Legislator Case Law & Legislation
1-15-599/170 AI generated

1-15-599/170 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-15-599/170
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-15-599/170 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-599

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid Martin Küti (Kütt) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Martin Kütt (ik 38903120244) viibib Vanglas

Kaitsja Mart Missik

Kohtuistungi toimumise aeg, 16.01.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Martin Kütt karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Martin Kütt katseajal KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada Martin Küti suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased.

4. Martin Kütile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. 5. Määrata Martin Kütile kriminaalhooldaja

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale. 6. Martin Kütt vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Küti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Martin Kütt tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.09.2015. a otsusega KarS § 136 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 114 p 1, 5 - § 25 lg 2 järgi mõisteti M. Kütt õigeks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2014.a - 28.12.2014.a, s.o 19 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 11 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.2013.a otsusega mõistetud ning Harju Maakohtu 29.12.2014.a kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse – 3 kuud ja 5 päeva vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta 8 kuud ja 16 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.09.2015.a ning lõplikult ärakantavaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 11 päeva vangistust.

Ringkonnakohus tühistas 20.01.2016. a otsusega Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja tunnistas M. Küti süüdi KarS § 136 lg 1 ning § 114 p de 1 ja 5 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi ja mõistis M. Kütile lõplikult ärakantavaks karistuseks 5 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust.

3

Riigikohus tühistas 30.06.2016 otsusega Ringkonnakohtu 20.01.2016.a otsuse osaliselt, sealhulgas Martin Küti süüditunnistamises KarS § 114 p-de 1 ja 5 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 ning KarS § 136 lg 1 järgi ja Martin Küti karistamises 5-aastase vangistusega KarS § 60 ja § 63 lg 1 alusel ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Ringkonnakohtu 19.10.2016 otsusega jäeti Harju Maakohtu 24.09.2015.a otsus Martin Küti süüdimõistmises KarS § 136 lg 1 järgi ning talle mõistetud karistuse, sh liitkaristuse osas muutmata. Kohtuotsus jõustus 22.11.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 24.09.2015.a ja lõpp on 09.06.2017.a.

Martin Küti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, samuti on temaga läbi viidud psühholoogiline nõustamine. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Martin Küti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama ema juurde aadressil XXXX. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ettevõttes XXXX OÜ.

Martin Kütt soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub ema juurde XXXX. Töökoht vabanemisel on olemas. Kahetseb juhtunut ja lubab tegeleda iseendaga, et vangi mitte sattuda. On nõus kuue kuulise katseajaga ja lisakohustustega. Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt toetab Martin Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Martin Kütile katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel.

Kaitsja toetab M. Küti ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et ka vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on M. Kütt läbinud vihajuhtimise koolituse.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Martin Küti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Martin Kütt on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi, vabanemisel on tal olemas kindel eluja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

4

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M. Küti mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab M. Küti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on M. Kütil olemas kindel eluja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik