1-16-10314/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1- -10314 16 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Urmas Reinola ja Sten Lind Kriminaalasi V.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9, §

121 lg 1, § 424, § 266 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9. detsembri 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav V.M ja tema kaitsja adv. Kadi Sitska Süüdistatav Kaitsja Prokurör V.M (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Kadi Sitska Kadi Ruus RESOLUTSIOON Süüdistatava Veigo jaansoni ja tema kaitsja adv.

Kadi Sitska apellatsio Harju Maakohtu onid

9.detsembri 2016.a otsusele

– jätta läbi vaatamata.

Välja mõista V.M-ilt

riigieelarve

tuludesse 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 48 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s

(a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB

Pank (a/a EE351010052031000004), Danske

Bank AS Eesti filiaalis (a/a

EE873300333499990003) või Nordea Bank

2

Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks

vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi

vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 9. detsembri 2016 otsusega mõisteti V.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 karista vangistusega 1 aasta 3 kuud. V.M järgi ja ti Samuti mõisteti süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud, KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 266 lg 2 karistati vangistusega 9 kuud, KarS , KarS § p 1 järgi ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja k KarS § 64 lg 1 alusel suurenda aristati vangistusega 9 kuud. ti

mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud

karistuseks . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti 1 aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti V.M-i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

28.11.2015 - 29.11.2015, 01.01.2016 - 02.01.2016, 15.01.2016, 31.01.2016 - 02.02.2016, 28.03. 2016 - dmata 30.03.2016, s.o 11 päeva karistusest kantuks ja kan karistuseks

jäi vangistus 11 kuud ja 19 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates viimasest kinnipidamisest, s.o 14.09.2016.a.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõisteti V.M süüdi

selles, et tema 27.08.2015.a kangiga ukse avamise teel tungis omaniku tahte vastaselt korterisse asukohaga RP X

XX.

KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema

varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 27.11.2015 kell 18.00 kuni 28.11.2015 kell 7.20

võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis lähedalt maa X

XX - alalt UK-le kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga , väärtusega 1700 XXXXXX

eurot, käivitas selle, kasutades süütelukus olnud võtit ning sõitis sellega Harjumaal ringi kuni kinnipidamiseni.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna

, uuesti süstemaatiliselt

3

- ajavahemikul 24.12.2015.a kuni 25.12.2015.a grupis eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga, võttis omastamise eesmärgil parklas pargitud OÜ X

XX -le V

kuuluvalt veokilt 6 ratast koos velgedega, ühe ratta maksumus on 556 €, summas 3336

€.

- 01.01.2016 kella 17.24 paiku, viibides X

XX kaupluse müügisaalis, asukohaga

X P - XX, võttis omastamise eesmärgil AS le kuuluva lõikenoa maksumusega

0,35€, ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

- ajavahemikul 05.01.2016.a kella 13.00-st kuni 09.01.2016.a kella 14.00-ni X

XX

juures, võttis salaja OÜ kasutuses oleva sõiduki Renault Magnum G registreerimismärgiga kütusepaagist voolikut kasutades X

XX G OÜ-le kuuluvat diislikütust 400 L (1 L maksumus 1,034eurot) kogumaksumusega 413,60 eurot.

- 14.01.2016 kella 22:40 paiku, viibides X

XX kaupluse müügisaalis, asukohaga

XXX P -le kuuluvat kaupa maksumusega , võttis omastamise eesmärgil AS 226,63 eurot, pani esemed spordikotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult

tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

- 31.01.2016 kell 13:20 olles X asuva X XX XX kaupluse müügisaalis, võttis

omastamise eesmärgil B -ile kuuluvat kaupa maksumusega 32,10 eurot, AS

pani esemed spordikotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

- 14.09.2016 kell 19.53 olles X asuvas X kauplu XX XX se müügisaalis, võttis

omastamise eesmärgil C -ile kuuluvat kaupa: akulaadija Duracell AS maksumusega 14,79 eurot ja pusa maksumusega 39,90 eurot, kokku kaupa summas 54,69 eurot, pani antud esemed kotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

KarS § 424 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema

- juhtis tahtlikult 03.01.2016.a kella 13.21 ajal X maja juures XX mootorsõidukit

BMW r/n XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiin ja metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse §

36 lg 1 nõudeid (juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides).

