2-16-13766/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13766 Tsiviilasi XXXX OÜ (endine hageja XXXX OÜ) hagi XXXX OÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlustoiming Eriõigusjärglase menetlusse astumise lubamise otsustamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja osaline riigilõivu tagastamine Menetlusosalised Endine hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht Rätsepa talu, XXXX), lepinguline esindaja Jaanus Silm (OÜ Jasitex. Tel: 555 10 000, e-post info@jasitex.ee) Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), esindaja Indrek Nuut (MALSCO Law Office OÜ, e-post: indrek@malsco.ee, tel. 5276569)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lubada menetlusse astuda hagejana XXXXOÜ asemel XXXXOÜ’l (registrikood XXXX, asukoht XXXX, seaduslik esindaja XXXX).

2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Pooled loevad hageja nõude XXXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks summas 500 eurot teise järgu nõudena.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-13766 XXXXOÜ (endine hageja XXXXOÜ) hagi XXXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

4. Tagastada hagejale XXXXOÜ pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 150 eurot, XXXXOÜ arveldusarvele EEXXXXXXXXXX SEB Pank.

5. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Määruse peale edasikaebe tähtaeg Kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada.

Tsiviilasja asjaolud

2

Harju Maakohtu menetluses on XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

16.01.2017 esitasid pooled ja XXXXOÜ Harju Maakohtule avalduse hageja asendamiseks. Avalduse kohaselt XXXXOÜ omandas XXXXOÜ’lt käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude summas 500 eurot. Menetlusosalised on hageja asendamisega nõus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 210 lg-st 1) tulenevalt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg-st 3 tulenevalt võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus määrab lubada hageja XXXXOÜ asemel menetlusse õigusjärglasena XXXXOÜ.

16.01.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, millise paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Hageja palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega pool tasutud riigilõivust XXXXOÜ arvelduskontole.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on sõlminud kompromissi ning asjaolu, et hagilt on tasutud riigilõivu kokku 300 eurot, tuleb endise hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, hageja XXXXOÜ taotlusel hagejale tagastada. XXXXOÜ on tasunud 28.09.2016.a riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi arvele EEXXXXXXXXXXXXX.

Juhindudes TsMS § 661 lg 4 on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik