1-07-11057/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Toimik nr.1-07-11057

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-11057

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokurör Kalmer Kask

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu K.M (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada K.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10 märtsi 2010 a. ja määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna

vanglast vabanetu II talitus kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada K.M järgima KarS §75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada K.M-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2p.2,4,8 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul ; 2) asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist või asuma õppima ja omandama põhihariduse või eriala; 3) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub;

K.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja K.M-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2

Viru Vangla esitas 09.02.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.M on süüdi tunnistatud 29.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu 23.03.2007 a. kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

12.02.2007 ja lõpp 09.02.2010

K.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et vangistuse ajal on ta 3 korda distsiplinaarkorras karistatud.

Vabanedes on tal võimalus asuda elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Edendamise Sihtasutusse aadressil xxx. Käesoleval ajal õpib Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumi 9.klassis. Kavatseb omandada põhihariduse ja müürseppa eriala. Vabaduses töötas mitteametlikult ehitusel. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja on nõus K.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanedes on tal olemas ajutine majutuskoht, võimalus saada elamispind ja garanteeritud töökoht.

K.M taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri hinnangul on K.M-i ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K.M-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et K.M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on K.M-i karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – K.M on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka

tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse K.M positiivselt, tema käitumine on olnud

režiimikuulekas. Seega on K.M aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et K.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima

seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on K.M olemas ka kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa K.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata K.M-i püüdlusi

oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Juri Sakkart Kohtunik