4-16-9154/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-9154 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 28.12.2016 Väärteoasi Andrei KOLMÕKOVI väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Menetlusalune isik Andrei KOLMÕKOV sünd. 19.11.1983, isikukood 38311192225, xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Alina XXX Ida Prefektuuri nooremuurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Andrei KOLMÕKOV Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi ning mõista karistuseks 14 (neliteist) päeva aresti.

Andrei KOLMÕKOVI aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 27.12.2016 kell 07.21.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel kohaldada Andrei KOLMÕKOVILE lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel on Andrei KOLMÕKOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 19.01.2017.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna nooremuurija Xxx Xxx koostas 27.12.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1484703 Andrei Kolmõkovi suhtes selles, et viimane juhtis xxx mootorsõidukit juhile keelatud joobeseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest nr. ARAF – 0006, juhile seadme näitu tutvustati. Sellega rikkus Andrei Kolmõkov Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna nooremuurija Xxx Xxx 28.12.2016 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati materjalid maakohtule. Määruse kohaselt on isikul Karistusregistri andmetel viis kehtivat väärteokaristust. Kõik rikkumised on liiklusalased. Mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis on isikut karistatud kaks korda, s.h. on karistuseks määratud ka arest. Rahatrahvid on tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rahatrahvi määramine toimepandud väärteo eest ei ole otstarbekas ja piisavalt mõjuv karistus isikule ning aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Xxx Xxx samale seisukohale ja palus mõista Andrei Kolmõkovile karistuseks arest 20 päeva ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

Menetlusalune isik Andrei Kolmõkov seletas maakohtu istungil, et jõi eelmisel õhtul hiliseni viina ja ei arvanud, et hommikul on veel joove. Lisaks temale oli sõidukis veel üks isik.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud.

3 Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Andrei Kolmõkovi suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §224 lg.2 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlus karistuse liigi osas vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 27.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1484703, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi või masstikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesolevas väärteoasjas nähtub Indikaatorvahendi kasutamise xxx protokollist, et samal kuupäeval kell xxx allutati kontrollile Andrei Kolmõkov, kelle puhul oli indikaatorvahendi näit punane ja kontrolli tulemus positiivne. Kontrollile allutatud isikul märkusi ei olnud ja ta kinnitas kõike eeltoodut oma allkirjaga.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise 27.12.2016 protokollist nähtub, et samal kuupäeval kell 07.28 allutati kontrollile Andrei Kolmõkov. Kontrolliks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr. ARAF – 0006. Tõendusliku alkomeetri 1.lugem oli 0,79 mg/l, 2.lugem oli 0,77 mg/l ja lõplik lugem 0,77 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,72 mg/l. Kontrollile allutatud isikul märkusi ei olnud ja ta kinnitas kõike eeltoodut oma allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Nimetatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on kõige sealkirjeldatuga nõus.

4 Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik samuti, et tarvitas eelmisel hilisel õhtul alkoholi ja jõi viina.

Maakohus leiab, et ülaltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil, on tõendatud, et Andrei Kolmõkov juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 20 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist üle sanktsiooni keskmise määra.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Andrei Kolmõkovi süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahvi mõistmisega ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses toodud põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestab maakohus ka asjaolu, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes hommikusel ajal, kui liiklus on tavalisest intensiivsem ning asjaolu, et lisaks talle endale oli sõidukis veel üks isik.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Andrei Kolmõkovil on viis kehtivat väärteokaristust, neist kaks on

5 määratud/mõistetud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Karistuseks on Andrei Kolmõkovile määratud rahatrahvid 16 – 150 trahviühiku ulatuses ja arest 10 päeva. Vaatamata mõistetud rahatrahvidele ja ka arestile on Andrei Kolmõkov jätkanud väärtegude toimepanemist. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud taaskord leebemat liiki karistuse mõistmine, kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud. Kuigi menetlusalune isik töötab, ei ole ta vaatamata sellele asunud määratud rahatrahve tasuma, need kõik on käesolevaks ajaks tasumata. Mõistes järjekordselt karistuseks rahatrahvi, jääb see suure tõenäosusega taas tasumata ning menetlusalune isik tunneb ennast karistamatuna. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, ta peab menetlusaluse isiku elu piirama. Menetlusalune isik teadis, et ta tarvitas eelmisel õhtul kanget alkoholi, kuid asus hommikul vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku seletused selle kohta, et ta ei arvanud, et hommikul on ta veel joobes, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõendusliku alkomeetri näit 0,72 mg/l kohta on sellises suuruses, et isik pidi kindlasti aru saama oma seisundist ja seda aduma. Tegemist on väga lähedase näiduga kriminaalsele joobele. Seega on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema eelnevast mõnevõrra suurem.

Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, väärtegude toimepanemise jätkamist ka vaatamata aresti kohaldamisele ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest veidi alla keskmise sanktsiooni määra, s.o. 14 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel on Andrei Kolmõkovi aresti kandmise algus alates tema kinnipidamisest 27.12.2016 kell 07.21.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas leidis kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine ja taotles selle kohaldamist tähtajaga 6 kuud.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis on tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi aduma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus leiab, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku näol

6 on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine.

Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema poolt süü tunnistamist ja varasemate karistuste olemasolu samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras.

Vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ei võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Käesolevas väärteoasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus märgib, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt. ka Riigikohtu 3.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1- 1-26-10). Menetlusalusele isikule mõistetav karistus ei tohi olla mugav ja peab menetlusaluse isiku elu teatud mõttes piirama. Ainult sellisel juhul avaldab karistus õiget ja piisavat karistuslikku mõju.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik