1-08-17096/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Tõlk Marek Litnevski

Prokurör Aleksandr Tšitšerov

Kaitsja Veljo Viilol

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav: N.N, ik: xxx; elukoht: xxx; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; keskeriharidusega; ei tööta; väärteokorras karistatud 4-l korral, kriminaalkorras karistatud: 06.02.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 200 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2008.a.

süüdistuses KarS § 424; 329 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.N KarS § 424 ja 329 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.

mõistetud 4 (neli) ) kuud vangistust Vastavalt KarS § 69 asendada N.N-ile üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 12 (kaksteist) kuud. Määrata N.N Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada N.N täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma Kriminaalasi nr. 1-08-17096

2 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta N.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.N-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja 10 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-17096 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 19.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

N.N süüdistatakse selles, et tema, olles 06.02.2007.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 200 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti, 09.11.2007.a., kella 17.35 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Kalesi teel, liikudes Peningi suunas juhtis mootorsõidukit Xxx, reg.nrxxx, olles joobeseisundis.

Seega N.N, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse selles, et tema, olles, 06.02.2007.a. karistatud Harju N.N Maakohtu poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 200 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal, 09.11.2007.a., kella 17.35 ajal Harjumaal, Raasiku

vallas, Kalesi teel, liikudes Peningi suunas juhtis mootorsõidukit Xxx, reg.nr xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust.

Seega N.N, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega (mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt

3

on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud), pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: , et on Kohtuistungil selgitas N.N

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. N.N

ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut

vangistusega, milline asendada üldkasuliku tööga. Lisakaristust mitte kohaldada. Ka palus

kaitsja mõistvat suhtumist menetluskulude tasumisse. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis N.N’ karistamist 9 kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 69 sätteid asendada vangistus üldkasuliku tööga

360 tundi, millist kohustada ära tegema 18 kuu jooksul. Lisakaristust mitte kohaldada ja vabastada isik menetluskuludest, kuna ta töötu.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et N.Negevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning N.N’

puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.N’ süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Samuti on süü tõendamist leidnud selles, et

N.N pani toime kuriteo, mis oli suunatud täitmisele pööratud kohtuotsusega

süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli

kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd,

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus N.N puhtsüdamliku kahetsuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. N.N on varem Liikluseeskirjade

rikkumise eest karistatud, tegemist isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Süüdistatav kinnitas istungil, et tal esineb probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Prokuröri viide asjaolule, et isikul puudub auto, mistõttu ei tasu lisakaristusena juhtimisõigust ära võtta, ei ole pädev, kuna

auto hetkeline puudumine ei muuda isikut liikluses mitteohtlikuks. Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses. Kuna isik ei ole varasemate karistuste

põhjal korrigeerinud oma käitumist liikluses, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine

pikemaajaliselt - 2 aastaks. Antud lisakaristuse määra määratlemisel arvestab kohus nii

võimalust muuta isiku väärtushinnanguid liikluses, tema liiklusohtlikkust kui ka õiguskorra huve.

Rahatrahvid on isikul tasumata, ka ta töötu, mistõttu ei ole rahaline karistus otstarbekohane ega kohaldatav.

Arvestades N.N’ isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et reaalse vangistuse

kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga osas, et on võimalik

asendada vangistus üldkasuliku tööga, kuna isik on töövõimeline, mida istungil kinnitas.

Karistuste liitmist ei ole vajalik kohaldada, kuna käesolevaks hetkeks on varasemalt ,06.02.2007.a. kohtuotsusega süüdistatavale määratud karistus kantud.

Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda

4

N.N’ süüd tõendavad: Väärteoprotokoll /t.l. 5/, millest nähtub, et 09.11.2007.a. on N.N

(ik xxx) juhtinud Harjumaal, Raasiku Vallas Kalesi teel, liikudes Peningi

suunas mootorsõidukit Xxx reg nr xxx, olles alkoholijoobes, samuti oli sõidukil

läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus ning puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Nimetatud tegevusega rikkus ta LE § 76 p 1, § 219 ning § 70 p 2 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 7419 lg 1, § 747 ja LKS § 661 lg 1 järgi.

Joobeseisundi tuvastamise protokoll /t.l. 7/, millest nähtub, et 09.11.2007.a. kella 17:40 ajal on N.N tuvastatud alkoholijoove (1.08 mg/l). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /t.l. 9/, millest nähtub, et 09.11.2007..a on N.N Kalesi külas, Raasiku vallas kõrvaldatud sõiduki Xxx reg nr xxx juhtimiselt kuna on alusta arvata, et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja H J ütlused /t.l. 10-11/, mille kohaselt 9. novembril kella 16:30 ajal sõitis ta Aruküla poolt Peningi poole. Kalesi külas märkas ta paremal teeservas

autot, mis hakkas liikuma ilma suunda näitamata. Sõiduk tegi järsu pöörde

vasakule ning ta pidi vasakule keerama ning pidurdama, kuid auto suurendas

kiirust ning toimus avarii. Tunnistaja sõidukil purunes parem esilatern, parempoolse esitiiva nurk ning esipampri nurk. Kokkupõrge toimus kell 16:35.

Kohtuotsus /t.l. 21-22/, millest nähtub, et 06.02.2007.a. on Harju Maakohus

karistanud N.N KarS 424 alusel 5-kuulise vangistusega,

vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 200

tunni üldkasuliku tööga. KarS 69 lg 4 alusel kohustus N.N üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. KarS § 50 lg 1 alusel võeti N.N-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Kahtlustatava N.N 09.11.2007.a.a jõi ta 2 liitrit kanget õlut ning poleks sel päeval sõidukit juhtinud, kui tema tuttaval Kalesi külas poleks läinud vaja tema abi. Lisab, et tal oli sõita

umbes 7 kilomeetrit, millest mööda asfaltteed 3 kilomeetrit, ülejäänu oli

kruusatee. Ta arvas, et teel Kalesi külla midagi ei juhtu, kuid asfaltteelt maha

keerates juhtus avarii ning teine osapool kutsus politsei. Avarii osas politsei

kohapeal materjale ei vormistanud, vaid saatis pooled kindlustusse. Politsei tuvastas temal joobe, mille kohta vormistati materjalid. Joovet ta ei vaidlustanud ning ekspertiisi ei soovinud. Lisab, et sõiduk kuulus sõbrake ning tema kasutas seda volikirja alusel. Varasemast kohtuotsusest oli ta teadlik, üldkasuliku töö on ta enne 09.11.2007.a. ära teinud ning arvas, et ühiskondliku töö tegemise järel on ta ära kandnud ka lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise. Kahetseb juhtunut.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

5 Kohtunik