2-16-18057/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-18057

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev kohtulahend)

Kohus Eesti Vabariigi Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (aadress Tartu maantee 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik)

Kohtunik

Istungisekretär

Kohtuistungi aeg Raivo Einula

Kristel Ets

20. jaanuar 2017

Otsuse kuupäev 20. jaanuar 2017

Kohtutoimiku number 2-16-18057

Kohtuasi XXXX vs XXXX

abielulahutuse nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend

2-16-18057

2

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

XXXX(isikukood XXXX, Eesti kodanik, elukoht Eestis); esindaja kohtumenetluses Anna Solomko

Kostja:

XXXX(sündinud XXXX, Horvaatia kodanik, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, elukoht XXXXX), esindaja kohtumenetluses Andres Vinkel

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada XXXX(isikukood XXXX, sündinud XXXX Alma-Ata linnas Kasahstanis, Eesti kodanik) ja XXXX(sündinud xxxx XXXX, Horvaatia kodanik, Eesti Vabariigi isikukood XXXX) abielu, milline on sõlmitud XXXX Rijeka linnas Horvaatias. Abielu sõlminud asutus: Ured državne uprave u Primorskogoranskoj županiji Rijeka. Abielukanne nr XXXX.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda. Hagejale tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o. viiskümmend eurot. XXXXon tasunud 28.11.2016 maksekorraldusega nr 201 riigilõivu ükssada eurot enda kontolt nr EEXXXXXXXXXX rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest

2-16-18057

3

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXXesitas 30. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi XXXXvastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05. detsembril 2016 ja määras kuulata pooled abielulahutuse nõudes ära. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 20. jaanuaril 2017 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud Rijeka linnas Horvaatias XXXX. Abielu sõlminud asutus: Ured državne uprave u Primorsko-goranskoj županiji Rijeka. Abieluakti number XXXX. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud pöördumatult augustis 2016 Tallinnas, kus pooled viimati koos elasid. Sellest ajast elavad pooled eraldi ja nende vahel puuduvad abielulised suhted. Hageja kinnitas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas 20. jaanuaril 2017 toimunud ärakuulamisel kohtus, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Ta kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid augustis 2016 Tallinnas pöördumatult.

Hageja ja kostja avaldasid kohtus ärakuulamisel, et kumbki ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, s.o. pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kohus on tuvastanud, et poolte abielu võib lahutada Eestis, kohaldades Eesti Vabariigi seadusandlust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt

2-16-18057

4

lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud augustis 2016 pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata.

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Hageja palus tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool. Hageja on isiklikult tasunud 28.11.2016 maksekorraldusega nr 201 riigilõivu ükssada eurot enda kontolt nr EEXXXXXXXXXXXX rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tuleb hagejale tema nõudel tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o. viiskümmend eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Kohtunik