2-16-7702/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedNadežda Krankals (hageja) esitas 16.05.2016 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi Maksuja Tolliameti kaudu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 07.11.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale aega kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks, sh hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks,
Legislator headnote
AI generated2-16-7702/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohus jättis 30. novembri 2016 määrusega Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi Maksuja Tolliameti kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata, kuna kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-7702 Tsiviilasi Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. novembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nadežda Krankalsi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Nadežda Krankals (ik: XXXXX) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu), esindaja Inna Golovina
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2016 määrus ja teha asjas uus määrus, millega saata Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) vastu maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.
ASJAOLUD
1. Nadežda Krankals (hageja) esitas 16.05.2016 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi Maksuja Tolliameti kaudu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 07.11.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale aega kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks, sh hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks,
14 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et kui määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus selgitas määruse põhjendustes, et hagejal tuleb täpsustada oma nõudeid, märkida hagihind ja tasuda riigilõiv.
MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis 30. novembri 2016 määrusega Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi Maksuja Tolliameti kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata, kuna kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Nadežda Krankals esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. novembri 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus 07.11.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja sai kohtumääruse kätte 22.11.2016, sest see oli saadetud hageja e-posti aadressil, mida pidevalt ei kasutata. Seega ei ole kohtu antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödunud; 2) ei ole 07.11.2016 kohtumääruses määratud riigilõivu summat. Hageja esitas 01.12.2016 kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 3141 lg-t 1 ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
6. Maakohtu vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt jättis maakohus hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud maakohtu 07.11.2016 määruses nimetatud puudust, st jättis tasumata riigilõivu. Maakohtu 07.11.2016 määruses (tl 59) on küll märgitud, et hagiavalduse esitamisel on tasumata riigilõiv, kuid märkimata on riigilõivu suurus, mida hageja on kohustatud tasuma. Seega on maakohtu 07.11.2016 määrus ebaselge ning hagejale ei saa ette heita ebaselge määruse mittetäitmist. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida järgmist. Hageja esitas maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. TsMS § 132 lg 1 kohaselt on mittevaralise nõude puhul eelduslikult hagihind 3500 eurot ning sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Kuna hageja ei olnud hagiavalduses hagihinda nimetanud, oli maakohtul TsMS § 132 eelnimetatud sätete alusel võimalik ise määrata kindlaks hagihinna ning selle alusel riigilõivu summa, mida hageja on kohustatud tasuma. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Eelmenetluse käigus peab maakohus määrama kindlaks hagihinna ning selle alusel konkreetse hageja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu summa. Selles osas on määruskaebus põhjendatud.
7. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Puudub vaidlus, et samas kohtumenetluses on N. Krankalsile kohtu poolt kätte toimetatud menetlusdokumendid tema enda poolt avaldatud sidevahendi aadressil (laiza2329@mail.ee). Samale e-posti aadressile saatis maakohus ka 07.11.2016 puuduste kõrvaldamise määruse ning ühtlasi selgitas, et määrus loetakse kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Kuivõrd varasemad menetlusdokumendid on eelmärgitud e-posti aadressil N. Krankalsile kätte toimetatud, siis oli maakohtul TsMS § 3141 lg 1 alusel õigus ka 07.11.2016 määrus edastada samale aadressile. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et 07.11.2016 määrus on hagejale kätte toimetatud alates 11.11.2016. Hageja väide, mille kohaselt ta enda avaldatud e-posti aadressi igapäevaselt ei kasuta, ei ole põhjendatud.
8. Seoses määruskaebuse rahuldamisega on N. Krankalsil TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel õigus taotleda maakohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja