4-07-1008/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-07-1008

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1008 (2318,07,000058) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.K (ik: xxx, elukoht xxx, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON

1. O.K süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.

2. O.K-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 ning arest ärakandmisele tuleb asuda alates 27.03.2009. Juhul

kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. O.K-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada

seitsekümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.K , 4-07-1008, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

01.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 885637

selles, et 01.01.2007 kella 00.25 ajal leiti Sõle 18 maja koridoris maas lamamas O.K , kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 7/7 nähtuvalt tuvastati 01.01.2007 kell 10.10 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel

isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et

menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et jõi viina.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et see talle anti teed juua, jõi teed ja ärkas Wismari Haiglas. Käib tööl, mitteametlikult teeb trepikodade remonti korteriühistutes. Vabad päevad on vastavalt kokkleppele. Elab Tallinnas. Kui antaks üldkasulikku tööd.

Kohtuväline menetleja taotles aresti kohaldamist 4 päeva, mille ärakandmist alustada 27.03.2009.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti

ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete

väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on senini tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada,

sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada

tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem

arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti määras, mis sunniks

menetlusalust isikut hoiduma narkootilise aine tarvitamisest vähemalt aresti kandmise ajal.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisele tehtud kulutused.

Märt Toming kohtunik