4-09-2734/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-2734

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-2734 (2318,08,017432) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.E (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON

1. T.E süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete

seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.

2. T.E-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.2009. Juhul, kui arest ei ole otsuses märgitud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ja karistuse ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.

3. T.E-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada

kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.E , 4-09-2734, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

27.12.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1073501 selles, et samal päeval kella 13.10 ajal peeti korteris kinni T.E, kes toimetati Wismari

Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5592/275 tuvastati

menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et eile tarvitas amfetamiini ja kanepit

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusaluse isikuga koos elav õde sai kohtukutse kätte allkirja vastu kätte 28.02.2009. Kohus leiab, et selline ajavahemik on piisav ning menetlusalusele isikule on istungi toimumise aeg ja koht teada. Kuivõrd menetlusalune isik

või tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt lühiajaliste arestidega karistatud.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte

ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise ja

psühhotroopse aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii

menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise ja psühhotroopse aine

tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste

väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta

jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et

menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus

vajalikuks määrata aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S

§dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada

temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik