2-15-9983/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9983

Tsiviilasi

ICP Solutions OÜ hagi OÜ CONSUMAT vastu kahju 2129

euro 10 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2296 eurot 60 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. juuli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): ICP Solutions OÜ (registrikood:

11659535); esindaja advokaat Marko Pikani

Vastustaja (kostja): OÜ CONSUMAT (registrikood:

10045179); esindaja advokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta

ICP

Solutions

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 11. juuli 2016 otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus

muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud ICP Solutions OÜ kanda.

4. Rahuldada OÜ CONSUMAT avaldus menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

Mõista

ICP

Solutions OÜ-lt

OÜ

CONSUMAT

kasuks

välja

menetluskulud

ringkonnakohtus

(kakssada

viiskümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. ICP Solutions OÜ (hageja) esitas 2. juulil 2015 OÜ CONSUMAT (kostja) vastu hagi kahju

hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 2129 eurot 10 senti, sh

põhivõlgnevuse 2080 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 48 eurot 20 senti ning

viivise põhinõudelt seaduses ettenähtud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja koostöös Saksamaa seadmete tootja 2G Energietechnik

GmbH-ga (alltöövõtja) juunist 2014 kuni 2015. aasta alguseni Ida-Virumaal Kukruse alevikus

AS-i Uikala Prügila territooriumil 350 kilovatise konteinertüüpi koostootmisjaama ehitustöid.

Selleks, et koostootmisjaamast tekkivat soojust oleks võimalik tarbijatele edastada, tuleb see

ühendada soojatrassiga. Ühenduse teostamiseks tuleb soojatrass esmalt veest tühjaks lasta,

seejärel ühendada koostootmisjaam trassiga ja siis täita trass uuesti veega. Vastavaid töid tegi

kostja.

17. detsembril 2014 täitis kostja soojustrassi veega. Enne töödega alustamist oli hageja

teavitanud kostjat sellest, et kostja poolt soojustrassi veega täitmise tööde tegemisega samal

ajal teostab alltöövõtja seadmete programmeerimis- ja diagnostikatöid. Hageja rõhutas, et rõhk

trassis ei tohi ületada 2,5 bari, vastavat manomeetrit tuleb jälgida ja õigel ajal sulgeda vee

juurdevool trassi. Kostja oli määranud selleks vastutava isiku, kuid viimane magas ehitusplatsi

juures autos ega jälginud torustike rõhutaset. Kuivõrd kostja ei jälginud torustike täitmisel

rõhutaseme tõusmist, jättis veetrassi täitmise täielikult järelevalveta, tõusis rõhk torustikes üle

normaalrõhu piiri ning saavutas 3,0 bari taseme, millega kaasnes automaatselt ülerõhu korral

rakenduv avarii-ohutusklapi avanemine. Eeltoodud kostja rikkumise tulemusena paiskus vesi

torustikust välja ning voolas koostootmisjaama hoonesse laiali. Vee väljumise tõttu torustikest

sai kahjustada ja hävines alltöövõtja vara. Kokku tekkis alltöövõtjal kahju 2080 eurot 90 senti.

Ülerõhuklapp avaneb selles kohas, kuhu ta on projekteeritud. Kostja töötajal polnud takistusi

sinna ruumi sissepääsuks. Hagi lisas märgitud asju ei olnud võimalik päästa. Seadmete ja

mootorite juhtimiskilp paikneb merekonteineris, lauda sinna juurde ehitatud ei ole, see asub

seal, kus asub juhtimiskilp. Selline klappi paiknevus on tavapärane, mingit projekteerimisviga

tuvastatud ei ole, projekt on saanud ehitusloa. Maja sisene ja väline trass olid omavahel

ühendatud. Kostja täitis nii sise- kui ka välistrassi. Veetrassi täitmise mõte ongi see, et vesi

jookseb kogu trassis.

Alltöövõtja töötajad teostasid seadistus- ja programmeerimistöid otse seadmete ja mootorite

juhtimiskilbi juures, kuhu ei ole ette nähtud ning ei olnud ka tol ajal paigaldatud mingit lauda

vms eset.

18. märtsil 2015 loovutas alltöövõtja nõude hagejale. Hageja nõue muutus sissenõutavaks

19. märtsil 2015. Hageja pöördus 19. märtsil 2015 kostja poole e-kirja teel, paludes kostjal

tekitatud kahju hüvitada. 31. märtsi 2015 e-kirjaga keeldus kostja kahju hüvitamisest. 11. mail

2015 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles palus kostjal tekkinud kahju hüvitada või esitada

asja lahendamiseks omapoolne ettepanek kirjalikult hiljemalt 18. maiks 2015. Kostja esitatud

nõudekirjale ei vastanud. Samuti ei ole kostja hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud kahju

hüvitanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt sõlmis kostja 26. septembril 2014 AS-ga Uikala Prügila töövõtulepingu,

millega kohustus ehitama AS-i Uikala Prügila territooriumile konteineri ja hoonete vahel

välistrassi, mille rõhutaluvus on vähemalt 16 bari. Kostja oli õigussuhetes AS-ga Uikala

Prügila. Kostjal ja alltöövõtjal koos hagejaga puudus omavaheline lepinguline suhe. Välistrass

on ühenduses koostootmisjaamaga ning soovi korral saab välistrassi ja koostisjaama ühenduse

sulgeda. Hageja tegi seda korduvalt, kuna kostja täitis välistrassi ja tegi surveproove korduvalt.

Kostja täitis 17. detsembril 2014 soojustrassi veega. Kostja andmetel pidi rõhk trassis olema 3

bari. Süsteemi täitmisel kostja tööline jälgis trassi toimimist, va koostootmisjaam, mida pidi

jälgima selle ehitaja ning kostjal puudus sinna juurdepääs. Vahetult enne trassi täitmise

lõpetamist andsid koostootmisjaamas olnud töölised märku selle lõpetamise vajadusest, kuna

ülerõhu reguleerimise klapp oli avanenud. Vesi oli hakanud ujutama koostootmisjaama

põrandat, millele olid töötajate poolt jäetud seadmed.

Kostjal puudub teave koostootmisjaama kohta, sh on teadmata, millised äriühingud peale

hageja seal töid teostasid. Tõenäoliselt selle ehitas hageja ning selle ühendamine trassiga oli

vastava ehitaja ülesanne. Kostjal puudus teave koostootmisjaama tehniliste tingimuste ja seal

teostatavate tööde ja kasutatavate seadmete kohta. Kostjal puudus ülesanne jälgida

koostootmisjaamas toimuvat, kuna see väljus tema kompetentsist.

Märtsi 2015 nõudekirjale vastas kostja, et ta ei ole kahju eest vastutav, töötaja tegi trassi

ülevaatust ning kahju saaja on olnud hooletu, kuna kõik kahjustatud seadmed lamasid põrandal.

Väidetavate kahjustustega ei ole kostjat keegi tutvustanud ning see oli üllatav ja kontrollimatu.

Kostjale on teadmata lepingutingimus või projektitingimus väidetava rõhu 2,5 bari kohta.

Kostja täitis trassi rõhuni 3 bari ning saades teavet, et koostootmisjaamas on hagejale vajalik

rõhk ületatud, lõpetas välistrassi täitmise. Jääb arusaamatuks, miks hageja või tema alltöövõtja

ei sulgenud koostootmisjaama ühendust välistrassiga, mis oleks ajaliselt võtnud aega

sekundeid.

Trassi täitmine 2,5 barilt kuni 3 barini võtab 0,5 tundi. Seega klapist jooksis vesi 0,5 tundi ning

kogu see aeg olid hageja vastutavad isikud tegevusetud. Eeltoodud tegevusetus on ebamõistlik

ja viitab hageja ja alltöövõtja töötajate raskele hooletusele.

Konteineri seadistus ei olnud nõuetekohane, kuna klapi toimimisel peab olema tagatud

väljapaisatava aine äravool. Väljavool tehti alles peale vaidlusalust sündmust ja seetõttu vesi

seal sees oligi. Kostja vastutuspiirkond lõppes konteineri seinaga, kostja projekt on täpselt

konteinerini. Alltöövõtja oleks saanud oma asjad laua peale tõsta.

Alltöövõtjale tekkinud kahju on ebaselge ning paljasõnaline. Ei ole teada, et kahju saanud isik

oli hageja alltöövõtjaks. Jääb arusaamatuks, kas kahju üldse tekkis, kuna kahjustatud asju ei ole

kostjale tutvustatud ning tal puudub teave, kas sellised seadmed olid üldse olemas või sel hetkel

töökorras. Kolmandaks on arusaamatu kahju hinnang, st millised olid konkreetsed seadmed,

nende turuväärtus ning kas need kuulusid väidetavale alltöövõtjale.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 11. juuli 2016 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulude katteks 670 eurot.

Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1) ning isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Vastavalt VÕS §-le 1043 peab

teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju

tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

Kuigi kostja vastutusalasse kuulusid vaid välistrassid, oli kostja ülesandeks täita kogu

kütteringluses olev trass veega ning jälgida, et trassides olev rõhk ei ületaks maksimaalset rõhu

taset. Kuigi praeguses asjas pole vaieldamatut tõendamist leidnud millist maksimaalset

rõhutaset ei võinud kostja trasside veega täitmisel ületada, ei ole vaidlust selles, et

17. detsembril 2014 paiskus vesi ohutusklapi avanemise tagajärjel koostootmisjaama hoonesse.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et 17. detsembri 2014 veelekke

tagajärjel tekkis hageja alltöövõtjale kahju. Asjas puuduvad tõendid, et hageja ja nõude

loovutaja 2G Energietechnik GmbH vahel olid koostöö suhted ning 2G Energietechnik GmbH

oli hageja alltööettevõtjaks. Hageja on väidetava kahju tekkimise tõendamiseks esitanud

11. veebruari 2015 2G Energietechnik GmbH nimekirja kütteringluse mootorite käivitamisel

tekkinu ülerõhu veelekke põhjustatud kuludest (tl 14). 11. veebruari 2015 tõendist ei nähtu, et

tegemist on 17. detsembril 2014 toimunud veelekkest põhjustatud kahjudega. Hageja poolt on

kostjale väidetavast tekkinud kahjust teatatud alles 19. märtsil 2015, s.o kolm kuud peale

veelekke toimumist (tl 19). Seetõttu osutus väidetava kahju olemasolu kostjale kontrollimatuks.

Samuti pole asjas tõendamist leidnud, milliste konkreetsete seadmetega on tegemist, kas need

olid uued või kasutatud ning millist varustust puhastati.

Usutav on kostja väide, et talle oli teadmata ja ei olnud ka ettenähtav, et kahjustatud isikul on

koostootmisjaamas olulise väärtusega seadmed, sh põrandale laotatud ning koostootmisjaam

oli järelevalveta. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja töötajad olid teadlikud, et konteineris olev

avariiklapp avaneb konteineri sisemusse ning et konteineri põrandale on jäetud

seadistusseadmed ja arvuti. Üldjuhul on avariiklapi eesmärk lasta ületatav rõhk välja ja see ei

tohiks ruumi üle ujutada. Kui alltöövõtja töötajad teostasid seadistus- ja programmeerimistöid

otse seadme ja mootor juhtimiskilbi juures, oleks nad kohal olles pidanud veeleket märkama

ning seadmed maast ära tõstma. Asjas puuduvad tõendi, et kostja kohustuseks oli teostada

kontrolli koostootmisjaama sisetrassides oleva rõhu ning võimalikku avariiklapi avanemise üle.

Kuna esitatud kahjunõue jääb rahuldamata, puudub alus ka viivise väljamõistmiseks

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud

kostja kanda. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, palub

hageja tühistada maakohtu otsus ning saata asi tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on tõendatud, missuguse rõhupiiri saavutamisel oli kostja

kohustatud vee juurdevoolu peatama ja pumba välja lülitama. 19. märtsil 2015 edastas hageja

kostjale e-kirja manusena alltöövõtja poolt hagejale saadetud kahjude arvestuse, millel on näha

alltöövõtja logo ja äriühingu andmed, samuti viide, et tegemist on täiendavate kuludega

seonduvalt küttetrassi ülerõhuga ning projektiks on Uikala prügila. Hageja poolt kostjale

saadetud e-kirjast nähtub selgesõnaline viide lubatud töörõhule (2,5 bari) ja avarii ohutusklapi

avanemise rõhu tasemele (3,0 bari). Kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjast ei nähtu, et kostja ei

olnud teadlik nimetatud rõhkudest ega sellest, et alltöövõtja teostas seadistustöid.

Ebaõiged, otsitud ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks ta alles märtsis 2015 esmakordselt

saanud teada tekkinud kahjust, alltöövõtjast jms asjaoludest. Kostja 31. märtsi 2015

vastuskirjast nähtub, et kostja oli juba eelnevalt teadlik sellest, et alltöövõtja seadmed olid

paigaldatud konteinerisse. Hageja e-kirjast ega manusest ei nähtu, kuhu täpselt olid seadmed

paigaldatud, kuid kostja vastuskirjast nähtuvalt oli ta juba varasemalt teadlik sellest, et seadmed

olid paigaldatud põrandale.

Ebaõige ja tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus, nagu ei oleks tõendatud, et alltöövõtja

teostas Uikala prügilas hageja alltöövõtjana töid ning et alltöövõtja kahjude arvestusest ei nähtu,

et tegemist on 17. detsembril 2014 toimunud veelekkest põhjustatud kahjudega. Kahjustused

vaadati koha peal kostja, hageja ning alltöövõtja juuresolekul üle, kuid täpsustamist vajas kahju

konkreetne suurus. 19. märtsi 2015 hageja e-kirjast ja selle manuseks olevast 11. veebruari 2015

kahju arvestusest nähtuvad viited nii alltöövõtjale, Uikala prügilale ning ülerõhu tekkest

põhjustatud veelekkele kui alltöövõtjale põhjustatud kahju põhjusele. Kostja 31. märtsi 2016

vastuskirjast nähtub, et ta oli juba varasemalt teadlik seadmete kahjustumisest, kuid leidis et

see ei ole tema süü ja kahju saaja vastutab ise. Kuna vastuskiri on saadetud just alltöövõtjale

tekkinud kahju kohta, nähtub sellest konkludentselt, et kostja oli teadlik nii alltöövõtjast kui ka

tema seadmetele tekkinud kahjust. Kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjast nähtub, et ei vaielda

vastu sellele, et alltöövõtja seadmed konteineris olid. Väljavõttest Uikala Prügila kodulehelt

(tl 65) nähtuvalt on Uikala Prügilasse paigaldatud just alltöövõtja komplektlahendus ning

viimane teostab vajadusel ka kaughooldust. Konteineritel olid suured alltöövõtja logod, mida

kostja pidi kahtlemata märkama (tl 70). Kahjustada on saanud konkreetselt Uikala prügilas

kasutatud seadmed, millised on kajastatud alltöövõtja kahjude kalkulatsioonis.

Maakohtu järeldused seoses avariiklapi tehnilise olemuse, alltöövõtja poolt kostja üle

järelevalve teostamise kohustuse ja soojatrassi rõhutaseme kujunemise osas on meelevaldsed

ega tugine tõenditel. Koostootmisjaamale (sh kõnealustele seadmetele, konteinerile ja

avariiohutusklapile) on väljastatud ehitusluba, kasutusluba ning tööd on Uikala Prügila poolt

vastu võetud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada väidet, et projekteeritud

ja ehitatud lahendused olid puudustega. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu ei tohiks

avariiklapi avanemisel vesi pääseda konteinerisse. Vastupidi, just sinna see ohutusnõudeid

arvestades voolama peabki. Avariiklapi avanemine ei sulge vee juurdevoolu ja seda saanuks

teha vaid kostja juhul, kui ta oleks manomeetrit jälginud.

Sise- ja välistrass moodustavad ühe ja sama terviku ning neid läbib üks ja sama vesi. Seetõttu

ei ole sise- ja välistrassi rõhk eristatav, vaid on ühene kogu trassile. Rõhk nii välistrassis kui ka

sisetrassis ja selle tõus sõltus üksnes ja ainult sellest, kui kiiresti kostja trassi veega täitis.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Vastuse kohaselt on tõendamata, et väidetava kahju saanud isik oli hageja alltöövõtjaks. Väide,

et hageja on teavitanud ehitusplatsil kostjat sellest, et alltöövõtja teostab seadmete

programmeerimis- ja diagnostikatöid samal ajal, mil kostja teostab soojustrassi veega täitmise

tööd, on vale. Väidetavast alltöövõtjast ja tema tegevustest sai kostja teada kohtumenetluses.

Rõhu taset trassis mõõdetakse manomeetri abil, mis paiknes pumba juures, mida kostja kasutas

trassi täitmiseks. Rõhu andmed on nähtavad ka koostootmisjaamas paikneval manomeetril.

Eksitav on apellandi väide, et hageja rõhutas kostjale, et rõhk trassis ei tohi ületada 2,5 bari ja

3,0 bari piiri. Kostjal tellijalt saadud andmetel pidi rõhk trassis olema 3 bari. Kostja tellijalt

saadud ülesandeks oli trassi täitmisel jälgida ja tagada, et torustikes olev rõhk ei ületaks 3 bari,

mille saavutamisel pidi kostja sulgema vee juurdevoolu. Kostja oli määranud selleks vastutava

isiku, kes teostas trassi täitmist. Kui hageja poolt avastati ülerõhu klapi avanemine ja ilmnes

vajadus pumba välja lülitamiseks, ei viibinud vastutav isik mitte pumba juures manomeetrit

jälgimas, vaid tegi trassi ülevaatust, st täitis oma ülesannet, s.o täita trass ja jälgida võimalikke

lekkeid trassil. Koostootmisjaama valgus vesi ülerõhuklapist, mis seal ka asus. Selle üle puudus

kostjal kontroll.

Eksitav on väide, et pumba välja lülitamisel vaadati kahjustused koha peal kostja, hageja ning

alltöövõtja juuresolekul üle. Väidetavatest kahjustustest sai kostja esmakordselt teada alles

kohtumenetlusele eelnenud nõudekirjast. Kahjustatud asju ei ole kostjale ega tellijale

tutvustatud ning puudub teave, kas sellised seadmed olid üldse olemas või sel hetkel töökorras,

sh kellele need kuulusid, millal omandati ja millise hinnaga.

Kahju saaja on olnud hooletu, kuna kõik kahjustatud seadmed lamasid põrandal. Välistrass on

ühenduses koostootmisjaamaga ning soovi korral saab välistrassi ja koostootmisjaama

ühenduse sulgeda sh koostootmisjaamas. Seda hageja tegigi korduvalt, kuna kostja täitis

välistrassi ja tegi surveproove korduvalt.

Kostjale on teadmata hageja ehitatud koostootmisjaama nõuetekohasus. Klapi toimimisel

koostootmisjaama ujutamine ei saa olla nõuetekohase süsteemi puhul võimalik, kuna klapi

toimimisel peab olema tagatud väljapaisatava aine äravool. Väide, et ohutusnõudeid arvestades

peab voolama vesi just konteinerisse ja selle üle ujutama on üllatav ja vale. Ülerõhu klapi

toimimine ei ole avarii- ega erandolukorraks. Klapp peab tagama ohutuse ja ohutu äravoolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt koostootmisjaama soojatrassi torustike täitmise käigus avarii-

ohutusklapi avanemisel torustikust väljavalgunud vee poolt 2G Energietechnik GmbH (kolmas

isik) varale tekitatud kahju ja varustuse puhastamisega seotud töötundide hüvitamist. Hageja

sai kahju hüvitamise nõude omanikuks nõude loovutamise teel.

Hageja leiab, et kahju on tekkinud kostja kohustuse rikkumise tulemusena.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja nõude põhjendatult rahuldamata. Vaidlust

ei ole selles, et hageja ja kolmanda isiku vahel puudusid lepingulised suhted, seega on

maakohus õigesti kohaldanud deliktiõiguslike kahju õigusvastase tekitamise sätteid. VÕS

§ 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.

Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu 25. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-30-07, p 10). Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et

kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt

peab ta sellise rikkumise tõendama (Riigikohtu 10. novembri 2010 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-88-10, p 10).

Seega tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi menetluses esmalt tõendada, et kostja on toime pannud

kahju tekitanud teo. Hageja väitel on kostja rikkunud kohustust jälgida trassi täitmisel rõhku ja

tagada, et torustikes olev rõhk ei ületaks 2,5 bari ning sulgeda selle rõhu saavutamisel vee

juurdevoolu.

Kostja ei vaidle menetluses vastu sellele, et ta täitis trassi veega ning trassi täitmisel lekkis vesi

läbi klapi (tl 17; vastus hagile tl 30). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oli kostja

hoolsuskohustus veetrassi täitmisel veega tagada tööde ohutus, seega hoida ära kahju tekkimine

kolmandate isikute õigushüvedele. Kostjal pidi juhul, kui ta täidab torustiku veega, olema teada,

kui suur oli lubatud rõhk, et hoida ära kahju tekkimine torustike veega täitmise tõttu. Kostja

väited selle kohta, et talle oli teadmata väidetav lubatud rõhk 2,5 bar, ei ole asjakohased, sest

kostja möönis ka ise vastuses hagiavaldusele, et süsteemi ohutuse ja toimimise tagamiseks on

olemas kohustuslik ülerõhu vältimise klapp. Seega oli kostjal üldine käibekohustus olla teadlik

süsteemis lubatud rõhust juhul, kui ta seda veega täidab.

9. Hagejal tuleb tõendada kahju, mis tekkis vee lekkimise tõttu. Põhjendatud on

apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu käsitlus kolmanda isiku ja hageja vahelisest seosest

puudutab vaidluse väliseid asjaolusid. Asjas ei oma tähtsust see, kas kolmas isik teostas töid

hageja alltöövõtjana. Samas ei too maakohtu seisukoht kaasa ebaõiget lahendit. Hageja on

saanud nõude omanikuks nõude loovutamise teel. Hagejal tuleb tõendada, et nõude esialgsele

omanikule on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel kahju.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole kahju

ja selle suurust tõendanud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, seega tuleb hagejal tõendada

tekkinud kahju ja selle suurus. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt nähtub

kostja vastuskirjast hagejale, et ta on teadlik seadmete kahjustamisest. Hageja ja kostja

kohtueelne kirjavahetus ei tõenda varalise kahju tekkimist. Hagiavaldusele lisatud kostja

vastuses viitab kostja üheselt ja selgelt (tl 17), et „meid ei ole keegi isegi kurssi viinud

väidetavate kahjustustega“. Ühestki tõendist ei nähtu apellatsioonkaebuse p-s 20 väidetud

kostja konkludentne teadmine kolmandast isikust ja temale tekitatud kahjust.

Iseenesest ei oma kahjunõude põhjendatuse juures praegusel juhul tähendust see, et hageja

saatis kostjale teate kolm kuud pärast kahju tekitamist, kuid apellatsioonkaebuse väide, et kostja

oli algselt sündmuse järgselt nõus põhimõtteliselt kahju hüvitama (p 16b), kuid otsustas sellest

hiljem pahatahtlikult keelduda, ei ole tõendatud. Õige ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide,

et kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjas ei vaielda vastu sellele, et kolmanda isiku seadmed olid

konteineris. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohe pärast kahju tekkimist

kolmanda isiku, hageja ja kostja juuresolekul kahju üle vaadatud (kaebuse p 6), ei ole tõendatud.

See, et kostja ei vaielnud 31. märtsi 2015 vastuses vastu kõikidele hageja 19. märtsi 2015

seisukohtadele, ei tähenda nendega nõustumist või omaksvõttu.

Kostja ei ole ühtegi kahju suurusega seotud asjaolu menetluses TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks

võtnud ja vaidleb kõikidele hageja nõuetele vastu. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, milliste

konkreetsete seadmetega oli tegemist. Hageja on esitanud tõenditena kahju suuruse kohta

kolmanda isiku 11. veebruaril 2015 hagejale saadetud nimekirja (tl 14), mis sisaldab ka

varustuse puhastamise töötunde. Hageja esitas kohtule väljavõtte Dell sülearvutite ametlikest

hinnakirjadest, WAGO SPS analoog kaartide hinnakirjast ja Fluke ampermeetrite hinnakirjast

(tl 71 jj). Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on kostja väited, et nimetatud tõendid

ei tõenda, millised konkreetsed seadmed said kahjustada, kas tegemist oli uute seadmetega või

kui suur oli seadmete amortisatsioon, kui suured olid kahjustused. Internetiväljavõtted ei tõenda

kahju suurust, esemete omanikku, esemete soetamise aega. Tõendatuks ei saa lugeda esemetele

tekitatud kahju kannatanud isiku koostatud kulutuste nimekirja alusel. Seega ei ole hageja

esitanud menetluses tõendeid sellisel kujul, mis võimaldaksid kostjal põhjendatud vastuväiteid

esitada ning tõendamiskoormis ei ole kostjale üle läinud. Kostjale läheb tõendamiskoormis üle

alles siis, kui ta vaidleb vastu kulude vajalikkusele ja kahju suurusele.

Hageja nõuab kostjalt varustuse puhastamisega seotud töötundide hüvitamist. TsMS § 230 lg 1

esimesest lausest tulenevalt peab hageja esitama tõendid selle kohta, et need kulutused olid

vajalikud (Riigikohtu 3. aprill 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Hageja peab

tõendama, et tema kantavad kulutused on mõistlikud, st vajalikud. Hageja ei ole töötundide

suhtes ühtegi tõendit esitanud.

10. Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et isegi juhul, kui leida, et kolmanda isiku varale

on tekkinud kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega, kuna vaidlust ei

ole selles, et ülerõhu tõttu avanes ohutusklapp ja paiskus välja vesi, mille tõttu saab eeldada ka

põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel, on praegusel juhul põhjendatud hageja

kahjunõude välistamine VÕS § 139 alusel.

Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi sisulist selgitust, miks hageja või kolmas isik ei

sulgenud koostootmisjaama ühendust välistrassiga. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja

väidetele, et trassi täitmine 2,5 barilt kuni 3 barini võtab aega pool tundi. Seega jooksis klapist

vesi läbi poole tunni jooksul ning hageja ja kolmas isik ei võtnud selle aja jooksul ette meetmeid

esemete kaitseks. Kostja väitel puudus tal ka pääs ruumi, et klappi sulgeda. Hageja ei ole kostja

seisukohtadele vastuväiteid esitanud. Hageja leidis küll apellatsioonkaebuses, et kolmas isik

ega ka keegi muu isik ei olnud kohustatud teostama järelevalvet kostja tegevuse üle, kuid

hagiavalduse järgi toimusid seadmete programmeerimis- ja diagnostikatööd samal ajal, mil

kostja täitis soojustrassi veega. Seega jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et keegi ei olnud

kohustatud seisma tundide viisi seadmestiku kõrval „nii-öelda igaks juhuks“. Hageja ei ole

esitanud sisulisi vastuväiteid kostja seisukohale, et järelevalve klapi toimimise suhtes on

seadistamisel vältimatult vajalik.

Maakohus on põhjendatult võtnud asja materjalide juurde AS Uikala Prügila esindajate ja kostja

koostatud konteineri hooldusruumi ülevaatuse akti (tl 34). Tegemist on dokumentaalse tõendiga

TsMS § 229 lg 2 mõttes. Põhimõtteliselt oleks kolmandal isikul olnud võimalik asetada esemed

ka lauale.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et praeguses asjas esitatule ei põhine kohtu

seisukoht, mille kohaselt on üldjuhul avariiklapi eesmärk lasta ületatav õhk välja ja see ei tohiks

kindlasti ruumi üle ujutada, kuid see ei mõjuta kohtuotsuse lõppjärelduse õigsust.

11. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud

menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise

esindaja tasu 250 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust

ning mahtu arvestades on kostja esindaja ajakulu 2,5 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik

ja põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt väljamõistmisele.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt 250 eurot (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke