3-16-593/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

24.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-593

Haldusasi

Valeri Žini kaebus Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirja

nr 6-3/101-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valeri Žini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Valeri Žin

Volitatud esindaja Vladimir Kolga

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valeri Žini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

15.06.2016. a otsus muutmata.

2. Jätta Valeri Žini menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti

Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.02.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla V üksuse juhi T. Kuuse 30.12.2015. a ettekande nr 6-20/9434-1 kohaselt

30.12.2015 kella 10.45 paiku kambri nr S216, milles paiknesid V. Žin ja E. Mamedov,

läbiotsimisel leiti ja võeti ära laua pealt üks 1liitrine Aura mahlapakk, milles oli käärinud

lõhnaga vedelik, laua pealt valges topsis umbes 300 ml käärinud lõhnaga vedelik ning

tualettruumi prügikastist tühi Aura mahlapakk, millest jõutud välja valada käärinud lõhnaga

vedelik.

2. Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti R. Rahmatullini 30.12.2015. a õiendi

kohaselt kontrollis ta 30.12.2015 kell 11.40 teabe- ja uurimisosakonna kabinetis nr 257

pakendite ja vahtplastist topsi sisu alkomeetriga Alcivisor Mark X2 (kalibreeritud 07.12.2015)

ning alkomeeter tuvastas mahlapakkides ja topsis olevast vedelikust alkoholi.

3. Viru Vangla kohaldas 05.01.2016. a käskkirjaga nr 6-4/5 V. Žini suhtes alates 05.01.2016

täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

4. Viru Vangla määras 28.01.2016. a käskkirjaga nr 6-3/101-D V. Žinile vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 64¹ p-s 7 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest karistusena

kartserisse paigutamise 5 ööpäevaks, kuna ta omas alkoholi sisaldavat ainet (käärinud mahl).

Käskkirja kohaselt ei ole V. Žin varasemalt samalaadseid distsipliinirikkumisi toime pannud.

V. Žinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati määratud 11.12.2015 isevalmistatud ja

kaaskinnipeetavalt omandatud eseme hoidmise eest töölt eemaldamisega 7 päevaks. Noomitus

ei ole vastavuses toimepandud teoga, kuna tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Isikliku

elektriseadme kasutamise keelamine ei oleks otstarbekas, kuna toimepandud rikkumine ei ole

seotud elektriseadme ebaotstarbeka kasutamisega. Lühi- või pikaajalise kokkusaamise

keelamine ei oleks eesmärgipärane, kuna regulaarselt ei toimu kokkusaamisi lähedastega.

Kinnipeetava töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas tööharjumuse säilimise eesmärgil. Kõige

eesmärgipärasem on määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks,

mis on piisav aeg, et kinnipeetav saaks oma teo üle järgi mõelda ning teha sellest vajalikud

järeldused.

5. Viru Vangla lõpetas 08.02.2016. a käskkirjaga nr 6-4/125 alates 08.02.2016 V. Žini suhtes

vangla 05.01.2016. a käskkirja nr 6-4/5 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

seoses asjaolude äralangemisega.

6. Viru Vangla jättis 26.02.2016. a vaideotsusega nr 6-12/27-2 V. Žini vaide täies ulatuses

rahuldamata.

7. V. Žin esitas 27.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada kehtetuks

Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirjaga nr 6-3/101-D määratud distsiplinaarkaristus. Kaebuse

põhjendused:

Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käskkirjaga nr 6-4/5 ei ole

õiguspärane ja on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, kuna kaebaja poolt VSkE

rikkumine ei ole tõendatud. 05.01.-08.02.2016 kaebaja vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ei ole

põhjendatud. On ebaselge, kuidas Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialistidel on

õnnestunud tuvastada alkomeetriga Alcovisor Mark X2 alkoholisisaldus 30.12.2015

läbiotsimise käigus elukambrist äravõetud vedelikust. Tegemist ei ole alkoholi sisaldava

vedelikuga ja karistuse määramisel juhinduti ebakorrektselt koostatud õiendist.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ei ole välja toodud kaebaja ütlusi, mis olid antud

30.12.2015 kontaktisiku kabinetis.

8. Tartu Halduskohus jättis 15.06.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kohus lähtus asja lahendamisel kaebaja sõnaselgest kaebuse resolutsioonis märgitud

soovist ning vaatas läbi kaebuse Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirja nr 6-3/101-D tühistamise

osas.

2) Poolte vahel puudub vaidlus, et 30.12.2015 läbiotsimisel ära võetud mahlapakid kuulusid

kaebajale, mida ta on kinnitanud, andes 05.01.2016 ütlusi toimunu kohta (tl 10). Tuvastatud

on, et mahlapakkides ja valges vahtplasttopsis olev vedelik sisaldas alkoholi. Eeltoodust

lähtudes puudus vajadus vedelikus alkoholisisalduse määramiseks korraldada seaduse

tähenduses ekspertiis. Kohtule esitatud tõenditest, m.h 30.12.2015. a ettekandest nr 6-

20/9434-1 (tl 38), R. Rahmatullini 30.12.2015. a õiendist (tl 39); 30.12.2015. a aktist nr 2335

esemete leidmise/äravõtmise kohta (tl 40) ja M. Saare 26.01.2016. a õiendist (tl 42p)

nähtuvalt olid kaebajale kuulunud vedelikud äravõtmise hetkel käärinud lõhnaga, nende

pakendid olid seisukorras, mis võimaldasid käärimisprotsessi. Pakenditele oli vooderduseks

ümber mässitud mitu kihti vanu puruks rebitud mahlapakke ja ülaossa tehtud avaus, mille

tulemusena polnud mahlapakid enam hermeetilised. Lisaks tuvastas ametnik alkomeetriga

vedelikus ainete olemasolu. Eeltoodust võib üheselt teha järelduse, et kaebajale kuulunud

mahlapakid olid ette valmistatud vedeliku kääritamiseks ning sealtkaudu ka alkoholi

saamiseks.

3) Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-tes 1-4¹

kehtestatud nõudeid. Kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 40p), kaebajale on

antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 9), menetluse käik on protokollitud

(tl 35p36p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud

karistus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. V. Žin esitas 15.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

15.06.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi

uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Ei nõustu kohtu seisukohaga, et on tuvastatud, et mahlapakkides ja valges vahtplasttopsis olev

vedelik sisaldas alkoholi. Arusaamatuks jääb, kuidas vanglaametnikel oli võimalik kohapeal

tuvastada vedelikus alkoholisisaldus, ilma et oleks korraldatud seaduse tähenduses ekspertiis.

Ei nõustu kohtu seisukohaga, et ametnik tuvastas alkomeetriga vedelikus ainete olemasolu.

Kohus jättis alusetult kaebaja esitatud tõendid kõrvale. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et

alkomeetriga võib tuvastada vedelikus ainete olemasolu, kuid ligikaudselt. Kohus jättis

arvestamata, et V. Žin ei nõustunud ametnike seisukohaga ja nõudis ekspertiisi läbiviimist.

Arvestades üksnes vastustaja seisukohaga on kohus rikkunud õiglase ja igakülgse asja

menetlemise põhimõtet ja jõudnud valele seisukohale, et kaebajale kuulunud mahlapakid olid

ette valmistatud vedeliku kääritamiseks ja alkoholi saamiseks ning tegi ebaõige järelduse, et

vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

10. Viru Vangla esitas 31.08.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta V. Žini

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Apellatsioonkaebusest saab välja lugeda, et kaebaja nõustub faktilise asjaoluga, et temalt

äravõetud vedelik sisaldas alkoholi. Kaebaja nõustub samuti asjaoluga, et vangla poolt

kasutatud vahendiga saab tuvastada alkoholi sisalduse fakti. Kohus on õigesti leidnud, et

VSkE § 64¹ p-s 7 sätestatud rikkumise tuvastamiseks piisab kinnipeetava poolt alkoholi

sisaldava vedeliku valdamise tõendamisest ja aine täpse etüülalkoholi kontsentratsiooni

kindlakstegemiseks puudub vajadus. Kinnipeetavale on keelatud igasuguse alkoholi sisaldava

vedeliku valdamine. Üldteada on, et alkohol tekib suhkrut sisaldava vedeliku käärimise

tulemina, et erinevad puuviljamahlad sisaldavad suhkruid, et käärimisprotsessi käivitamiseks

(pärmiseente aktiveerumiseks) piisab vähesest hapniku ligipääsust vedelikule, et kääritatavat

vedelikku tuleb hoida stabiilsel soojusel. Kaebajalt võeti menetluse käigus ära avatud

mahlapakendid, mis olid töödeldud selliselt, et hapnik pääses pakendisse, samuti olid

mahlapakid ümbritsetud teiste pakenditega (sisuliselt oli tekitatud stabiilset temperatuuri

hoidev termos). Kõiki neid asjaolusid on kohus otsust tehes arvesse võtnud ja hinnanud neid

kogumina.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et V. Žini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud halduskohtu otsusest ega asja

materjalidest, et halduskohus oleks menetlusõiguse norme rikkunud või kohaldanud

materiaalõiguse norme ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea neid HKMS § 201 lgle 4 tuginedes vajalikuks korrata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib

ringkonnakohus järgmist.

13. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kambri läbiotsimise käigus 30.12.2015 äravõetud

mahlapakid ja tops käärinud lõhnaga vedelikuga kuuluvad kaebajale. Haldusasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud ka asjaolu, et tema kambris 30.12.2015 toimunud

läbiotsimisel äravõetud vedelik sisaldas alkoholi. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja

(p 3, tl 57p), et alkomeetriga võib tuvastada vedelikus ainete olemasolu, kuid seda vaid

ligikaudselt. Ka ringkonnakohus leiab, et alkomeetriga on võimalik tuvastada alkoholi

sisaldumist vedelikus, täpsustamata selle kontsentratsiooni numbrilise näiduna. Viru Vangla

30.12.2015. a õiendis (tl 39) fikseeris vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

R. Rahmatullin alkomeetri abil, et kaebaja kambrist äravõetud vedelik sisaldas alkoholi.

Vanglaametnik on õiendi allkirjastanud (tl 39p), seega on ta kinnitanud, et tulemus on õigesti

kirja pandud. Ka kaebaja ei ole õiendis kirjapandu õigsust sisuliselt vaidlustanud, vaid leiab,

et vajalik on tuvastada täpselt vedelikus sisaldunud alkoholi näit, milleks tuleb teha ekspertiis.

14. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebajat on käskkirjaga nr 6-3/101-D karistatud

VSkE § 64¹ ps 7 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. VSkE § 64¹ p 7 sätestab, et

kinnipeetavale on vanglas keelatud alkohol ja alkoholi sisaldavad ained. Nimetatud sätte

rakendamiseks tuleb tuvastada, et tegemist on alkoholi või alkoholi sisaldava ainega, mida

vastustaja on käesoleval juhul ka teinud. Seega kaebaja väidetud ekspertiisi korraldamise

vajadus puudub. Ringkonnakohus märgib, et käesolev olukord erineb VangS §-s 67¹ sätestatud

olukorrast, millisel juhul kontrollitakse kinnipeetava poolt keelatud aine tarvitamist, kasutades

indikaatorvahendit või vajaduse korral tõenduslikku alkomeetrit või võetakse vere- või muu

bioloogilise vedeliku proov. Käesoleval juhul ei ole tegemist kinnipeetava poolt keelatud aine

tarvitamise tuvastamise küsimusega, vaid üksnes keelatud aine valdamise küsimusega. Kuna

käesolevas asjas ei olnud seega kaebaja joobe kindlakstegemine vajalik ning vastustaja on

tuvastanud, et läbiotsimisel äravõetud vedelik sisaldas alkoholi, siis leiavad halduskohus ja

vangla õigesti, et kaebaja pani toime VSkE § 64¹ p 7 rikkumise.

15. Kaebaja väited tema seisukohtade arvestamata jätmise kohta ei ole õiged. Halduskohus on

vaidlustatud otsusest nähtuvalt analüüsinud nii kaebaja kui ka vastustaja väiteid ja esitatud

tõendeid. Inspektorkontaktisiku M. Saare 26.01.2016. a õiendis (tl 42p) sisalduva kirjelduse

kohaselt oli mahlapakkidele vooderduseks ümber mässitud mitu kihti vanu puruks rebitud

mahlapakke ja ülaosas oli väike avaus, mille tulemusena ei olnud mahlapakid hermeetilised.

Alkomeetriga on vedelikus alkoholi sisaldumine kindlaks tehtud. Seega asus halduskohus

põhjendatult otsuse p-s 22 seisukohale, et mahlapakid olid ette valmistatud vedeliku

kääritamiseks ja alkoholi saamiseks.

16. Apellatsioonkaebusest jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja arvates vastustaja poolne

distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumine. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on

distsiplinaarmenetluse läbi viinud selleks pädev ametiisik. Kaebajat on informeeritud

distsipliinirikkumisest (tl 40p) ja talle on võimaldatud anda selgitusi, mida kaebaja ka tegi

05.01.2016 (tl 9). Samuti on distsiplinaarmenetluse käigu kohta koostatud 27.01.2016

protokoll (tl 35p-36p), mida on kaebajale tutvustatud, kuigi ta keeldus selle kohta allkirja

andmast (tl 37). Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks on koostatud 28.01.2016

käskkiri (tl 15-16), mis on kaebajale teatavaks tehtud, kuigi ta keeldus seda allkirjaga

kinnitamast (tl 34p). Samuti on distsiplinaarkaristus määratud ettenähtud 6-kuulise tähtaja

jooksul. Kaebaja ei ole eeltoodut ka apellatsioonimenetluses ümber lükanud. Seega on

vastustaja asjas järginud VangS § 64 lg-tes 14¹ kehtestatud nõudeid.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus V. Žini apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsuse muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu

Ringkonnakohus rahuldas 10.08.2016. a määrusega (tl 69-70) kaebaja menetlusabi taotluse

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 118 lg 3

sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid

tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus

jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv

15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg-st 3 lähtuvalt Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

12.01.