1-08-17230/4 · 1-08-17230/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Tõlk Marek Litnevski

Prokurör Aleksandr Tšitšerov

Kaitsja Andrus Repnau

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav:

G.B, ik: xxx; xxx; EV kodakondsus; emakeel: vene keel;

põhiharidusega; ei tööta; väärteokorras karistatud 10-l korral, kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 22.01.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 a katseajaga 3 a; 2) 25.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 a 27 p; Harju Maakohtu 04.09.2008.a. määrusega juhindudes KarS § 76

katseaeg kuni 20.09.2009.a., vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 16.09.2008.a., karistuse ärakandmata osa 1 a 4 p.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 01.12.2008.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 240 G.B miinimumpäevamäära suuruses summas s.o. 12 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära suuruses summas s.o.

8000 (kaheksa tuhat) krooni.

Kohaldades KarS § 66 lg 1 määrata karistuse kandmine ositi 8 kuu jooksul, kohustades G.B tasuma igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni 8 kuu jooksul. Kriminaalasi nr. 1-08-17230

2 Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank

või nr 221023778606 Swedbank Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse „1-08-16254G.B , rahaline karistus“ .

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta G.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus1 (üheks) aastaks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.B-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1439 krooni ja 60 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-17230 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 19.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

G.B süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti, 27.05.2006.a., kella 21.59 ajal Tallinnas, Kari 6 maja juures juhtis mootorsõidukit Xxx, reg.nr. xxx, olles joobeseisundis.

Seega G.B, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani

toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: , et on Kohtuistungil selgitas G.B

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. G.B

ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut rahalise

karistusega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis G.B karistamist 2-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 64 lg.1 lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ,liita karistused.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et G.B tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning G.B puhtsüdamlikku

süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on G.B süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud,

toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise toime

3 ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus G.B puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. G.B on varem korduvalt Liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, sealhulgas kolmel korral sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tegemist isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Sel põhjusel peab kohus lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks. Rahatrahvidest on osa süüdistataval tasumata, osa tasutud. Isik viibis vangistuses 25.08.2007-

16.09.2008.a. ja ta põhjendab rahatrahvide tasumata jätmist eelneva takistusega. Hetkel isik

töötab- tegutseb maalrina ,omab sissetulekut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka kuriteo toimepandemise aega- möödunud kuriteost üle 2 aasta. Kohtul puuduvad andmed, et isik pärast vabanemist oleks toime pannud süütegusid. Arvestades G.B isikut, tema kahetsust, eelnimetatud asjaolusid, leiab kohus, et reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega ja vajalik on anda isikule aega antud rahalise karistuse tasumiseks, kuna isik hiljuti vanglast vabanenud, asunud hiljuti tööle.

G.B süüd tõendavad:

otsus väärteoasjas /tl. 2/, millest nähtub, et 26.10.2007.a. on G.B karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7417 alusel rahatrahviga 9000 krooni. LS § 171 lg 1 ja § 7419 järgi kvalifitseeritavate väärtegude osas on väärteomenetlus lõpetatud ja edasisuunatud kriminaalmenetluse alustamiseks.

väärteoprotokoll /tl. 3/, millest nähtub, et 27.05.2006.a. kella 21:59 ajal juhtis G.B Harjumaal, Tallinnas, Kari 6 juures, liikudes Sõle tn suunas, mootorratast Xxx, reg.nr. xxx, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust.

Samuti alustas ta möödasõitu sõidukist, mis oli alustanud juba vaskpöörde sooritamist ning millel oli sisselülitatud vasak suunatuli. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Hansa Liising Eesti ning tervisekahjustused AK’ile. Sellise tegevusega rikkus ta LE § 76 p 1, § 70 p 1 ja § 132 p 2 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7417 lg 1, § 7419 lg 1 ja 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

koopia kohtuotsusest /tl. 7/, millest nähtub, et G.B on 15.02.2005.a. Tallinna

Linnakohtu otsusega karistatud LS § 741

lg 1 ja § 7419

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest arestiga 15 päeva.

koopia haigusloost /tl. 12-14/, millest nähtub, et G.B tuvastati 27.05.2006.a. 2.26‰.

kahtlustatava G.B ütlused /tl. 16-17/, mille kohaselt tunnistab G.B end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Asja kohta sisulisi ütlusi, mida ja millal ta jõi ning miks asus sõidukit juhtima, enam anda ei suuda, sest ei mäleta sündmuse asjaolusid. Ta

lisab, et avarii põhjustamise eest on teda karistatud. Sõiduk kuulus talle isiklikult ja teadaolevalt on 2005. aastal talle määratud aresti ära kandnud.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik