1-16-6865/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-6865 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6865 (16233000575) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Svetlana Hamaza Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametnik

Anastassia Bõstrova

erakorraline ettekanne nr 8-3/1487-1 D.O suhtes Hooldusalune D.O

Elukoht: xxx; isikukood: XXX; sti Vabariigi Ee kodakond

sus; töötu. Varasemad karistused: varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist viimane:

- 15.09.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 -

kuu 18 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 1 i karistus 5 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendat üldkasuliku tööga 225 täitmise tähtaeg tunni ulatuses, 6 kuud.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune D.O

Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2017 RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata D.O-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja

15.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6865 mõistetud ärakandmata karistus, 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) vangistust, . päeva täitmisele

1-16-6865 2

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu D.O poolt tehtud

üldkasulik töö päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 23 tunni ulatuses (23 6 (kuus) kuud ja vangistust. 22 (kakskümmend kaks) päeva

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus D.O-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.O vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust D.O kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 a ,

päev jooksul alates päevast mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasja nr 1-16-6865

tunnistati D.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti talle - karistuseks 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2015 –08.05.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati ja

mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 otsusega karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati D.O-le mõistetud karistus, 7 kuud ja 15 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 225 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4

alusel kohustati D.O üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 lg 1 sätestatule ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 kohustusi. - Kohtuotsus jõustus 01.10.2016.

13.12.2016 esitas D.O Viru Maakohtu Narva kohtumajja avalduse, millest ta

palub

pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 3 kuu võrra, kuna D.O tekkisid probleemid tervisega.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2016 kohtumäärusega jäeti läbi vaatamata D.O

avaldus üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamiseks. Kohtumäärus jõustus

07.01.2017.

11.01.2017 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 8-3/1487-1 D.O . suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele

Käesolev erakorraline ettekanne on koostatud, kuna D.O hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 10.01.2017 on D.O sooritatud 225-st

1-16-6865 3

töötunnist 23 tundi. Seega tegemata tundide arv on 202. Samuti D.O rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

12.12.2016 antud seletuses kirjutas D.O , et 07.10.2016 oli joobeseisundis, läks

riidu konsultandiga, kutsuti politsei, koostati protokoll ning pärast ta palus vabandust.

12.12.2016 an odil 21.11.2016 - tud seletuses kirjutas D.O , et ei töötanud perio

22.11.2016, 25.11.2016, 05.12.2016 - 09.12.2016 kuna oli haige, arsti poole ei pöördunud.

09.01.2017 antud seletuses kirjutas D.O , et ei - töötanud perioodil 27.12.2016 06.01.2017, kuna tegeles kodus remondiga.

Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest D.O hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei täida kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esmakohtumine D.O-ga leidis aset 11.10.2016, mil talle tutvustati tema

õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas

üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 11.11.2016 Ida Politsei Prefektuurist laekus

vastus päringule. 12.12.2016 D.O-le oli tehtud esimene kirjalik hoiatus. 10.11.2016 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava, hooldusalune sooritas 19 tundi 50 minutit 45 ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendit ega muud dokumenti ei ole ta esitanud

ajavahemikuks 21.11.2016 - 09.12.2016, millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohalt. 12.12.2016 D.O-le oli tehtud teine kirjalik hoiatus. 21.12.2016 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava, hooldusalune ei sooritanud ühtegi

tundi 64 ajakavas planeeritud tundidest.

Juhindudes KarS § 69 lg 6, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D.O-le

tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui D.O mõistetud karistus täitmisele

ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse,

kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 3 ett vahi alla. epaneku, võtta D.O

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

K tatud taotluse juurde ning palus ohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esi pöörata D.O-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 otsusega mõistetud karistuse

täitmisele.

18.01.2017 toimunud kohtuistungil palus D.O jätta taotluse rahuldamata ning võimaldada tal ära teha mõistetud ÜKT tunnid.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek D.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

1-16-6865 4

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel .

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.O ei teostanud k üldkasulik u tööd vastavalt varem koostatud ajakavale. D.O

on sooritanud talle täitmiseks määratud ÜKT 225 töötunnist tundi üldkasulikku tööd 23 tundi ja sooritamata on 202 .

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja D.O seletusi, on kohus veendunud, et

D.O hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö korrektsest sooritamisest. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on selgitatud ÜKT tegemise ajaks kehtestatud korda.

Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusalune on andnud erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta ei teinud korrektselt

üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt oli ta haige ning tegeles

kodus remontiga

ta . Kohtuistungil teatas ta, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks oli

haigus, ta esitatud ei ole kuid tegemist on paljasõnalise väitega, kuna arstitõendit kohtule .

Kohus leiab, et D.O (kolimine ja kodus remondi poolt toodud põhjused tegemine) ei ole sellised, mis vabandaksid tema poolt üldkasuliku töö mittetegemist ajakavas

määratud ajavahemikul. D.O oleks tulnud teha kahest kirjalikust hoiatusest

vajalikud järeldused ning edaspidiselt korrektselt talle mõistetud ÜKT oleks tal tulnud teha

tunnid ajakavas toodud ajal. Kriminaalhooldusalusel pole võimalik ise valida, millisel

perioodil ta soovib ära teha talle mõistetud ÜKT tunnid ning tal tuleb täita talle koostatud ajakava.

Kohus tuvastas ka, et kriminaalhooldusalune D.O samuti rikkus kohtu poolt mää , läks riidu ratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.10.2016 D.O oli joobeseisundis konsultandiga. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2. Kohus leiab, et kui isikule on mõistetud

lisakohustusena keeld mitte tarvitada alkoholi, siis ei õigusta temapoolset kohustuse mittetäitmist see, et kellelgi oli sellel päeval sünnipäev.

Kohus kuulates ära põhjendused selle rikkumise kohta leiab, et käesoleval D.O

juhul on kriminaalhooldusalune ka selle rikkumise toime pannud teadlikult ja tahtlikult.

Alkoholi kriminaalhooldusaluse enda seletuste kui ka tarvitamine on tõendatud nii

indikaatorvahendi näiduga. Seega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasi teostamine D.O suhtes ei ole otstarbekakas.

Seega tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr

1-16-6865 7 kuu ja 15

D.O mõistetud karistus – d päeva vangistust, täitmisele. Kuna

202 ning on jäänud täitmata ÜKT tundi üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 202 päeva (6 päeva kuud ja

22 ) vangistust.

Kohus teeb määruse ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. tuginedes eeltoodule

1-16-6865 5

/ lkirjastatud digitaalselt/ al Mari-Liis Avikson Kohtunik