- 16.01.2016.a kella 13.21 ajal X

juhtis tahtlikult XX lähedal mootorsõidukit BMW r/n XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiin ja metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid

(juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). KarS § 121 lg1 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et

tema 28.03.2016 kella 15:35 paiku, viibides XXX asuva „ “ kaupluse sissepääsu ees lõi XXX G OÜ turvatöötajat OK’i rusikaga rinna piirkonda, millega tekitas OK u. ’ile füüsilist val

Apellatsioonimenetlus registreeriti süüdistatava poolt 13.12.2016 esitatud apellatsiooni

alusel. Motiveeritud kohtuotsuse sai süüdistatav kätte 4.01.2017. Seega hakkas

4

apellatsioonitähtaeg kulgema 5.01.2017. Kaitsja esitas apellatsiooni 13.01.2017. Apellatsioonitähtaeg lõppes 19.01.2017.

APELLATSIOONI SISU: DE

Süüdistatav taotleb apellatsioonis karistuse kergendamist ja lubab, et temast ei saa enam kunagi kurjategija.

Süüdistatava kaitsja adv. Kadi Sitska vaidlustab maakohtu otsust mõist

etud karistuse osas ja taotleb ringkonnakohtult kergema karistuse mõistmist. Kaitsja põhjendab oma taotlust alljärgnevalt.

Kohus on asunud seisukohale, et karistust raskendavad asjaolud V.M-i suhtes

puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mis lubab määrata karistust alla keskmise karistusmäära.

Samas on kohus leidnud, et kõik leebemad mõjutusvahendid on ammendunud ning mõistetav liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses.

RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut

süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silma - s pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Kohus pole absoluutselt arvestanud karistuse mõistmisel V.M-i isikut. Kriminaalasjas on tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles nähtub, et V.M on olnud väga raske lapsepõlv ning täiskasvanuks sirgumise aastad. V.M

on diagnoositud X ehk siis X , millega kaasneb alkoholi ja XX XX psühhotroopsete ainete kuritarvitamine.

KarS § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline

aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega.

Ekspert pole selgitanud, miks nõrgamõistuslik isik on eksperdi arvates süüdiv.

KarS § 35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist

vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud

põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

5

Kohus pole vaatamata kaitsja taotlusele selgitanud, miks ei saa V.M-i puhul kohaldada KarS § 60 ja/või § 61 ning mõista talle kergema karistuse ning vabastada teda tingimuslikult karistuse kandmisest koos kontrollnõuete kohaldamisega.

V.M on kohtus kinnitanud, et vabanemisel on tal edaspidi kindel elukoht isa juures ning see võimaldab tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga, de

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu id d, perspektiivitud ning

tulevad sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu 55 kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide

asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis,

kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 120 09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu

lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS - § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsiooni s de

ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse raskus.

Mis puutub kaitsja apellatsioonis maakohtu otsusele tehtud etteheitesse, et maakohus

on jätnud karistuse mõistmisel § asjaolud, siis märgib arvestamata KarS 35 kohtukolleegium esiteks, et KarS alusel -s 60 kohaldamine ei ole kohtule § 35 KarS § kohustuslik. Teiseks, nimetatud paragrahvi alusel võib karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida on KarS § s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. - 20.10.2016 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiis akti nr 579 kohaselt oli V.M talle i inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel võimeline aru saama oma teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima, tal ei esinenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisundit, mis mõjutaks temal olulisel määral teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida v.a korrad, kus

6

temal tuvastati amfetamiinijoove. V.M on diagnoositud X , kaasuvalt alkoholi- XX ja psühhotroopsete ainete (kanep, amfetamiin) kuritarvitamine. V.M-i suhtes ei

ole näidustatud sundravi kohaldamine, ta on võimeline kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust. /kd4 tl 56-70/ Kuna maakohtule oli eelnevalt viidatud informatsioon . teada, puudus kohtul vajadus ka analüüsida võimalikku karistuse vähendamist KarS § 35 alusel v.a narkojoobes auto juhtimise episoodid. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses 3-1-1-1- p-s 12 selgitades, p 15 õhjendatud ei ole ka etteheide, mille kohaselt jäeti karistuse mõistmisel arvestamata KarS § s 35 märgitu. Kõnealune - norm sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida on KarS § s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus -

kohaldada KarS § s 60 märgitut. Riigikohus märkis sealsamas, et r - ingkonnakohus

leidis kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile tuginevalt õigesti, et K. K-l esinev psüühikahäirete kogum ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida

ja seetõttu ei olnud maakohtul ka vajadust analüüsida võimalikku karistuse kergendamist KarS §-de 35 ning 60 alusel.

Seega pidi maakohus võtma seisukoha, kas narkojoobes auto juhtimise episoodide puhul tuleb kõne alla KarS § 35 kohaldamine. Kohtukolleegium kordab, et kohtul ei ole kohustust seda kohaldada ja kohaldamata jätmisel tuleb oma seisukohta põhjendada. Maakohus on seda konkreetse paragrahvi järgi süü suuruse hindamisel ka teinud ning see on otsusest ka üheselt väljaloetav. Maakohus on otsuses (lk 11) selgitanud, et V.M-i

suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist

nähtuvalt on ekspert öelnud, et V.M amfetamiinijoobega seonduvates

episoodides oli selline seisund, mis takistas tal olulisel määral adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida. Vaatamata sellele on V.M 16.01.2016.a. episoodis koheselt öelnud, et on amfetamiinijoobes, samuti 03.01.2016.a. episoodis on ta tunnistanud narkojoobes mootorsõiduki juhtimist. Asjaolu, et narkojoobes ei ole lubatud sõiduki juhtimine, on üldteada asjaolu ka neile, kellel puudub juhtimisõigus ja ei ole liikluskoolitust läbinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.M oli teadlik sellest, et oli eelnevalt, s.t. enne sõidukit juhtima asumist tarvitanud narkootilist ainet

amfetamiini ja sellest tulenevalt pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Subjektiivsetelt tunnustelt pani V.M kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

V.M-ile

mõistetud karistuse osas märgib kohtukolleegium järgmist.

Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ei pea võimalikuks süüdistatava karistamist rahalise karistusega ning miks saab mõistetav liitkaristus olla ainult reaalne vangistus. Põhjendatud on ka üksikkaristus e määra. Kohtukolleegium nõustub selles t

osas täielikult maakohtu järeldustega ümber lükatud . Ka ei ole apellatsiooni s de

maakohtu sellekohaseid seisukohti. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada vaid seda, et kõik ük ikkaristused jäävad tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse s

keskmäära, mida kohtupraktikas loetakse karistuse mõistmisel arvestatavaks lähtepunktiks. Mis puudutab liitkaristust, siis selle pikkus on eelkõige mõjutatud kõige

raskemast üksikkaristusest, sest liitkaristus ei saa olla sellest lühem. Kõige pikem vangistusmäär e 1 aasta ja 3 kuud on süüdistatavale mõistetud varguste eest. .

Põhjendatult on maakohus seejuures arvestanud süü suuruse hindamisel

kuriteoepisoodide arvu. 1 aasta ja 3 kuuline vangistus on seega mõistetud 6

varguseepisoodi eest ja seda kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemisel. Sisuliselt tähendab see seda, et iga varguse eest on mõistetud alla 3 kuuline vangistus. Kindlasti

7

ei saa antud juhul rääkida üleliia rangest karistusõiguslikust kohtlemisest. Sama kehtib

ka üks Seadus võimaldanuks mõista ikkaristustest moodustatud liitkaristuse kohta. antud juhul liitkaristuse, mis moodustunuks kõigi üksikkaristuste summast, so 4 aastat ja 1 kuu. eti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud e. kui 1 aastale ja 3 Süüdistatavale mõist kuule võinuks seaduse järgi liita 2 aastat ja 10 kuud veel juurde, siis maakohus liitis sellest vaid 3 kuud. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks antud juhul ko . karistuste haldada seaduses ettenähtud kergeimat karistuste liitmise põhimõtet e

katmist. See maakohtu seisukoht vastab ka Riigikohtu otsuses 3-1-1- -16 20 väljendatud seisukohale ning maakohus on viitega sellele otsusele ka oma seisukohta põhjendanud.

Neil a 326 lg- sjaoludel ja lähtuvalt KrMS § st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon d. id on ilmselt põhjendamatu

S

üüdistatava kaitsja adv. Kadi Sitska on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud

summas 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus tal 1 tund apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

.