1-15-8957/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8957 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Svetlana Tarasova

Prokurör

Kaitsja

Ain Tali

Matti Reinsalu

(määratud korras)

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.N vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

A.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ja lõpp 09.10.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.01.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega A.N vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista A.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 158,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE NK) viitenumbriga 99915700087623, BA selgitusse märkida: „1 menetluskulu“. -15-8957, A.N,

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Matti Reinsalu

Advokaadibüroo kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi

Matti Reinsalu

poolt süüdimõistetu A.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, A.N-ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.N vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks

A.N on Maakohtu 16.12.2015

süüdi tunnistatud Viru otsusega lühimenetluse korras

199 lg 2 p ning alusel lugedes KarS § 4, § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi KarS § 64

kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust. ra KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võr ning karistas A.N vangistusega 6 kuud. kohus KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 3 aastat 1 kuu ndmisele kuuluvaks päeva vangistust, võrra ning mõistis A.N-ile lõplikuks äraka karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 28 Karistuse kandmise alguseks luges kohus päeva vangistust. 11.02.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla A.N vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

A.N taotles elektroonilise valve alla. enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Kinnipeetava sõnul t vabanedes võtta ennast kohe töötukassas arvele ja plaanib ta vanglas

asuda tasuma võlgasid. Arvas, et uusi kuritegusid toime panema ei hakka ja teda aitab kriminaalhooldaja ning elektrooniline valve. Tunnistas, et eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus ning et tema probleemide peamiseks põhjuseks on alkohol.

Selgitas, et

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise on katkestanud ning vabaduses ei hakka nendega uuesti läbi käima.

Prokurör est osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, asja arutamis mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad reaalsed ja tingimisi ei ole kinnipeetavale positiivset mõistetud karistused eripreventiivset mõju avaldanud, seega ei ole A.N puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ka ei ole ta osanud hinnata ega õigustanud talle antud võimalust viimati oma karistust vabaduses kanda rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid.

piirangud, mis on seotud Prokurör märgib, et

kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad A.N õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, seega saab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist hinnata probleemseks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning alkoholi kuritarvitamisele.

Kaitsja on seisukohal, et minevikku muuta ei saa, vaa data tuleks tulevikku ja seetõttu tuleks A.N vabastada ega, kuna isikul on olemas soov mitte rikkuda seadust ja ennetähta halbade sõpradega mitte suhelda, ka on isikul olemas kindel elukoht.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.N vanglas ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtiv käitumine ei at

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karista korral, reaalset vanglakaristust kannab tud kümnel viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. on varieeruv: toime on pandud nii isikukui ka varavastaseid Kuritegude dünaamika

kuritegusid, millede ühiseks jooneks on ettevalmistatus ning kavandatus. Varavastaseid kuritegusid paneb isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil kõikide kuritegude

ja soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama ema kuuluvasse korterisse xxxx. K on tud, et tegemist on 1- le odukülastuse käigus välja selgita toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema elab naaberkorteris. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka A.N lähedasi suhteid oma emaga.

Ema tunneb poja pärast muret ja on valmis olema pojale moraalseks toeks. Samas suhtub kinnipeetav

ema püüdlustesse olukorra muutmiseks ükskõikselt.

A.N on vanglas osalenud erinevatel

majandustöödel ning käesoleval ajal töötab pesumajas. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“.

Ka on kinnipeetav omandanud vangistuses riigikeele A2 tasemel. Seega on kinnipeetav

vanglas viibimise aega kasutanud otstarbekalt.

Samas ei saa märkimata jätta

, et arvestades isiku korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu-

, kellest enamik elab ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid kriminaalhooldusametniku andmetel xxxx. Kriminaalse taustaga on ka tema ema ja noorem vend. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluisikutega suhtlemine ning mõtteviisiga ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist des asjaoluga, et kinnipeetav võib arvesta olla mõjutatav. Samas oskab A.N ise ka teistega manipuleerida.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (algharidus) ja puudub soov edasi õppida töökogemus ja , aga samuti puudub tal praktiliselt -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud pole, sissetuleku moodustas toimetulekutoetus ning kuritegelikul teel saadu. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust vabaduses.

Materiaalselt toetavad lähedased kinnipeetaval puuduvad, kuna A.N ema sissetulekuks on samuti toimetulekutoetus.

Kuna kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol, siis on A.N ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise enäosus kahe aasta jooksul 50 tõ % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 56%, mis on keskmisest

oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, konflikti situatsioon ning alkoholi kuritarvitamine. Oht suureneb ka siis, kui isik on rahalistes rakustes. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeet on maksmata nõudeid üle 7800 euro ning aval

iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik.

Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav olla impulsiivne ja ettearvamatu, probleemide lahendamise ning teiste inimeste seisukohtade mõistmise oskus on puudulik. Enda poolt toimepandud kuritegudesse puudub enesekriitiline suhtumine, isik ei näe ega tunnista oma eluviisi ja kuritegude vahelisi seoseid, ei hooli kannatanu tunnetest ega tunne kannatanu suhtes empaatiat, andmed kahetsusest puuduvad, süüd tunnistab osaliselt, kuna püüab oma tegusid vabandada ning õigustada mitmesuguste asjaoludega, mis omakorda viitab kuritegelikele hoiakutele. Oma tahtmise saamiseks võib isik kasutada vägivalda. Pikaajalised eesmärgid puuduvad, kinnipeetav elab põhimõttel üks päev korraga

.

Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole A.N-ile mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A.N puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedas e

toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus

ed) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu A.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu A.N-ile määratud korras kaitse teostamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulud välja A.N-ilt.

Süüdimõistetul A.N tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

24.01.2017 kohtumäärus 1 8957 jõustus

09. märtsil 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent