3-15-1317/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1317

Haldusasi

KÜ Lembitu 6 ja HK kaebus Tallinna Linnavalitsuse

22.04.2015 korralduse nr 605-k tühistamiseks või

tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – KÜ Lembitu 6 (rk 80119146) ja HK (ik

XXXXXXXXXX), volitatud esindajad adv Britta

Pärk ja adv Veiko Vaske

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Kolmas isik I – AS Arealis (rk 11122663), volitatud

esindaja v.adv Martin Triipan

Kolmas isik II – Hepsor Lembitu OÜ (rk 12996795),

volitatud esindaja v.adv Kaido Loor

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.05.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KÜ Lembitu 6 ja HK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KÜ Lembitu 6 ja HK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 18.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1317 muutmata.

2. Mõista KÜ-lt Lembitu 6 ja HK-lt solidaarselt välja AS Arealis apellatsiooniastme

menetluskulude katteks 789,60 eurot (seitsesada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti)

ja Hepsor Lembitu OÜ apellatsiooniastme menetluskulude katteks 896 (kaheksasada

üheksakümmend kuus) eurot.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-15-1317

2(12)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korraldusega nr 605-k kehtestati Lembitu tn 2 ja

Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneering (K-Projekt AS töö nr 05294), milles on ette nähtud

liita äri- ja elamumaa sihtotstarbega Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistud ning määrata

moodustatavale kinnistule ärimaa sihtotstarve. Kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus

on määratud (kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega) ärihoone ehitamiseks. Lembitu tänava

kohale hoone osa ehitamiseks on määratud üleehitamisservituudi ala ulatus.

2. KÜ Lembitu 6 ja HK esitasid 22.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 22.04.2015 korralduse nr 605-k tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse

tuvastamiseks.

1) Lembitu tn 6 kinnistu külgneb Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistutega. Vaidlustatud

detailplaneering rikub KÜ Lembitu 6 õigusi, kuna planeeritav hoone hakkab piirama Lembitu

tn 6 korterelamu kasutamist ning takistab korteriühistut täitmast tema põhikohustusi. HK on

Lembitu tn 6 korterelamus asuva korteri nr 43 omanik alates 2013. aastast ning kavandatava

hoone hoovipoolne osa ja välikohvik on planeeritud tema akna alla. Planeering rikub HK

subjektiivseid õigusi, sh omandiõigust ja õigust eraelu puutumatusele. HK-l oli õigustatud

ootus, et piirkonnas ei toimu drastilisi muutusi. Välikohvikust tulev müra võib hakata häirima

kaebaja õigust eraelu puutumatusele.

2) Planeering on kehtestatud õigusvastaselt, järgitud ei ole haldus- ja planeerimismenetluse

reegleid. Detailplaneeringu osas ei ole teostatud kohast avalikku väljapanekut, kuna viimasest

avalikust väljapanekust 2011. aastal oli planeeringu kehtestamise hetkeks möödunud

ebamõistlikult pikk aeg (ligikaudu neli aastat). Seejuures tehti planeeringus pärast viimast

avalikku väljapanekut märkimisväärseid muudatusi ning muutus ka võimalike planeeringust

huvitatud isikute ring.

3) Detailplaneering ei ole kooskõlas selle koostamise algatamisel kehtestatud lisanõuetega.

Kaebajale 15.05.2015 edastatud planeeringu põhijoonis ja seletuskiri erinevad Tallinna

planeeringute registrisse 18.05.2015 kantud dokumentidest. Ebaselguste tõttu on võimatu välja

selgitada, kas vastustaja järgis planeerimisseaduse (PlanS; siin ja edaspidi viidatud kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele) § 3 lg 1 ja § 16 lg 1 p 5 nõudeid.

4) Põhjendamatult on jäetud arvestamata KÜ Lembitu 6 poolt detailplaneeringu avaliku

väljapaneku käigus esitatud vastuväidetega. Vastustaja on detailplaneeringu algatamise

korraldust katuseharja kõrguse osas ebaõigesti tõlgendanud. Detailplaneeringu joonistes ei

3-15-1317

3(12)

kajastu hoone korruselisus korrektselt. Hoovipoolne hoonestus ja tänavapoolne haljastus ei ole

piirkonnale iseloomulik. Haljastuse vähendamisega väheneb Lembitu tn 6 elamu elanike

privaatsus ning tõenäoliselt ka Lembitu tn 6 kinnistu väärtus. Detailplaneeringuga kavandatud

tugimüür seab ohtu Lembitu tn 6 asuva hoone ja puu.

5) Kavandatav liikluskorraldus on ohtlik ning arvestatud ei ole jalakäijate ohutusega.

Kergliiklustee laiuseks on planeeritud 1,80 m, kuid olemasoleva kergliiklustee minimaalne

laius on 3,70 m. Planeeringus on kavandatud normatiivselt ette nähtust väiksem arv

parkimiskohti. Hetkel planeeringualal paikneva 40-kohalise parkla likvideerimine ning

kavandatava hotelli juurde vaid 8 parkimiskoha rajamine tekitab piirkonnas märkimisväärse

parkimiskohtade puuduse.

6) Detailplaneeringut ei ole nõuetekohaselt kooskõlastatud. Kui planeeritavale maa-alale

kavandatakse ehitist, mille kõrgus ületab 28 m, tuleb planeering kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga. Seletuskirja kohaselt on hoone kõrguseks 28,67 m, kuid kooskõlastust

Kaitseministeeriumiga planeeringu seletuskirja lisast ei nähtu.

7) Haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendus on ebapiisav, sellest ei

selgu, missuguse detailplaneeringu vastustaja täpsemalt kehtestas ning millised olid

kaalutlused. Kaebajatele ei ole antud võimalust esitada enne planeeringu kehtestamist arvamusi

või vastuväiteid. Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, jättes olulised asjaolud tuvastamata

– vastustaja ei ole uurinud, kuidas mõjutab hoone korruselisus Lembitu tn 6 kinnistut ja sellel

asuvaid hooneid. Uurimata on tule levimise oht ja selle maandamise võimalikud variandid.

8) Tallinna Linnavalitsusel puudus pädevus vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamiseks.

Kuna Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute puhul on tegemist linnaehituslikult olulise

piirkonnaga, oli planeeringu kehtestamine PlanS § 10 lg 61 p 5 järgi Tallinna Linnavolikogu

pädevuses. Samal põhjusel poleks tohtinud anda detailplaneeringu koostamise tellimist üle

huvitatud isikule.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajate esindaja püüab kohut eksitada tema valduses olevate erinevate dokumentidega.

Vaidlustatud korraldus ja selle seletuskiri on avalikud dokumendid. Praegusel juhul tuleb

lähtuda ainult sellest konkreetsest korraldusest ja tema seletuskirjast.

2) Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu

avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest

nõuetest. Uue avaliku väljapaneku osas on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas, et

tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-47-12 ei too viivitus paratamatult kaasa kehtestamise

otsuse õigusvastasust. Selle aja jooksul (2011–2015) toimus muu hulgas maavanema

järelevalvemenetlus, mis lõppes planeeringu heakskiitmisega. Maavanem andis oma

20.06.2012 kirjas seisukoha Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneeringu avalikul

väljapanekul esitatud vastuväidete kohta. Harju Maavalitsusele 27.12.2012 heakskiidu

saamiseks esitatud detailplaneeringus on arvestatud maavanema kirjas esitatud märkusi ning

vastavad täiendused on tehtud ka planeeringu seletuskirja. Maavanema järelevalvemenetluses

lükati kaebuse sisulised argumendid ümber.

3) Kaebajad said planeerimismenetluses väljendada oma seisukohti. Vastustaja leidis

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtetest lähtudes, et uue avaliku

arutelu korraldamine pole vajalik. Ühestki seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele

kohustust juhul, kui korterite omanikud planeeringualal vahetuvad, teha uut kaasamist ja uut

avalikku väljapanekut.

3-15-1317

4(12)

4) Detailplaneeringu seletuskirjas toodud nõudeid ehitusprojekti koostamiseks on täiendatud

vastavalt kaebajate soovidele selliselt, et hotelli hoovipoolsed aknad tuleb valida niisuguse

konstruktsiooniga, et hotellikülalised ei saaks neid avada. Hoovialale ei või kavandada

välikohvikuid ja hoovipoolsetele katustele elanikke häirivaid pidevalt töötavaid välikohvikuid.

Kahe- ja viiekorruselisele hooneosale ei või rõdusid kavandada. Hotelli hoovipoolsele küljele

ei tohi paigaldada valgusreklaame ja fassaadi dekoratiivvalgustust. Lisaks on muudetud

planeeringulahendust selliselt, et detailplaneeringus kavandatud hoone jääks 4 m kaugusele

Lembitu tn 6 kinnistu piirist.

5) Kaebajate poolt välja toodud väidetavad ohud ei ole millegagi põhjendatud ja lahendatakse

ehitusprojekti menetluses, mitte detailplaneeringuga. Hotelli saab valmis ehitada ilma kaebajate

huve kahjustamata. Varisemist ei toimu ja pole ohtu kaebajate hoonele. Detailplaneeringus on

kehtestatud erinõuded, mida peab järgima ehitusloa taotlemisel ja ehitusprojekti koostamisel

ning kuidas tuleb lahendada ehitamise aegse materjalide ladustamise, isikute liikumise, tolmu

ning jäätmetega seotud probleemid. Kaebaja peab oma asukohast tulenevalt arvestama ka teiste

isikute õigusega oma omandit kasutada. Praeguses vaidluses kaalub avalik ja kolmandate

isikute huvi üles kaebajate abstraktse ja mitte ühelgi tõendil põhineva hirmu.

6) Detailplaneeringu menetluses jõudis vastustaja seisukohale, et tegemist ei ole

linnaehituslikult olulise piirkonnaga planeerimisseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt ei olnud

detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 2-

5/119 vastuolus PlanS § 10 lg 61 p-ga 5.

4. AS Arealis vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

1) AS Arealis taotles esmakordselt detailplaneeringu algatamist 2005. aastal ning

algatamiseni jõuti alles 2009. aastal. Kolmandal isikul oli õigus eeldada, et niigi pikale veninud

menetlus jõuab lõpule. Pärast avalikku väljapanekut tehtud muudatused, mis olid tingitud

eelkõige KÜ Lembitu 6 ettepanekutest, ei muutnud planeeringu põhilahendust. Seega on

põhjendamatu kaebajate väide, et vastustaja oleks pidanud kaebaja märkustega arvestamise

arutamiseks korraldama uue avaliku väljapaneku.

2) Kolmanda isiku jaoks on arusaadav, milline haldusmenetluses arutatud versioon kehtestati

detailplaneeringuna. Detailplaneering on selge ning üheselt mõistetav. Detailplaneeringu

koostamise algatamisel määratud kõrgusega seotud suunis ei tähenda, et planeeringumenetluse

lõpuks leitav hoone lahendus ei tohiks kõrguse osas üheski punktis ületada Lembitu tn 6 hoone

kõrgust. Uus hoone on paigutatud erinevate kõrgustega Rävala pst 11 // 13 // 15 elamu (36,76

m merepinnast) ja Lembitu tn 6 elamu (34,14 m merepinnast) vahele ja järgib hoonete kõrgusi

selliselt, et hoonel on tänavafrondist erinevate kõrgustega tagasiasted, mis järgivad

naabermajade katuste ja karniiside kõrgust (sh murdenurk Lembitu tn 6 karniisi kõrgusel),

samuti katuste kallet, ületamata seejuures ka kõrgeimas punktis Rävala pst 11 // 13 // 15 elamu

katuseharja kõrgust merepinnast.

3) Kehtestatud lahendusele vastaval detailplaneeringu põhijoonisel on selgesti näha, et hoone

hoovipoolne osa on osaliselt 5-korruseline ja osaliselt 2-korruseline. Seega arvestati KÜ

Lembitu 6 ettepanekuga, et hoovipoolses osas oleks maksimaalselt 5 korrust. Sisehoovi

ulatuvad hooneosad on kvartalile tüüpilised. Eksitav on kaebajate väide, et haljastatud sisehoov

asendatakse välikohvikuga ning sinna tulevad valgusreklaamid ja ventilatsiooni väljalaskeavad.

Kinnistu senist haljastust ei kahjustata – Lembitu tn 6 kinnistu poolsel osal kasvavad puud

jäetakse alles. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette haljasala rajatava hoone ja lasteaia

mänguväljaku (Lembitu tn 6a) vahele, samuti uus istutatav kõrg- ja madalhaljastus hoone

fassaadi ette Lembitu tänaval. Kuna detailplaneeringuga piiratakse tegevust sisehoovis, ei saa

välikohvikutest müraallikas, mis häirib naabruses elavaid isikuid.

3-15-1317

5(12)

4) Kaebajate väide, et tugimüür seab ohtu Lembitu tn 6 asuva hoone ja puu, on paljasõnaline.

Uue hoone ja Lembitu tn 6 hoone vahekaugus on üle 10 m (tavaline kuja on 8 m). Rajatava

hoone puhul on arvestatud tuleohutusnõudeid.

5) Ebaõige on kaebajate väide, et kergliiklustee laiuseks on planeeritud 1,8 m.

Liikluskorralduse lahendust on kirjeldatud planeeringu seletuskirjas (p 4.4, lk 12).

Kergliiklustee laiuseks on vähemalt 2,5 m ja lisaks on vahetult hoone ees hotelli konsooli all 2

m laiune kergliiklusala. Sellise laiusega kergliiklusteed on ohutuse tagamiseks täiesti piisavad.

6) Põhjendatud

ei

ole

väide,

et

detailplaneering

oleks

tulnud

kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal 08.06.2011 ei kehtinud PlanS § 17

lg 2 p 7, mis näeb ette detailplaneeringu kooskõlastamise Kaitseministeeriumiga. Liiatigi nõuab

PlanS § 17 lg 2 p 7 kooskõlastamist Kaitseministeeriumiga juhul, kui hoone kõrgus on üle 28

m, kuid praegusel juhul on hoone maksimaalseks kõrguseks 24,25 m.

7) Planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtiva parkimisnormatiiviga. Linnakeskuse puhul

rakendatakse parkimisnormatiivi mitte vähima, vaid suurima lubatud väärtusena (Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 50 kehtestatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks

2006–2014” p 4.1.3). Kuna tegu on linnakeskusega ning läheduses on piisavalt ühistranspordi

peatusi ja parkimisvõimalusi, rakendati parkimiskohtade arvule koefitsienti 0,5. Sellest

tulenevalt määrati parkimiskohtade arvuks 8, mis vastab arengukavale.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 17.08.2015 määrusega (jõustunud 04.09.2015) kaebuse

puutumuskaebuse ja populaarkaebuse osas.

6. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2016 otsusega KÜ Lembitu 6 ja HK kaebuse

rahuldamata ning mõistis kaebajatelt solidaarselt AS Arealis kasuks välja menetluskulud

summas 3000 eurot.

1) Linnavalitsus asus planeerimismenetluses seisukohale, et planeeringuala ei asu

linnaehituslikult olulises piirkonnas planeerimisseaduse mõttes. Ka Tallinna linna

üldplaneering ei määratle kõnealust ala linnaehituslikult olulisena. Seega oli Tallinna

Linnavalitsusel pädevus detailplaneeringu kehtestamiseks ning 22.04.2015 korraldus nr 605-k

ei ole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine.

2) 18.05.2009 detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise lepingu nr 2-5/119

sõlmimise ajal PlanS § 10 lg 61 veel ei kehtinud. 07.03.2011 sõlmiti leping nr 3-6/35, mis

asendab 18.05.2009 lepingut ning milles on detailplaneeringu tellijaks Tallinna

Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ja planeeringu koostajaks K-Projekt AS. AS Arealis on

lepingu järgi huvitatud isik, kellel on kohustus kanda kõik detailplaneeringu koostamisega

kaasnevad kulud. Seega ei ole 07.03.2011 lepinguga detailplaneeringu koostamist või

detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle

antud.

3) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.08.–22.08.2011 ning avalik

arutelu toimus 29.09.2011. Seega on vastustaja järginud avaliku väljapaneku ning avaliku

arutelu korraldamisel planeerimisseaduse nõudeid. Avaliku väljapaneku ja planeeringu

kehtestamise vahele jääval ajal tehti erinevaid menetlustoiminguid ja ettevalmistusi planeeringu

kehtestamiseks. Seega jätkus planeeringu menetlus pärast avalikku väljapanekut. Riigikohus on

asjas nr 3-3-1-47-12 (p-d 26-27) leidnud, et jätkuva planeerimismenetluse puhul ei too viivitus

tingimata kaasa planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust. Asja materjalidest ei nähtu, et

avaliku väljapaneku järel oleks muudetud planeeringu põhilahendust. Kaebajad ei ole ka välja

toonud olulisi asjaolusid, mis oleks muutunud pärast avalikku väljapanekut. HK-l oli pärast

korteri omandamist piisavalt aega, et esitada detailplaneeringu kohta oma arvamus.

3-15-1317

6(12)

4) Detailplaneeringus on arvestatud detailplaneeringu algatamise korralduse p-s 1.3 sätestatud

lisanõudega, mille kohaselt tuleb planeeritava hoone kõrguse kavandamisel järgida Lembitu tn

6 hoone katuseharja kõrgust. Nimetatud lisatingimus ei tähenda, et kavandatud hoone kõrgus

ei või ületada Lembitu tn 6 elamu katuseharja kõrgust. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub,

et kavandatava hoone hoovipoolne osa on osaliselt 5-korruseline ja osaliselt 2-korruseline.

Hoone mahu osalist hoovi poole planeerimist on kaalutud ja põhjendatud. Sisehoovi ulatuvad

hooneosad ei ole kvartalile ebatüüpilised. Kavandatava hoone hoovi ulatuva osa ehitusalune

pind on sarnane kinnistul varem paiknenud puithoone ehitusaluse pindalaga. Planeeritud ala

haljastuse määr on 22,3%, mis on kõrgem kui Lembitu tn 6 kinnistu haljastatud ala osakaal

(11,3%) ja suurem kui kvartali haljastuse osakaal (15,6%). Vastustaja arvestas KÜ Lembitu 6

vastuväitega hoovipoolsele küljele välikohvikute ehitamise ning valgusreklaamide ja

ventilatsiooni väljalaskeavade paigutamise kohta ning esitas ehitusprojekti koostamiseks

täiendavad nõuded. Kaebajate väited seoses tugimüürist väidetavalt lähtuva ohuga on

paljasõnalised. Detailplaneeringus on kehtestatud nõuded naaberhoonete ohustamise

minimeerimiseks. Lembitu tn 6 ja kavandatava hoone vaheline kaugus on enam kui 8 m ning

kavandatav hoone on kinnistu piirist 4 m kaugusel. Detailplaneeringus on lahendatud

tuleohutuse küsimus. Kaebusest ei nähtu, kuidas võiks kaebajate õigusi rikkuda planeeritud

kergliiklustee laius või parkimiskohtade arv naaberkinnistul. Detailplaneering on kooskõlas

Tallinna parkimiskorralduse arengukavaga.

5) Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et detailplaneering oleks tulnud kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga. Vastustaja järgis planeerimismenetluses olulisi haldusmenetluse

põhimõtteid, sh uurimispõhimõtet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. KÜ Lembitu 6 ja HK paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega nende kaebus rahuldada.

1) Vaidlustatud korraldus on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kuna Tallinna linna õigusaktide

kohaselt pidanuks detailplaneeringu kehtestama

linnavolikogu, mitte linnavalitsus.

Planeerimismenetluse algatamisel määratles Tallinna linn planeeringuala linnaehituslikult

olulisse piirkonda kuuluvaks. Seda tuvastust ei ole formaalselt muudetud. Samuti ei ole

vastustaja sisuliselt millegagi põhjendanud oma hilisemat seisukohta mitte lugeda

planeeringuala linnaehituslikult oluliseks piirkonnaks. Varasemalt on Tallinna linn lugenud

näiteks Rävala, Sakala ja Kentmanni tänavate äärsed alad oluliseks piirkonnaks ning andnud

detailplaneeringute kehtestamise õiguse linnavolikogule. Halduskohus on oma otsuses

sisustanud

vastustaja

võimalikke

kaalutlusi

piirkonna

linnaehitusliku

olulisuse

ümbermääratlemisel omal algatusel vastuolus HKMS § 157 lg-ga 2. Selles osas on kohtuotsus

üllatuslik. Ühtlasi on halduskohtu vastav põhjendus arusaamatu. Halduskohus kohaldas vääralt

PlanS § 10 lg 61 p-i 5 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg-t 4.

2) Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et vastustaja on planeeringu

koostamise andnud üle kolmandale isikule. Asjaolu, et PlanS § 10 lg 61 jõustus veidi pärast

18.05.2009 lepingu sõlmimist, ei muuda seda, et seadusandja on pidanud lubamatuks piirata

kohaliku omavalitsuse pädevust kujundada planeeringulahendust linnaehituslikult olulistes

piirkondades. Planeeringu sisuline koostamine arendaja tellimusel võis oluliselt mõjutada

avaliku võimu võimalust arvestada erinevate huvidega.

3) Kaebajate väited seoses liikluskorraldusega jäeti hindamata. Tallinna kesklinnas ei saa

parkimist korraldada kinnistupõhiselt. Avalikud parkimiskohad on piiratud ressurss, mida

kohalikud elanikud jagavad kõigi kesklinna külastajatega. Ligikaudu 50 avaliku parkimiskoha

3-15-1317

7(12)

kaotamine ning selle asemele vaid 8 avalikkusele suletud parkimiskoha planeerimine ei arvesta

kohalike elanike huve, suunates hotelli külastajad ja seda teenindava transpordi ummistama

ümberkaudsete elumajade hoove ja tänavaid, millest tulenevalt muutub kohalike elanike jaoks

praktiliselt võimatuks parkida sõidukeid kodust mõistlikul kaugusel. Parkimiskohtade puuduse

tõttu pargitakse ka Lembitu tn 6 haljasalale. Kuna hotell on suure külastajate arvuga asutus,

tuleks parkimisnormatiivi kohaselt rajada planeeritavale hoonele üks parkimiskoht iga 80

suletud brutopinna ruutmeetri kohta ehk kokku 71 parkimiskohta. Planeeringus on jäetud

arvestamata asjaoluga, et hotelli on kavandatud kohvik ja konverentsikeskus, millele kehtivad

eraldi parkimiskohtade nõuded. Kaotatavate parkimiskohtade ja täiendava parkimiskohtade

vajaduse tõttu kujuneb parkimiskohtade puudujäägiks üle 100 koha. Kohalike elanike huvide

arvestamata jätmine on oluline eksimus kaalutlusõiguse teostamisel.

4) Kohus rikkus uurimispõhimõtet, jättes rahuldamata kaebajate 29.01.2016 taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks kinnistu omanike tegelike äriliste kavatsuste kohta, s.o kas

rajatakse hotell või külaliskorterid. Kui kinnistule rajatakse hotelli asemel elamu, kohalduvad

sellele ka rangemad normid parkimisvõimaluse tagamise osas. Samuti tuleb kinnistu omaniku

äriplaani muutumise korral hinnata, kas planeeringu elluviimine on üldse võimalik.

5) Halduskohus jättis õigusvastaselt tuvastamata ilmse vastuolu planeeringus: planeeringu

algatamisel on seatud hoone maksimumkõrgus, kuid planeeringu kehtestamisel on seda

tingimust ebaselgetel motiividel eiratud.

6) Detailplaneeringu pika menetlemise tõttu, kus lahenduse avaliku arutelu ja planeeringu

kehtestamise vahele jäi enam kui kolm ja pool aastat, ei saa olla kindel planeeringulahenduse

ajakohasuses ja kõigi vahepeal muutunud huvide arvestamises planeeringu kehtestamise hetke

seisuga.

8. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1) Detailplaneeringu algatamise korralduses ega selle seletuskirjas ei ole planeeritavat ala

kategooriliselt määratletud linnaehituslikult olulises piirkonnas asuvana. Detailplaneeringu

algatamise ajal oli halduspraktika selline, et avalik arutelu korraldati üldjuhul kõikide

eskiislahenduste tutvustamiseks, mitte üksnes siis, kui planeeringuala jäi linnaehituslikult

olulisse piirkonda. Eskiisi koostamine ja avaliku arutelu korraldamine võimaldas ühest küljest

avalikkuse laiemat kaasamist ning teisalt jättis see linnale võimaluse menetleda

detailplaneeringut olulises piirkonnas olevana. Selle, kas planeeritav ala asub linnaehituslikult

olulises piirkonnas või mitte, otsustab vastustaja kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja esialgne

arvamus, et tegemist võib olla linnaehituslikult olulise piirkonnaga, võib muutuda vastavalt

planeerimismenetluse käigus selguvatele asjaoludele ning kujunevatele lahendustele. Praegusel

juhul puudus põhjus käsitleda planeeritavat ala linnaehituslikult olulisena.

2) On ilmne, et hetkel hoonestamata ja seetõttu parklana kasutatavale kinnistule ükskõik

millise ehitusõiguse andmise tulemusena kaovad sealsed parkimiskohad, kuid see ei tähenda,

et parkimiskohtade üldist vähesust kesklinnas tuleks kompenseerida eraisiku omandiõiguse

piiramise läbi. Kaebajate väide, et hotelli külastajad võivad hakata parkima kõrvalmajade ees

tänaval või haljasalal, on spekulatiivne. Lähiümbruses on piisavalt parklaid.

3) See, kas kolmandatel isikutel võib planeeritava kinnistuga olla muid plaane peale hotelli

rajamise, ei saa olla vaidlustatud detailplaneeringu tühistamise aluseks.

4) Ühestki õigusaktist ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada

planeeringuala naabruses korteriomanike vahetumise korral uut avalikku väljapanekut.

9. AS Arealis vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

3-15-1317

8(12)

1) Asjaolu, et menetluse alguses nõuti eskiisi avaliku arutelu korraldamist viitega ala

asukohale, ei saa võtta vastustajalt kaalutlusõigust otsustamaks, kas tegemist on

linnaehituslikult olulise alaga planeerimisseaduse mõttes. Kuna detailplaneeringu algatamise

ajal PlanS § 10 lg 61 veel ei kehtinud, ei saa teises õiguslikus kontekstis toimunud eskiisi arutelu

nõudmisest järeldada, et detailplaneeringu ala loeti selle sätte mõttes linnaehituslikult oluliseks.

Teiste hoonete vahel ühe tühja kinnistu hoonestamiseks koostatud detailplaneering ei ole selline

otsustus, mille peaks tegema Tallinna Linnavolikogu.

2) Kaebajatel ei ole õigust eeldada, et nad saavad oma sõidukeid naaberkinnistul parkida.

Samuti ei saa kaebajad nõuda, et ühe kinnistu detailplaneeringuga tuleks lahendada terve

piirkonna parkimisprobleemid. Planeeringuala läheduses asub palju eraparklaid, millele

lisanduvad parkimiskohad linnatänavatel. Planeeringuala parkimiskorralduse lahendus

arvestab avalike huvide ja parkimise arengukavaga ning vastab nõuetele.

10. Hepsor Lembitu OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Linnaehituslikult olulised piirkonnad määratles Lembitu 4 detailplaneeringu algatamise

ajal 25.06.2009 vastav teemaplaneering või ehitusmäärus, mille saanuks kehtestada vaid

linnavolikogu (Tallinna linna ehitusmääruse (29.05.2003) § 7 lg-d 1, 5, 6 ja 7). Planeeringuala

osas ei kehtinud ühtegi sellist teemaplaneeringut või ehitusmäärust. Planeerimismenetluse

algatanud linnavalitsus ei saanud muuta linnavolikogu poolt ehitusmääruses kehtestatud

legaaldefinitsiooni. Detailplaneeringu algatamise korralduses ei ole ka ühtegi viidet sellele, et

Lembitu 4 asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Vaidlusalune detailplaneering ei vasta

PlanS § 10 lg 61 tunnustele, mistõttu oli linnavalitsusel planeeringu kehtestamise pädevus.

Samuti oli õiguspärane planeeringu koostamise üleandmine 18.05.2009 lepinguga AS-le

Arealis.

2) Halduskohus tagastas kaebuse populaarkaebuse ja puutumuskaebuse osas määrusega, mis

jõustus 04.09.2015. Kaebajatel ei ole õigust esindada kõigi naaberkinnistute elanike huve.

Kaebajad ei ole välja toonud, kust tuleb nende õigus parkida oma sõidukeid kolmandale isikule

kuuluval kinnisasjal. Parkimiskohtade vähenemine ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid

õigusi. Lembitu tn 4 kinnistu senine kasutus eraparklana ei saa kivistada faktilist olukorda ega

piirata omaniku õigusi oma kinnisasja seaduste raames kasutada. Parkimiskohtade arvu

küsimust arutati ka maavanema järelevalvemenetluse käigus ning maavanem pidas

parkimiskohtade arvu sobivaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et Tallinna Linnavalitsusel puudus pädevus vaidlusaluse

planeeringu kehtestamiseks, kuna tegemist oli linnaehituslikult olulise piirkonnaga. Kaebajad

tuginevad seejuures Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2009 korralduse nr 1129-k (I kd, tl 12-13),

millega algatati Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneeringu koostamine,

seletuskirjale (I kd, tl 201-203) ja Tallinna Linnavolikogu poolt 06.09.2012 vastu võetud

Tallinna linna ehitusmääruse (kehtis kuni 30.06.2015) § 20 lg-le 4, mis sätestas, et linnavalitsus

otsustab PlanS § 10 lg-s 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise

3-15-1317

9(12)

linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega; muudel juhtudel

kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega. Volikogu ainupädevuse nimetatud

juhtumil sätestas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33. PlanS § 10 lg 61

jõustus 01.07.2009.

13. Vaidlustatud detailplaneeringu algatamise ajal kehtis Tallinna linna ehitusmääruse

varasem redaktsioon (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 ja

muudetud Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr 20), mille § 19 lg 3 andis

linnavolikogu pädevusse sellise detailplaneeringu kehtestamise, mille puhul teostatakse

planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala.

Muudel juhtudel oli detailplaneeringu kehtestamine linnavalitsuse pädevuses. Tallinna

Linnavalitsuse 25.06.2009 korralduse nr 1129-k seletuskirjas viidatakse ehitusmääruse § 14 lg-

tele 8 ja 19, mis nägid ette kohustuse koostada eskiis detailplaneeringu koostamisel

linnaehituslikult olulisele piirkonnale ning korraldada avalik arutelu eskiislahenduste

tutvustamiseks. Seega mainitakse detailplaneeringu algatamise korralduses linnaehituslikult

olulist piirkonda eskiisi koostamise ja avaliku arutelu korraldamise kontekstis ega võeta

seisukohta selles osas, kes peaks kehtestama kõnealuse detailplaneeringu. Vastustaja selgituse

kohaselt oli detailplaneeringu algatamise ajal halduspraktika selline, et avalik arutelu korraldati

üldjuhul kõikide eskiislahenduste tutvustamiseks, mitte üksnes siis, kui kavandatav planeering

koostati planeerimisseaduse mõttes linnaehituslikult olulisele piirkonnale. Ringkonnakohtule ei

ole teada, et planeeringu algatamise või kehtestamise ajal oleks üheski õigusaktis määratletud

detailplaneeringu ala linnaehituslikult olulisse piirkonda kuuluvana. Järelikult otsustas ala

kuulumise linnaehituslikult olulisse piirkonda kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel.

Praegusel juhul pole põhjust detailplaneeringu koostamise algatamise seletuskirjas märgitut

pidada lõpliku haldusakti andmisel siduvaks otsustuseks planeeringuala kuulumise kohta

linnaehituslikult olulisse piirkonda. Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korralduse nr 605-k

seletuskirjas (I kd, tl 117-132) on märgitud, et Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute

detailplaneering ei kuulu PlanS § 10 lg-s 61 nimetatud detailplaneeringute hulka. Siit järeldub,

et menetluse kestel asus linnavalitsus seisukohale, et detailplaneeringut ei koostata

linnaehituslikult olulisse piirkonda.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kehtivas regulatsioonis ei ole enam nõuet, et kui

planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas, peab detailplaneeringu

kehtestama volikogu ning detailplaneeringu koostamist või selle koostamise tellimist ei tohi

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda. Volikogu ainupädevusse kuulub

sellise planeeringu kehtestamine, millega kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi

(KOKS § 22 lg 1 p 33, kehtiva PlanS § 130 lg 2 p 3 ja kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 10 lg

61 p 5 esimene alternatiiv). Ühtlasi ei tohi sellise detailplaneeringu koostamist või koostamise

tellimist anda üle detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule. Varasema nõude ärajätmist

põhjendati planeerimisseaduse (571 SE) seletuskirjas asjaoluga, et kuna linn peaks moodustama

ühtse terviku, on põhjendamatu eristada linnaehituslikult olulisi ja mitteolulisi maa-alasid

(seletuskirja lk 167).

15. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

Kohtupraktika kohaselt on haldusakti tühisuse tuvastamine põhjendatud vaid juhul, kui HMS

§ 63 lg-s 2 nimetatud aluste esinemine on ilmselge (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-03, p 13; 3-

3-1-32-03, p 19). Isegi kui nõustuda kaebajatega, et detailplaneering koostati linnaehituslikult

olulisse piirkonda, millest järelduvalt oleks planeeringu pidanud kehtestama linnavolikogu, ei

saa sellist puudust pidada ilmselgeks, arvestades, et pädevuse küsimus selgub mitme

õigusnormi koostoimes ning sõltub lisaks ka määratlemata õigusmõiste „linnaehituslikult

oluline piirkond“ sisustamisest. Seega ei saa Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korraldus nr

605-k olla tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Samuti oleks ebamõistlik tühistada vaidlustatud

3-15-1317

10(12)

haldusakti üksnes põhjusel, et varasema regulatsiooni järgi pidanuks otsuse vastu võtma

linnavolikogu. Kehtivate õigusaktide järgi oleks detailplaneeringu kehtestamine ilmselt

linnavalitsuse pädevuses, kes saaks vaidlustatud haldusakti tühistamise korral kehtestada uue

sama sisuga detailplaneeringu.

16. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebajate seisukohta, et väljakujunenud

hoonestusega alal elamute vahele ärimaa sihtotstarbega kinnistu planeerimisel oleks vastustaja

pidanud kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega PlanS § 10 lg 61

p 5 mõttes. Halduskohus on asjakohaselt viidanud Tallinna üldplaneeringule, mille järgi asub

planeeringuala kesklinna segahoonestusalal, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda

saastavaid ettevõtteid. Vaidlustatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

Segahoonestusalal on lubatud nii elamute kui ka ärihoonete ehitamine ning on tavapärane, et

ärimaa sihtotstarbega kinnistud paiknevad kõrvuti elamukruntidega. Seega ei ole põhjust pidada

Tallinna kesklinnas elamukruntide vahele ärihoone planeerimist selliseks muudatuseks, mille

puhul peaks haldusorgan kindlasti kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise

muudatusega. Praeguses asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaksid linnaehituslikult

olulisele muudatusele.

17. Kaebajad leiavad ekslikult, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane seetõttu, et vastustaja

andis

algselt

planeeringu

koostamise

üle

detailplaneeringust

huvitatud

isikule.

Detailplaneeringu koostamise ja selle finantseerimise 18.05.2009 leping (II kd, tl 6-7) Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ja AS Arealis vahel sõlmiti ja detailplaneering algatati enne seda, kui

jõustus PlanS § 10 lg 61, mis keelas detailplaneeringu koostamise või selle tellimise üleandmise

muu hulgas juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või

planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas (p 5). Ka hiljem, 08.06.2011

sõlmitud planeeringu koostamise üleandmise leping (II kd, tl 14-15p) ei olnud selle sõlmimise

ajal kehtinud planeerimisseadusega vastuolus, arvestades, et kuigi AS Arealis kohustuseks oli

kanda planeeringu koostamisega kaasnevad kulud, oli detailplaneeringu tellijaks haldusorgan.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et detailplaneeringu koostamist juhtis vastustaja,

tagades menetluses tasakaalustatult arendaja, naaberkinnistute omanike ja elanike ning avalike

huvide arvesse võtmise.

18. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.

Asjaolu, et seni oli planeeringualal eraparkla, ei saanud tekitada kaebajatele õigustatud ootust,

et see nii ka jääb. Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistud (liidetud üheks kinnistuks aadressiga

Lembitu tn 4) kuuluvad eraisikule, kellel on õigus oma kinnistut õigusaktides kehtestatud

piiranguid arvestades kasutada, muu hulgas ehitada sinna elamuid või ärihooneid. Kaebajad

saanuks senise eraparkla säilimise garanteerida vaid seeläbi, kui nad oleks omandanud selle

aluse maa. Kinnistute suhtes ei kehtinud varasemalt detailplaneeringut ning ringkonnakohtule

ei nähtu, et kõrgema tasandi planeeringuga oleks vastav ala eraldi määratud parkimismaaks.

Planeeringuala läheduses asuvad mitmed era- ja avalikud parkimisalad ja -majad ning Lembitu

tänavale on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga. Seega ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi

rikkuda eramaal asuvate parkimiskohtade kadumine. Arusaamatuks jääb kaebajate väide tänava

ääres 9 avaliku parkimiskoha kaotamise kohta. Hepsor Lembitu OÜ on selgitanud, et Lembitu

tänava ääres on peatumine ja parkimine liikluskorraldusvahenditega (märk 361) keelatud.

19. Detailplaneeringu seletuskirja (I kd, tl 75-89) p-s 4.4 on toodud parkimiskohtade

kontrollarvutus, milles on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 50

kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006–2014. Arengukava järgi

oleks normatiivne parkimiskohtade arv kuni 16 (planeeritav majutusüksuste arv 77×0,2), kuid

detailplaneeringus on tehtud ettepanek kasutada arengukava p-s 4.2.6 lubatud koefitsienti 0,5,

arvestades, et kavandatav hotell asub linnakeskuses, kus on hea transpordiühendus ja

3-15-1317

11(12)

parkimismajad. Sellest tulenevalt on planeeringus Lembitu tn 4 kinnistul ette nähtud 8

parkimiskohta. Seega on parkimiskohtade arv arengukavaga kooskõlas.

20. Kaebajate arvamus, et kavandatava hotelli külastajad hakkavad parkimiskohtade puuduse

tõttu sõidukeid parkima elamute ette ja haljasaladele, on puhtalt oletuslik. Vastustaja on

põhjendatult märkinud, et kesklinna hotelle külastavad valdavalt kliendid, kes auto

parkimiskohta ei vaja (detailplaneeringu kehtestamise seletuskirja lk 14). Kavandatavasse

hotelli rajatava kohviku kohtade arv ei ole praeguse seisuga teada, mistõttu pole selge, kui

paljude parkimiskohtadega peaks kokkuvõttes arvestama. Arvestades aga hotelli asukohta, ei

tekita kohvik, mille klientideks on eeldatavasti suuremalt jaolt hotelli külalised, ilmselt olulist

täiendavate parkimiskohtade vajadust, kuna hotelli pääseb kergesti ligi ühistranspordiga ning

külastajad saavad oma sõidukid jätta lähedalasuvatesse parkimismajadesse või parklatesse.

Lõplik rajatavate parkimiskohtade arv selgub hoone projekteerimisel. Kaebajate väide hotelli

konverentsikeskuse rajamise kohta on paljasõnaline, mistõttu ringkonnakohus seda ei analüüsi.

21. Halduskohus ei rikkunud kaebajate 29.01.2016 täiendavate tõendite kogumise taotlust

rahuldamata jättes uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see, millised

on kolmanda isiku kavatsused praegusel hetkel (kaebajate väitel plaanitakse hotelli asemele

rajada külaliskorterid), ei mõjuta vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, mida kohus hindab

haldusakti andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega on kaebajate taotletud tõendid

asjakohatud ning kohus on nende kogumisest õiguspäraselt HKMS § 62 lg 2 alusel keeldunud.

22. Vastustaja ei rikkunud planeerimismenetluses kaalumisreegleid. Vaidlustatud korralduse

põhjendustest (seletuskiri 22.04.2015 korralduse juurde – I kd, tl 117-132) nähtub, et planeeringu

kehtestamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve. Kuna tegemist oli avaliku

menetlusega, sai iga huvitatud isik esitada planeerimismenetluses oma arvamusi. Lembitu tn 6

elamu korteriomanike huve on planeerimismenetluses aktiivselt esindanud KÜ Lembitu 6,

samuti esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid ka mõned Lembitu tn 6 korteriomanikud oma nimel.

Vastustaja võttis ettepanekuid arvesse ning nende põhjal viidi planeeringusse sisse muudatusi

(nt vähendati hoone brutopinda ja selle eri osade korruselisust, hoone hoovipoolsele osale pole

lubatud kavandada välikohvikuid ega 2- ja 5-korruselisele hooneosale rõdusid). Nende

ettepanekute ja vastuväidete kohta, millega ei arvestatud, on korralduse seletuskirjas esitatud

vastavad

põhjendused.

Arvestamata

jäetud

vastuväiteid

arutati

Harju

maavanema

järelevalvemenetluses ning pärast planeeringulahenduse muutmist ja detailplaneeringu

seletuskirja täiendamist andis maavanem detailplaneeringule heakskiidu.

23. Halduskohus on õigesti leidnud, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

ei muudetud planeeringu põhilahendusi, mistõttu ei olnud praegusel juhul kohustust korrata

avalikku väljapanekut ja arutelu (PlanS § 21 lg 5). Korteriomanike vahetumine naaberelamutes

ei ole ringkonnakohtu arvates selline asjaolu, mis tingimata eeldaks planeerimismenetluses

menetlustoimingute kordamist. Haldusorganil tuleb arvestada ka planeeringust huvitatud isiku

õigusega, et menetlus viidaks läbi mõistliku aja jooksul. Kaevatava korralduse seletuskirjas on

vastustaja selgitanud, miks ta ei pidanud vajalikuks uue avaliku arutelu korraldamist pärast

detailplaneeringule maavanema heakskiidu saamist.

24. Detailplaneeringu algatamise korralduse (I kd, tl 12-13) p-s 3.1 kehtestatud lisanõude

kohaselt tuli planeeritava hoone kõrguse kavandamisel järgida Lembitu tn 6 hoone katuseharja

kõrgust. Selle nõudega ei peetud siiski silmas, et kavandatav hoone ei tohi kindlasti ületada

Lembitu tn 6 elamu katuseharja kõrgust. Detailplaneeringu algatamise seletuskirjas on märgitud,

et planeeritava hoone maksimaalne kõrgus ei ületa Rävala pst 11 ja 13 hoonete (Lembitu tn 6

elamust kõrgemad) katuseharja kõrgust. Hotelli puhul on arvestatud nii Lembitu tn 6 kui ka

Rävala pst 11 ja 13 elamute kõrgusi. Vastustaja selgitas planeeringu kehtestamisel, et

3-15-1317

12(12)

planeeritava hoone fassaadi murdejooned markeerivad nii Lembitu tn 6 hoone karniisi kui ka

katuseharja kõrgust, samuti Rävala pst 11 ja 13 hoonete karniisi kõrgust.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel

nende endi kanda.

26. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud,

mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

27. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik AS Arealis taotleb apellantidelt 789,60 euro (sh

käibemaks) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kolmas isik Hepsor Lembitu OÜ taotleb 896

euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud

advokaadibüroo arvete, nende juurde kuuluvate spetsifikatsioonide ja pangakonto väljavõtetega.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Ehkki AS Arealis on Lembitu tn 4 kinnistu võõrandanud Hepsor Lembitu OÜ-le ning ta osaleb

menetluses eelkõige tema kasuks menetluskulude väljamõistmise võimaluse säilimise nimel,

võib AS-l Arealis siiski eeldada huvi halduskohtu otsuse jõusse jäämise vastu, millega jäeti

kaebus rahuldamata ja mõisteti tema kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot, ning seega

huvi esitada oma vastuväited apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus märgib, et kolmandate

isikute apellatsiooniastme menetluskulud kokku on oluliselt madalamad kui kaebajate teise

astme õigusabikulud (5605,32 eurot, sh käibemaks) ning AS Arealis kasuks esimeses astmes

välja mõistetud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et kolmandate isikute menetluskulud on

vajalikud ja põhjendatud ning nende täies ulatuses kaebajatelt väljamõistmine ei ole eeltoodut

arvestades ebaõiglane või ebamõistlik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks