2-16-4933/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-16-4933

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta T B hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16-4933 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud T B kanda. N S hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Tagastada T B pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot ja kanda see KÜ NARVA arvele XXX, Swedbank AS.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtujurist Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-4933 Kohtuasi T B hagi N S vastu korteriomandi võõrandamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: T B (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja: N S (IK XXX, elukoht: XXX), seaduslik esindaja/eestkostja Zhanna Kuznetsova, e-post: XXX

2-16-4933

2(3) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T B hagi N S vastu korteriomandi XXX, võõrandamise nõudes. Kohus 28.06.2016 määrusega peatas tsiviilasja menetluse kuni kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu või selle puudumise tuvastamise otsustamiseni. Viru Maakohtu 12.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10379 seati piiratud teovõimega N S üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja määrati tema eestkostjaks kuni 12.12.2021 Zhanna Kuznetsova. Määrus on jõustunud. TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. N S tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub, tema seaduslikuks esindajaks tsiviilasjas nr 2-16-4933 on Zhanna Kuznetsova. Viru Maakohus 11.01.2017 määrusega uuendas tsiviilasja nr 2-16- 4933 menetluse.

T B esitas 16.01.2017 kohtule tema poolt allkirjastatud taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt asub käesoleval ajal N S hoolekandeasutuses ning ei ela aadressil XXX. Seetõttu puudub oht hageja varale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse kuna puudub oht tema varale. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

2-16-4933

3(3) Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Käesolevas menetluses ei esine aluseid menetluskulude teisiti jaotamiseks.

Riigilõivu tagastamine

Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Tuginedes TsMS § 150 lg 2 p 2, palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 300 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool 150 eurot. Hageja taotlusel riigilõivu väljamaksmise teeb kohus KÜ NARVA arveldusarvele vastavalt TsMS § 150 lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik