2-16-18683/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-18683 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi E. J. vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud kahju hüvitamise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood: 74000091, asukoht Lembitu 10, Tallinn) esindaja: Pille Pihler (e-post: pille.pihler@haigekassa.ee) Kostja: E. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xx-x, xxxxx; e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Haigekassa (registrikood: 74000091) volitatud esindaja Pille Pihleri ja E. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx) vahel 19.01.2017 sõlmitud ja poolte poolt paberkandjal allkirjastatud järgmine kompromissleping:

1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet 450,97 eurot.

1.2. Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-is SEB Pank ositi 23 (kahekümne kolmes) osas 20 eurot kuus iga kalendrikuu 15. kuupäevaks alates kohtu poolt kompromissi kinnitamise kuu järgnevast kuust. Viimase osamakse suurus on 10,97 eurot.

1.3. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „J., tsiviilasi 2-16-18683“.

1.4. Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-16-18683 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud osamaksest, loetakse kompromiss selle kohta täiendavat avaldust saatmata üles öelduks osamakse tasumise tähtpäevast ning kostja kohustub viivitamata tasuma kogu tasumata summa.

1.5. Juhul kui kompromiss öeldakse üles punktis 1.4 sätestatud alusel ning seejärel kogu võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.

1.6. Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-18683 menetlus.

Tsiviilasi nr 2-16-18683

3. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele E. J. kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.

4. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on Eesti haigekassa hagi E. J. vastu tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 450,97 eurot hüvitamise väljamõistmiseks.

2. 19.01.2017 saabus kohtule Eesti Haigekassa volitatud esindaja Pille Pihleri ja E. J. poolt paberkandjal allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja tasub hagejale võlgnevuse 450,97 eurot maksegraafiku alusel 23, vähemalt 20,00 euro suuruse osamaksena igakuiselt kuu 15.kuupäevaks alates kohtu poolt kompromissi kinnitamise kuule järgnevast kuust. Viimase osamakse suurus on 10,97 eurot. Kui kostja hilineb maksega või kui makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasja 2-16-18683 makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem kui 20 eurot, loetakse kompromiss selle kohta täiendavat avaldust saatmata üles öelduks osamakse tasumise tähtpäevast ning kostja kohustub viivitamata tasuma kogu tasumata summa. Juhul kui kompromiss öeldakse üles eeltoodud alusel ning kogu võlgnevus ei ole seejärel laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja. Pooled on kompromissis fikseerinud, et selles asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Kui mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ning sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Poolte taotlusel kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kohus täpsustab kompromissi sõnastust, jättes punktist 1.2. välja mittevajaliku väljendis „mitte vähem kui“, kuna 22 kuu 20 euro suuruste osamaksete + viimase kuu osamakse 10,97 eurot summa vastab kokkulepitud summale. Mõnel maksepäeval 20 eurost suurema summa tasumine mõjutab järgnevate maksete suurust ja tasumise kohustust. Kokkulepitud maksegraafiku täitmisel 20 euro kaupa aga olekski viimase osamakse suuruseks 10,97 eurot ning kostjalt ei saa oodata tasumist suuremas summas. Maksegraafiku lõpuks ei saa koguneda kokkulepitust suurema summa tasumise kohustust ka mõne vahepealse osamakse tasumisega viivitamise teel, sest kasvõi ühe osamakse tasumisega viivitamise puhuks on pooled kokku leppinud hageja õiguses pöörduda koheselt kogu summa sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Seega kokkulepe tasuda igal maksepäeval „mitte vähem kui“ kokkulepitud summa on sisutühi. Piisab igakuise kokkulepitud osamakse suuruse märkimisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg-st 1 tulenevalt hageja ei või nõuda kostjalt kokkulepitust suuremata maksete tegemist, kuid ei või ka keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva. Puudub vajadus maksegraafikus väljendiga „mitte vähem kui“ rõhutada kostja seadusest tulenevat õigust tasuda võlga kokkulepitud graafikust kiiremini ja suuremate osamaksete kaupa.

Tsiviilasi nr 2-16-18683

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega selles asjas menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuid kuna hüvitatavaid menetluskulusid, mida kostjalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik