Legislator Case Law & Legislation
2-16-19176/4 AI generated

2-16-19176/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-19176/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-16-19176/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
not subject to registration legal standing requirements cancellation from register recourse of insurer victim lacks legal standing hardship exemption
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19176 Tsiviilasi Tartu Maakohtu Registriosakonna avaldus XXXXTÜ sundlõpetamise otsustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik XXXXTÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Puudutatud isiku täisosanik XXXX

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada XXXXTÜ (registrikood XXXX) likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada XXXXTÜ registrist.

3. Menetluskulud jätta XXXXTÜ kanda.

4. Määrus saata puudutatud isikule ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post registriosakond@kohus.ee).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud 21.12.2016 edastas Tartu Maakohtu Registriosakond Harju Maakohtule XXXXTÜ dokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 ning TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise

2 otsustamiseks, kuna juriidiline isik ei vasta äriseadustiku §-s 79 sätestatud nõuetele. Täisühingul puudub täisosanik. Täisosanik OÜ XXXX on 22.12.2015 registrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel, sest ei ole esitanud majandusaasta aruandeid.

04.01.2017 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ja palus XXXXTÜ-l esitada oma seisukoht hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus teavitas ka, et äriühingul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks ning teavitada sellest Harju Maakohut või teavitada, keda ta soovib likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud 10.01.2017. Äriühingul oli kohustus vastata hiljemalt 25.01.2017. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud.

26.01.2017 e-kirjaga on Registriosakond kinnitanud, et XXXXTÜ ei ole puuduseid kõrvaldanud ning edastas registrile 10.01.2017 esitatud kirja. Viidatud kirjast nähtuvalt on äriühing registrist kustutamisega nõus.

Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et täisühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. ÄS § 79 kohaselt on täissühing äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. ÄS § 103 lg 1 p 2 sätestab, et täisühing lõpetatakse kohtumäärusega.

XXXXTÜ äriregistri andmebaasi väljavõttest nähtuvalt on täisühingul 2 täisosanikku – XXXX (isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrist kustutatud 22.12.2015, registrikood XXXX). Uut täisosanikku ei ole usaldusühingus nimetatud. Seega XXXXTÜ ei vasta tänasel päeval enam ÄS § 79 täissühingule kehtestatud nõuetele.

TsÜS § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. ÄS § 114 lg 1 kohaselt on täisühingu likvideerijateks osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija.

TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.

Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et XXXXTÜ tuleb sundlõpetada likvideerimismenetlust läbi viimata. Täissühing tuleb registrist kustutada.

TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud XXXXTÜ kanda. Kuna

3 menetlusosalised ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud, siis hüvitatavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik