2-16-119355/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Sergei Danieli vastu võla

ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-16-119355

Tsiviilasja hind

231,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post: inkasso@julianus.ee)

Kostja: Sergei Daniel (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Danielilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 47,37 eurot ja viivis

47,37 eurot, kokku 94,74 eurot.

3. Välja mõista Sergei Danielilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 24.12.2016 kuni

põhinõude 47,37 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 II lauses sätestatud

määras.

4. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 63,91 eurot ja viivise 63,86 eurot osas.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 47% Sergei Danieli ja 53% OÜ Aktiva Finants

kanda ning Sergei Danieli menetluskulud tema enda kanda.

8. Välja mõista Sergei Danielilt riigilõivust 32,25 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 32,25 eurot, kokku menetluskulu 64,50 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

9. Sergei Danielil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hagiavalduse (tl 12-15) kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 23.05.2012

liitumislepingu nr XXXXXXX ja 23.05.2012 järelmaksuga vara müügilepingu nr

XXXXXXX. Kostja kohustus saadud telekommunikatsiooniteenuse ning kauba eest

vastavalt esitatud arvetele tasuma, kuid ei teinud seda 20.01.2014 kuni 18.04.2014

nõuetekohaselt. 18.11.2015 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu OÜ-le

Aktiva Finants (hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 111,28

eurot, viivise 111,23 eurot ja viivise alates 24.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 II lauses ettenähtud ulatuses, kokku 231,44 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja määrata, et kostja

kohustub väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses tasumata summalt.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg 1 alusel 28.12.2016 –

aadressil Kalda tee 20-6, Tartu võttis kostja menetlusdokumendid isiklikult vastu (tl 56).

Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

6. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

7. Hagiavalduse järgi tuleneb käsitlustasude sissenõudmise õigus järelmaksuga vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu

kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

osamaksete korraga tasumist.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-66-05, p-d 13, 17). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohtu hinnangul on järelmaksuga vara müügilepingus sätestatud

käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti

AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema

Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus

näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest

tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja

tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu,

milles seisneb konkreetne kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega.

Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et järelmaksuga vara müügilepingus käsitlustasu

ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg summas 63,91 eurot.

Väljamõistmisele kuulub põhivõlg 47,37 eurot (111,28-63,91 eurot). Arvestades, et

hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis 47,37 eurot ning jätta hageja viivisenõue rahuldamata

63,86 euro (111,23-47,37) ulatuses.

8. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Menetluskulude

nimekirja

järgi

on

hageja

menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 225 eurot (tl 16-17). Arvestades

hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75

eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 32,25 eurot.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal

sellest hüvitada 32,25 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 64,50 eurot.

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik