Legislator Case Law & Legislation
1-16-3598/32 AI generated

1-16-3598/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-16-3598/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-3598/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 25.01.2017 kohtule erakorralise ettekande, milles

palub pikendada Viru Maakohtu 19.05 K.F .2016 otsusega määratud le katseaega 4 kuu võrra.

K.F unnistati süüd § 121 lg 1 järgi ja t i Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega KarS

mõisteti karistuseks vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus

6 kuud

K.F

suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata kui K.F

ei pane katseaja kestel

toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75

6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p lg 1 p 1-

2 . Katseajaks m .06.2016. Kriminaalhoolduse , 4 ettenähtud kohustusi äärati 1 aasta. Otsus jõustus 04

algus 04.06.2016 19.05.2017. ja lõpp

Erakorralise ettekande kohaselt ei allu elektroonilisele valvele. süüdimõistetu

24.01.2017 ei väljunud Tšulitski graafikujärgselt kell 12.45 kodust ega tulnu Artjom d kell 13.00 registreerimisele. Ametnik helistas talle kell 13.00 ja selgus, et kriminaalhooldusalune oli unustanud

registreerimisele tulla. Peale telefonikõnet tuli kriminaalhooldusalune Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusse.

24.01.2017 antud kirjalikus seletuses selgitas K.F , et ei tulnud registreerimisele, sest

arvas, et see toi (tl 118). mub järgmisel päeval

Esmakohtumine K.F-iga toimus 14.06.2016. Antud kohtumise käigus tutvustati

kriminaalhooldusalusele põhjalikult talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi ning ta kinnitas nendest arusaamist oma allkirjaga (tl 58).

15.07.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, sest K.F oli

rikkunud ilmud käitumiskontrolli kontrollnõudeid a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-16-3598 Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonn esindus a e Jõhvi

kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 25.01.2017

erakorraline ettekanne K.F-ile Viru Maakohtu

19.05 pikendamiseks. .2016 otsusega määratud katseaja Süüdimõistetu

K.F,

isikukood XXX, elukoht xxx

2

Kriminaalhooldusametnik tegi oldusalusele erakorralises ettekandes ettepaneku määrata kriminaalho

kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus rahuldas

kriminaalhooldusametniku ettepaneku 18.07.2016

määrusega.

10.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, sest K.F oli

rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

28.10.2017 määrusega nr 3598 määrati K.F-ile täiendavad kohustused mitte 1-16-

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata ja alluda

elektroonilisele valvele nelja kuu keste l.

Alates 21.11.2016 on K.F allutatud elektroonilisele valvele. Samuti otsustas ta samast

ajast xxx. Antud perioodil on talle tulnud korduvalt selgitada elektroonilise valvega jätkata õpinguid seotud nõudeid.

23 -17.25, 22.44-23.00 ja 24.11.2016 kell 01.30- .11.2016 väljus ta korterist ajavahemikus 17.12

01.40. Kirjalikus seletuses selgitas ta, et esimesel korral viis ta prügi välja teisel korral püüdis õues

venna kassi ja kolmandal korral käis suitsu tegemas (tl 115). Kriminaalhooldusalusele selgitati veelkord elektroonilise valve nõudeid ja piirduti suulise hoiatusega.

14.12.2016 ja 15.12.2016 ei väljunud ta vastavalt ajakavale kell 07.50 kodust ega teavitanud sellest

kriminaalhooldusametnikku või valveametnikku. Hiljem põhjendas ta seda halva enesetundega ja

arvas, et ei . elektroonilise valve pea kedagi teavitama, kui välja ei lähe Järjekordselt selgitati talle nõudeid ja tehti kirjalik hoiatus (tl 114).

12.01.2017 ei väljunud ta samuti vastavalt ajakavale kell 07.50 kodust. Valveametnikule helistas ta

alles kell 12.53, et teavitada, et ta seletuses kirjutas ta, et tundis end ei lähe kooli. 17.01.2017 antud

halvasti ja magas ning seetõttu ei teavitanud valveametnikku asjaolust, et ta ei saa täita ajakava (tl

116). eid ja tegi kirjaliku hoiatuse (tl Kriminaalhooldusametnik selgitas elektroonilise valve nõud 117).

Alates 10.10.2016 (peale eelneva erakorralise ettekande esitamist) on kontrollitud kohustuste mitte

tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid täitmist. Rikkumisi ei ole esinenud. 17.01.2017 registreerimisel teavitas K.F, et katkestas samal

päeval oma õpingud ja võttis dokumendid sealt välja. Seetõttu puudub Artjom Tš xxx ulitskil hetkel

igasugune kasulik hõivatus. Tal on plaan minna peale elektroonilise valve lõppu tööle Soome.

Samas puudub tal senini selleks luba kriminaalhooldusametnikult. Kriminaalhooldusalust on teavitatud, millised on selleks tingimused, kaasa arvatud rikkumiste puudumine.

Tulenevalt asjaolust, et rikkumised ei olnud suured ega ole teinud elektroonilise valve rakendamist

võimatuk peab kriminaalhooldusametnik karistuse täitmisele pööramist ennatlikuks. Elektroonilise s,

valve pikendamiseks ei andnud K.F nõusolekut.

Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada K.F-ile

määratud katseaega 4 kuu võrra, so kuni 19.09.2017. Kriminaalhoolduse pikendamine annab K.F-ile võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas.

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate

kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu

3 elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse

võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Süüdimõistetu K.F on rikkunud kohustust alluda elektroonilisele valvele ning nimetatud rikkumisele tuleb reageerida.

Süüdimõistet ajaks kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid ja u on ka eelnevalt rikkunud katse

kohustusi, jättes ilmumata registreerimisele ning lahkunud Eesti territooriumilt ilma

kriminaalhooldusametniku loata, samuti on isik tarvitanud alkoholi. Viru Maakohus on eelnevalt

kahel korral kriminaalhooldusametniku ettekande rahuldanud ning määranud K.F-ile

täiendavaid kohustusi. Vaatamat sellele, on süüdimõistetu rikkumisi jätkanud ning seekord jätnud a

allumata elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes leidnud, et

vaatamata elektroonilise valve kohustuse rikkumisele, oleks karistuse täitmisele pööramine K.F-ile

ennatlik, mistõttu teeb ametnik ettepaneku pikendada süüdimõistetule Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega määratud katseaega 4 kuu võrra.

Arvestades asjaolusid te , et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõninga probleemidega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, nõustub kohus viimase

erakorralise ettekandega ning leiab, et kar , istuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega

on otstarbekohane rakendada kergema , milleks on katseaja pikendamine. t mõjutusvahendit Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et

kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et klatseaja pikendamine aitab

K.F edaspidiselt täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärke.

Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas

püstitatud eesmärkide elluviimiseks K.F pikendada katseaega 4 kuu võrra le .

Juhindudes KrMS § 427, kohtunik

M ä ä r a s:

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi

25.01.2017 erakorraline ettekanne Viru Maakohtu 19.05.2016 kohtuotsusega K.F määratud katseaja pikendamiseks rahuldada.

Pikendada Artjom atseaega 4 kuu Tšulitski Viru Maakohtu 19.05.2016 kohtuotsusega määratud k võrra, s.o kuni 19.09.2017. Määruse ärakiri saata K.F-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik