1-14-4545/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4545

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. detsembri 2016

määrus süüdimõistetu Brait Viiese karistuse täitmisele

pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Brait Viies (isikukood 39212246027) ja tema

kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused ja taotlused Brait Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks ning

haiguslugude väljanõudmiseks jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Nikolai Kõiv kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivule

määruskaebemenetluses Brait Viiesele riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Brait Viieselt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Nikolai Kõivu poolt osutatud

õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.

3.2

Brait Viiesel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198

või

Swedbank

a/a

EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Brait Viies, 1-14-

4545, menetluskulud“.

3.3

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

4. KrMS § 4081 lg-st 4 ja IKS § 4 lg 2 p-st 3 juhindudes avalikustada käesoleva määruse

jõustumisel üksnes selle sissejuhatus ja resolutiivosa.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas B. Viiest 23.05.2014 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 2

kuu ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel

mõistis maakohus temale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS §

74 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata tingimusel, et B. Viies 2 aasta pikkuse

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus B. Viiese kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu 25

päeva vangistust.

2.

03.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande,

taotledes B. Viiese karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest nähtuvalt ei ole B. Viies hooldajale

kättesaadav, ta ei ilmu registreerimisele, ei vasta telefonile ja kutsetele. Viimane tähitud kutse

saadeti tagasi seoses hoiutähtaja möödumisega. B. Viies täitis kontrollnõudeid (esines üksikuid

hilinemisi) kuni 07.09.2015, kuid hiljem ei ole olnud võimalik teda kätte saada ja ta ei ole

registreerimisele ilmunud vaatamata mitmetele kutsetele. 20.11.2015 tegi ametnik kodukülastuse,

kuid tulemusteta. Vanaemad, kellele ametnik on korduvalt helistanud, ei tea temast midagi.

Onupoja sõnul olevat B. Viies olnud kunagi Läti Vabariigis, kuid käesoleval ajal on ta kadunud.

3. Tartu Maakohus 15.01.2016 määrusega kuulutas B. Viiese tagaotsitavaks ning nägi

tabamisel ette tema vahistamise KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel, kuna süüdimõistetu hoidub kõrvale

kohtuotsuse täitmisest ning on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse

täitmisele. Viidatud kohtumääruse alusel peeti B. Viies kinni 22.12.2016 ning samal päeval

toimetati ta Tartu Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamisele.

Maakohtu määrus

4. Kohtuistungi järgselt kuulutas maakohus 22.12.2016 määruse, millega pööras B. Viiesele

Tartu Maakohtu 23.05.2014 otsusega mõistetud kandmata vangistuse 1 aasta 1 kuu 25 päeva

täitmisele. Vastavat otsustust põhjendas kohus järgmiselt.

4.1

Kohus asus seisukohale, et nähtuvalt erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on B. Viies

käitumiskontrolli nõudeid rikkunud teadlikult ning tegutsenud selliselt, et

kriminaalhooldusametnikul on kriminaalhoolduse teostamine takistatud olnud. Eelnev on tõendatud

lisaks kriminaalhooldaja esitatud materjalidele ka B. Viiese ütlustega, milles ta kinnitab, et temal

puudus Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks ametniku luba. Temale

Tartu Maakohtu 23.05.2014 otsusega mõistetud 2-aastane katseaeg, mis algas 23.05.2014, on

möödunud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehelt nähtub, isik on täitnud

registreerimiskohustust kuni 07.08.2015 ja peale märgitud kuupäeva ei ole ta registreerimisele

ilmunud. B. Viiese ütlustest nähtuvalt on ta elanud ja töötanud enne tema kinnipidamist

Prantsusmaal. Eelmärgituga on tõendatud ka tema poolt KarS § 75 lg 1 p-de 1, 5 nõuete rikkumine.

Kohus leidis, et kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud karistuse

täitmisele pööramine, sest ta ei ole ära kasutanud talle antud võimalust näidata, et teda on võimalik

kriminaalhoolduse läbi mõjutada. B. Viiese ja tema kaitsja taotlus elektroonilise valve

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna katseaja tähtaeg on möödunud ning kohtul ei ole teada

elektroonilise valveseadme paigaldamise tehnilised tingimused ja võimalused süüdimõistetu

elukohas.

Määruskaebused

5. Kohtumääruse peale esitas edasikaebuse kaitsja Nikolai Kõiv, esitades järgmised taotlused:

- välja nõuda SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikust ja Tartu Psühhoneoroloogia

Kliinikust Brait Viiese haiguslood;

- määrata B. Viiesele kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja esitada eksperdile küsimused: kas B. Viies

põeb vaimuhaigust, on nõdrameelne või esineb tal muu raske psüühikahäire; juhul kui ta põeb

vaimuhaigust, kas see takistas või raskendas tal perioodil 07.09.2015 - 21.12.2016 talle määratud

kriminaalhooldaja poolt antud korraldusi või juhiseid täita; kas B. Viiesel on pärast kohtuotsuse

kuulutamist tekkinud vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, mis välistab vabadusekaotusliku

karistuse kandmise; juhul, kui B. Viiesel esineb vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, kas ta on

oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab sundravi; kas ja mis

tingimustel on B. Viies võimeline vabadusekaotuslikku karistust kandma;

- tühistada Tartu Maakohtu 22.12.2016 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule

või tühistada Tartu Maakohtu määrus ilma alamale kohtule saatmata ja teha uus määrus, millega

jätta kriminaalhooldaja taotlus B. Viiesele mõistetud vabaduskaotusliku karistuse täitmisele

pööramise taotluses rahuldamata;

- menetluskulu jätta riigi kanda.

5.1

Kaitsja leiab, et kohus ei ole küllaldaselt hinnanud apellandi ütlusi ja tema tervislikku

seisundit ega selgitanud välja põhjusi, miks B. Viies kriminaalhooldaja määratud ülesandeid ei

täitnud. Peale kohtumääruse teatavaks tegemist B. Viies avaldas kaitsjale, et tal on 80 % töövõime

kaotus tal esineva vaimse puude tõttu. Tal on tugev stress, mille tõttu ta ei saa magada ning esinevad

peavalud. B. Viies väidab, et ta on olnud ravil Tartu Psühhoneuroloogia Kliinikus ja on arvel

Jämejala Psühhiaatriakliinikus. B. Viiese vanaema esitas kaitsjale Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Büroo 28.01.2014 B. Viiese puude määramise dokumendid, millest nähtub, et B. Viiese

töövõimekaotuse protsent on 80 ning selle määramisel on aluseks võetud SA Viljandi Haigla

Jämejala Psühhiaatriakliiniku ekspert-psühhiaater Üllar Kerneri arvamus. Kaitsjal vaba juurdepääs

B. Viiese haiguslugudele puudub. B. Viiese raske psüühikahäire võib olla kriminaalhooldaja

määratud ülesannete mittetäitmise otseseks põhjuseks. Vesteldes telefoni teel B. Viiese vanaema ja

isaga tekkis kaitsjal kahtlus, et kaitsealune ei saanud hästi aru kriminaalhooldaja poolt talle pandud

kohustuste mõttest ja nende mittetäitmise õiguslikest tagajärgedest. B. Viies väitis, et tal tekkis

konflikt kriminaalhooldajaga ja ta kartis ametnikku, kuna ta ei saanud õigeaegselt vastuvõtule

ilmuda. Kaitsja leiab, et B. Viiesel esineb raske puue, vastasel korral ei oleks talle määratud

töövõime kaotuse määraks 80%. Sellest tulenevalt on õiguslik alus kontrollida, kas B. Viies sai aru

oma tegevusest ja suutis seda kriminaalhoolduse kestel juhtida. B. Viies soovib, et ringkonnakohus

kuulaks ta täiendavalt ära, ta tahab anda kohtule omapoolseid täiendavaid selgitusi.

6. B. Viies oma kaebuses märgib ära konflikti kriminaalhooldusametnikuga. Tal olid mõned

üksikud hilinemised, mille järel ametnik väitis üsna rangel toonil, et järgmisel väiksemalgi

hilinemisel esitab ta kohtule erakorralise ettekande. Kui tuli järgmise kohtumise aeg, siis ei olnud

tal kriminaalhooldusosakonda minemiseks rahalisi vahendeid ning ta ei saanud oma hilinemisest ka

teatada. Ta teadis juba, et sellele järgneb ettekanne. Ta veetis nädala Tallinnas, sõitis Lätti ja palus

saatkonna abi. B. Viies märgib veel, et ta on raske vaimse puudega ning lapsest saadik kergesti

mõjutatav. Ta soovib psühhiaatrilist ekspertiisi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu

määruse ja määruskaebuste väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks edasikaebustes toodud motiividel puudub alus. Samuti ei esine põhjust

süüdimõistetu B. Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks või raviasutustelt tema

haiguslugude väljanõudmiseks. Vastavaid seisukohti põhistab kolleegium järgmiselt.

8. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks põhjendada oma positsiooni selles, et kaebajate

taotlus B. Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks ning raviasutustest tema

haiguslugude välja nõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Nimelt näeks kolleegium vastavat vajadust

üksnes selles olukorras, kus menetluse käigus oleksid süüdimõistetu psüühilises seisundis

tõusetunud põhjendatud kahtlused ning sellest tulenevalt esineks vajadus kindlaks teha, kas tema

karistuse täitmisele pööramine üldse kõne alla tuleb. Käesoleval juhul apellatsioonikohtul, nagu

eelnevalt maakohtulgi, mingeidki sellekohaseid kõhklusi ei tekkinud.

8.1

Kindlasti ei anna sellisteks kahtlusteks alust üksnes see, et B. Viies väidab endal esinevat

vaimse puude, talle on määratud töövõime kaotus 80% ulatuses ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Büroo 28.01.2014 otsuses nähtuvad ühe alusmaterjalina ekspert-psühhiaater Ü. Kelneri poolt

kirjeldatud terviseseisundi andmed. Nimelt selgub kohtutoimiku pinnalt esmalt see, et mingitestki

sedalaadi probleemidest Tartu Maakohut üldse ei teavitatud. Tõsi, kaitsja saigi sellest enda väitel

süüdimõistetult teada alles kohtumääruse teatavaks tegemise järgselt, kuid B. Viiesel endal oli kohtu

vastav informeerimine kahtlemata võimalik. Mis põhjusel süüdimõistetu nii olulise näitaja

kohtuistungil lihtsalt nimetamata võis jätta, kolleegium arvata ei oska. Veelgi enam, kohtuistungi

protokollist selguvalt on B. Viies oma rikkumisi tunnistanud, neid arusaadavalt selgitanud ning

kohtul mingitki kõhklust selles, nagu ta ei oleks oma kohustustest, käitumisest ning selle

tagajärgedest aru saanud, tekkinud ei ole. Teiseks peab aga toonitama, et kuigi vandeadvokaat seob

oma kahtlused valdavas osas Sotsiaalkindlustusameti otsustest selguva teabega, ei ole nimetatud

dokumentide olemasolu B. Viiese süüdimõistmist 2014. aastal kuidagi takistanud. Selgub ju, et

kohtulahend tehti tema osas 23.05.2014, kuid viidatud Sotsiaalkindlustusameti kolm otsust

kannavad kõik sama aasta jaanuarikuu kuupäeva. Lisaks ei saa nimetamata jätta, et töövõime

kaotuse põhjusena on märgitud üldhaigestumine. Ehk siis ka tolles menetluses ei tekkinud kohtul

ebakindlust B. Viiese psüühilises seisundis ning tema võimes karistust kanda. Kolmandaks toob

ringkonnakohus välja ka selle, et enda ütluste kohaselt on B. Viies vahepealsel ajal elanud ja

töötanud Prantsusmaal, st töötamist töövõime osaline kaotus ning tema poolt praeguselt väljendatud

psüühilised probleemid kuidagi seganud ei ole.

8.2

Kokkuvõtvalt määruse selle punkti juures märgibki ringkonnakohus, et kahtlusi B. Viiese

vaimse seisundi osas ei tekkinud ka kriminaalkolleegiumil, mistõttu on määruskaebuste vastavad

argumendid käsitletavad otsitute ning paljasõnalistena.

9. Järgmisena põhistab apellatsioonikohus oma seisukohta selles, et maakohus on B. Viiese

karistuse täitmisele pööramisel toiminud seaduslikult ja põhjendatult.

9.1

Kõigepealt olgu öeldud, et B. Viiese poolt kontrollnõuete järjepidev rikkumine on kinnitust

leidnud ning vaidlust selles ei ole. Ehk siis süüdimõistetu on alates 07.08.2015 eiranud

registreerimiskohustust täielikult ning samuti on ta lahkunud Eestist kriminaalhooldusametniku eest

varjatult ning vahepealse aja mujal elanud. Mingeidki vabandavaid põhjusi ringkonnakohus

sarnaselt maakohtuga siin ei tuvasta. Kindlasti ei loo B. Viise jaoks mingitki õigustust see, et tal

väidetavalt tekkisid vastuolud kriminaalhooldusametnikuga ning ta kartis karistuse täitmisele

pööramist. Seda, nagu süüdimõistetu ei oleks aru saanud kas oma kohustusest kontrollnõudeid

järgida või siis enda käitumise tähendusest ja selle tagajärgedest, ta ise väitnud ei ole.

9.2

Kokkuvõetult toonitabki ringkonnakohus, et kuivõrd B. Viiese rikkumised olid tahtlikud,

mõjuvaid põhjusi kohtud ei tuvastanud ning kohtuotsusega määratud katseaeg on ka lõppenud, siis

on maakohus tema karistust täitmisele pöörates toiminud ainuvõimalikul viisil.

10. Ringkonnakohus selgitab viimaseks veel, et vaatas B. Viiese ja tema kaitsja määruskaebused

läbi kirjalikus menetluses, nagu selle näeb ette KrMS § 390 lg 3. Ehk siis määruskaebuse taotlus

kaebuste arutamiseks suulises menetluses seejuures B. Viiesel oma seisukohtade esitamise

võimalust andes, ei ole asjakohane. Süüdimõistetu on oma väited saanud välja tuua

apellatsioonikohtule esitatud kaebuses.

11. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused, sh nende taotlustes

kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramiseks ja haiguslugude väljanõudmiseks rahuldamata.

12. Vandeadvokaat N. Kõiv on koos määruskaebusega esitanud ringkonnakohtule ka taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal kaitsealusega

kohtumisele, vestlustele B. Viiese vanaema ja isaga, dokumentide õiguslikule analüüsile, kaebuse

koostamisele ja selle kliendile tutvustamisele kokku 3 tundi, mille eest ta soovib tasu 144 eurot (sh

käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna

apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187

lg 2 alusel B. Viiese kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus