1-09-2237/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-09-2237

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-2237

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Robert Saareke

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Veiko Verniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Veiko Vernik (ik: 36411054233; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Veiko Vernik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Verniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Veiko Vernik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.01.2006.a kohtuotsusega KarS § 121 ja KarS § 141 lg 2 p 6 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistusaeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 16.01.2005.a ja lõpp on 11.01.2011.a.

V. Verniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama asuda xxx, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Verniku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo risk on kõrge ning ärakandmata karistuse osa on suur.

Veiko Vernik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta V. Verniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see ei ole otstarbekas, Toime oli pandud raske kuritegu ja ärakandmata karistuse osa on väga suur.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Vernik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Verniku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Vernikul on oma käitumise ja mõtlemise seisukohast risk uue kuriteo sooritamiseks arvestades tema egotsentrilisust ning oma kuritegude ühiskonnaohtlikkuse alahindamist. Tema poolt olid toime pandud rasked kuriteod ning karistusaja lõpuni on veel peaaegu 2 aastat.

Arvestades V. Verniku poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik