1-16-379/78 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-379

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-379 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx kõrg

Karistuse kandmise algus 31.03.2016 30.09.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada J.K temale Viru Maakohtu 31.03.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. koos

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata J.K-le katseaeg kuni 30.09.2017 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada J.K katseajal - järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustust

e täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada J.K katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2

,4 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti

jooksul alates vangistusest vabanemisest.

Määrata J.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada J.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.12.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava J.K id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.K kannab käesolevalt Viru Maakohtu 31.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-

379 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangis

tust, KarS § 345 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 201 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § lg 2 p 1

64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti J.K-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe ku võrra ja kolmandi J.K karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ning õisteti J.K-le liitkaristuseks m

1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib ta esimest korda. Kinnipeetava enda väitel on kuriteod toime pandud impulsiivselt. Ta viitab oma tolle eluperioodi raskele ajale ja suutmatusele reaalselt mõelda. Vägivalda isik kasutanud ei ole. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, intsidente esinenud ei ole ning suhtumine ametnikesse on positiivne.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Vabanemisel asub J.K elama oma vanemate (isa S P, ema I P) juurde aadressil xxxx. Ehkki isiku riigikeele oskus on hinnatud A1-tasemele isik vabalt eesti keelt, samuti oskab , räägib

eesti keeles kirjutada. Kinnipeetav xxxx soovib minna veel õppima multimeediat ja lõpetada

xxxx isikul

, mis on pooleli jäänud. Rahvastikuregistri andmetel on juba kõrgharidus. Enamuse

ajast on J.K turvafirmas, xxxx kataloogi laos, xxxx grupis jne. töötanud ametlikult Enne vangistust oli ta Peale vabanemist on isikule xxxx arvel Töötukassas. garanteeritud töökoht

soojusisolatsiooni paigaldajana (juhatuse liikme A K garantiikiri 03.11.2016). Samuti on teda nõus tööle võtma xxxx juhatuse liige V S, kes kinnitas 22.11.2016 telefonivestluses, et J.K

Isik ise soovib asutada oma firma koos O M, mis hakkaks saab tööd veebidisainerina.

tegelema turunduse ja müügi konsultatsioonidega ning välireklaami tootmisega. TÄITIS’e andmetel on kinnipeetaval

000 eurot. Isik

võlgasid umbes 50 tegeleb võlgade kustutamisega ning

tal on plaanis minna võlanõustamisele siaalabiameti võlanõustaja A xxxx sot S juurde. Kinnipeetav v pandud varavastased kuriteod olid tingitud pigem depressioonist ja äidab, et toime üldisest hingeseisundist kui majandusliku kasu saamise eesmärgist.

Kinnipeetava l vanemad, kes lubavad poega peale vabanemist moraalselt ähedasteks on tema

toetada isik toime ka , head suhted on ka õega. Esimene lähisuhe lõppes raskelt, mistõttu pani kuriteod. Praegune abikaasa on haige ja hetkel haiglas, mistõttu esialgu läheb kinnipeetav elama oma vanemate juurde. S orras karistatud isikuid ei ole ja õpruskonnas kriminaalk mõjutatavaks kinnipeetav ennast ei pea. Isik väidab, et tal ei ole probleeme alkoholi tarbimisega, seda ei luba ka tema usk. Viimased 2 aastat ei ole ta tarbinud alkoholi peaaegu üldse. Kinnipeetav tunnistab, et kunagi ammu, gümnaasiumi ajal, proovis ta paar-kolm korda kanepit. Rohkem ei ole midagi kunagi proovinud, seda ei luba ka tema usk. Ravi psühhiaatri juures jätkub praeguse plaani järgi kuni m Kinnipeetav ise arvab, et pani kuriteod toime impulsiivselt ja need ei ärtsi lõpuni 2017. olnud ette kavatsetud. Elus oli raske periood ja sel ajal ei olnud ta päris ise ning ei mõelnud tema selgelt ega andnud endale aru, mida tegi. Ta ei saanud aru, mis toimub tema elus. Alles hiljem sai aru, millega oli hakkama saanud. Ta otsis abi ka p ta sühholoogidelt. Nüüd on eesmärgiks

elada ausalt, jätkata õpinguid, luua oma firma ja pere, tegeleda spordiga. Katseajal pani isik toime uue kuriteo, kuid kriminaalhooldusesse suhtub ise siiski positiivselt. Ametnikega ta

suhtlemisel on viisakas, on motiveeritud elama seaduskuulekalt ja saab aru, et ühiskonnas kehtivad normid on järgimiseks ka talle. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul

12%, u sama aja jooksul on 0%. ue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus

Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav J.K ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab J.K vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis teeb vang kandmata osa, s.o la ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks karistuse ära kuni 30.09.2017 ning uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik b, k xxxx linnas on ema I u arvamusest nähtu et innipeetava lähedasteks

P ja isa S P a on head ja toetavad. Vanemate arvates oli ning õde. Suhted vanematega ja õeg kuriteo toimepanemise põhjuseks J.K kergemeelsus. Ema ja isa sõnul ei ole J.K probleeme alkoholi tarvitamisega, samuti ei tarvitanud ta narkootikume. Vangis infosüsteemi andmetel kinnipeetav enne vangistust tarvitanud kanepit. Kinnipeetav on abielus on J T, kuid vabanemisel asub elama koos vanematega. Vanemate sõnul on kinnipeetava abikaasal käesoleval ajal tervis ei ole. Konkreetseid isikuid, kes võiksid eprobleemid. Lapsi kinnipeetaval vabaduses mõjutada kinnipeetava käitumist, vanemad öelda ei osanud. Peale vabanemist soovib kinnipeet elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus praegu elavad av

kinnipeetava vanemad. Korteri omanik on kinnipeetava isa S P gnevusi korteril . Võl kommunaalteenuste eest ei ole. Korteris on head elamistingimused. 22.11.2016 telefonivestluses xxxx juhatuse liikme V S selgus, et J.K võetakse antud ettevõttesse tööle veebidisaineri ametikohale, pakutakse miinimumpalk töötasuks a. Taotluses on märgitud, et k xxxx. xxxx kontaktisiku A K innipeetav võib saada tööd on proovitud ühendust võtta 4 korda: 22.11.2016 kaks korda, 24.11.2016 kaks korda. Telefon kutsus, keegi ei vastanud. J.K pani katseajal toime uue kuriteo. Varem ei ole J.K kriminaalhooldusele määratud.

Juhul kui kohus peab otstarbekaks J.K tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa ning määrata J.K-le KarS § 75 lg 2 p 2 1,4 sätestatud kohustused.

J.K ise soovib vangistusest t . xxxx ingimisi enne tähtaega vabaneda Tööle läheks ta . xxxx saab vaid kevade poole tööle. Suurem osa võlgadest tekkis siis, kui ta elas koos oma endise tüdruksõbraga. Kriminaalhooldusel ei ole ta olnud, kuid ta teab, mida see endast kujutab. Ta on valmis alluma kriminaalhooldusele ning stusi. täitma talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohu

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et J.K tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav J.K

v

angistuses käitumise positiivsed asjaolud –

distsiplinaarrikkumiste puudumine, ametnikesse positiivne suhtumine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. J.K viibib vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et J.K omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 30.09.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada J.K uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise kuni

riske oleks v allutamisega ja õimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele

käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vangla hinnangul on ta väheohtlik. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas atuur, isiku . Lähtudes eeltoodust toetab prokur taasühiskonnastamise huvides, J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , Vangla poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru esitatud materjalidega, leiab, et J.K süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab Kinnipeetava käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning vanemate moraalne toetus.

Kinnipeetava suht mis kohtu lusringkonda väljaspool vanglat kuuluvad seaduskuulekad inimesed, hinnangul aitab kaasa tema . taasühiskonnastamisele Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht xxxx veebidisaineri ametikohal, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule ning võlgade tasumisele. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega, mis võiks olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul

12%, milline on madal risk. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates J.K-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 30.09.2017 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustused. Kohtu hinnangul tuleks J.K-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik