elamule juurde-

pääsutee asukoht on kompromissis näidatud kohas ega ole Tüve tn 42a erastatava maaga hõl-

matud (määruse p 7); et pärast maa jagamises kokkuleppimist ei saa kaebaja tugineda väitele,

et KK-le erastatavale maale jäävad kaebaja jaoks olulised rajatised (p 8); et kaebaja arusaam

krundiosa 90 aastat tema perekonna omandis olemise kohta on ekslik (p 3); et kompromiss on

kehtiv (p 6) ning seda ka siis, kui KK on kaebaja arvates rikkunud kompromissi p-ga 1.4 võe-

tud kohustust rajada vee- ja kanalisatsioonitrass (p 9). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks

halduskohtu põhjendusi korrata. See, kuidas Tüve tn 42 kaasomanikud kasutasid krunti enne

ehitiste kaasomandi ja maa erastamise osas kokkuleppe sõlmimist, ei oma vaidlustatud kor-

ralduse õiguspärasuse seisukohast tähtsust.

9. Määruskaebuses heidetakse halduskohtule ette Tüve tn 42 piiriprotokollis kaebaja all-

kirja võltsimise ignoreerimist. Kui eeldada ka selle faktiväite õigsust, et kaebaja eest allkirjas-

tas piiriprotokolli keegi teine, ei mõjuta see praeguses asjas vaidlustatud korralduse õiguspä-

rasust. Kaebaja on lisanud kaebusele AS Kommunaalprojekt maamõõtja poolt 18.06.2008

koostatud piiriprotokolli, mille kohaselt on katastriüksuse piirid kätte näidatud vastavalt ka-

tastriüksuse plaanile, mille on 16.05.2007 koostanud AS Kommunaalprojekt maamõõtja (tl

25). Tegemist ei saa olla vaidlustatud korraldust puudutava piiriprotokolliga. Vaidlustatud

korralduses märgitu kohaselt on selle aluseks OÜ Geomap koostatud Tüve tn 42a katastriük-

suse plaan, töö nr T-063-15.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets