Legislator Case Law & Legislation
1-09-3775/1 AI generated

1-09-3775/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-09-3775/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr.1-09-3775

Legislator headnote

AI generated

1-09-3775/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kriminaalasi nr.1-09-3775

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-09-3775

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.märtsil 2009. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3775 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi L.R süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav L.R is kood XXX kodakondsus – X haridus – X töök – X eluk. – X, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 18.02.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt Kaitsja advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561-2565, §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada L.R KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi ja karistada 2 (kahe) kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 18.02.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa –

2 (4) 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks L.R-ile mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ L.R suhtes tühistada vangistuse

täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest KrMS § 414 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 179 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista L.R-ilt kohtukulu –

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles määras, s.o. summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks ( 3262.- ) krooni 50 senti riigi tuludesse. ( ). Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874

Välja mõista süüdistatavalt L.R-ilt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874)

menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtulikust

ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa ( 1138.- ) krooni 70 senti (s.h käibemaks 173,70 krooni).

Välja mõista L.R-ilt kaks tuhat viissada (2500.-) krooni M K (is kood X, eluk X) kasuks.

Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta

esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja

jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 18.03.2009.a. ).

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda ( 18.03.2009.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

3 (4)

Kriminaalasjas süüdistatakse L.R selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, olles alkoholijoobes, 16.märtsil 2009.a. kella 22.00 paiku X maakonnas X vallas, X

külas , X talu hoovilt, tahtis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ärandada M Kile

kuuluvat sõiduautot Opel Omega riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx, sisenedes

lukustamata ukse kaudu eelpoolnimetatud sõidukisse, lõhkudes süüteluku juures oleva plastikust katte ja püüdes juhtmete ühendamise teel autot käivitada, kuid kuritegu jäi süüdlase

tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata O T, kes tõmbas L.R autost välja,

vahelesekkumise tõttu. Oma tegevusega põhjustas Kaido põldpüü M Kile 2500 krooni suuruse varalise kahju. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katsega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani L.R toime KarS § 215 lg 2 p 1 – ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu M.K on esitanud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes. Karistuse liik ja määr L.R suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Süüdi mõista KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi ja karistada teda L.R 2 (kahe) kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja 18.02.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 3 kuud

vangistustvõrra, mõistes lõplikuks karistuseks L.R-ile 5 (viis) kuud vangistust. Välja mõista L.R-ilt 2500 krooni M K kasuks.

Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525 krooni, mida KrMS § 256-5 lg.2 alusel vähendada poole võrra. Menetluse käik

L.R on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega Seega esinevad kõik KrMS §256 . 1

toodud kiirmenetluse ja 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav L.R ja tema kaitsja nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning menetlus kohtus toimus kokkuleppemenetlusenormide kohaselt vastavalt KrMS § 2564 ja § 239-250. KrMS § 2562, 244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör süüdistusaktis 18.03.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav L.R kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

4 (4)

Aivar Pellja Kohtunik