2-16-115693/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Johan Mitt vastu võla ning

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-16-115693

Tsiviilasja hind

528,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht

A. Weizenbergi

20,

10150

Tallinn),

lepinguline

esindaja

Darja

Permina

(e-post:

inkasso@julianus.ee)

Kostja: Johan Mitt (isikukood XXXXXXXXXXX,

tegelik elukoht XXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Johan Mittilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 169,64 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 169,64 eurot, kokku 369,28 eurot.

3. Välja mõista Johan Mittilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 01.11.2016 kuni

põhinõude 169,64 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 70 eurot ja viivise 69,95 eurot osas.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 70% Johan Mitti ja 30% OÜ Aktiva Finants

kanda ning Johan Mitti menetluskulud tema enda kanda.

8. Välja mõista Johan Mittilt riigilõivust 87,50 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 52,50 eurot, kokku menetluskulu 140 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

9. Johan Mittil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 16.10.2013 liitumislepingu nr

XXXXXX ja 16.10.2013 osamaksetega vara müügilepingu nr XXXXXX (tl 19-60).

Kostja kohustus saadud telekommunikatsiooniteenuse ning kauba eest vastavalt esitatud

arvetele tasuma, kuid ei teinud seda 15.11.2013 kuni 02.03.2014 nõuetekohaselt.

18.11.2015 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants

(hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 239,64 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 239,59 eurot ja viivis alates 01.11.2016 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 II lauses ettenähtud ulatuses,

kokku 528,47 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja

määrata, et kostja kohustub välja mõistetud menetluskuludelt tasuma viivist alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 09.12.2016 Ametlikes Teadaannetes (tl

80). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kätte toimetatuks 27.12.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

6. Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust.

7. Hagiavalduse järgi tuleneb käsitlustasude sissenõudmise õigus osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu

kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

osamaksete korraga tasumist.

8. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-66-05, p-d 13, 17 ). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohtu hinnangul on järelmaksuga vara müügilepingus sätestatud

käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti

AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema

Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus

näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Käsitlustasu 70 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt

makstavast tasust ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega

ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb

konkreetne kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Samuti tagaks ka

tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal on

kohus seisukohal, et osamaksetega vara müügilepingus käsitlustasu ette nägev

lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg summas 70 eurot.

Väljamõistmisele kuulub põhivõlg 169,64 eurot (239,64-70 eurot). Arvestades, et

hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis 169,64 eurot ning jätta hageja viivisenõue rahuldamata

69,95 euro (239,59-169,64) ulatuses.

9. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Menetluskulude

nimekirja

järgi

on

hageja

menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 475 eurot (tl 61-62). Arvestades

hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 125

eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 87,50 eurot.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal

sellest hüvitada 52,50 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 140 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik