1-09-3087/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-09-3087

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-3087

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Robert Saareke

Kaitsja Niina Petrjakova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Stanislav Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Stanislav Judin (ik: 37211184223; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Stanislav Judin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 180 alusel mõista Stanislav Judinilt välja menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 330,40 krooni, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 03.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Stanislav Judin tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 14.11.2006.a kohtuotsusega KarS § 121 ja § 141 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldati liitkaristust, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.10.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 4 aastat ja 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 08.02.2008.a ja lõpp on 11.02.2012.a.

S. Judini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib ja osales sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna vanemate juurde , töökoht on väidetavalt vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub S. Judini ennetähtaegse vabanemisega.

Stanislav Judin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta S. Judini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav kannab karistust 5 erineva episoodi eest, millest 2 olid seksuaalsed ning 1 seotud alaelise lapsega. Isiku vabastamine on ennatlik.

Kaitsja taotleb isiku vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on vangistuses õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides ning see on tema esimene karistatus. Samuti on ka kriminaalhooldaja nõus kinnipeetava vabastamisega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S. Judin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Judini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S. Judin on 6-korral karistatud ja on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mis viitab, et isik võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Probleemolukorra lahendamisel lähtub kergema vastupanu teest, mis ahendab tema toimetulekuvõimalusi. Riskiteguriks võib olla suhtluse jätkamine kriminaalse taustaga isikutega, alkoholi kuritarvitamine ja samuti hoiakutest tulenev seaduserikkumisega piirnev käitumine. Samuti on ta rikkunud eelnevalt käitumiskontrolli nõudeid, milline käitumine viitab aga tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule antud isiku puhul.

3

Arvestades S. Judini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik