3-16-1431/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

20. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1431

Haldusasi

OÜ United Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti

tegevuse,

mis

seisneb

kaebaja

poolt

aktsiisikaupade järelevalve süsteemis esitatud

taotluse nr 16EE4440EEH0216692 rahuldamata

jätmises, menetlusega viivitamises ning selle

taotluse esemeks oleva kauba kinnipidamises,

õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ United Oil

Esindaja: v.adv Klen Laus, adv. Sandor Elias

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Sirle Orav-Hinno

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ United Oil kaebus osaliselt ning tuvastada, et Maksu- ja Tolliamet

toimis õigusvastaselt

a. viivitades OÜ United Oil poolt 4. juulil 2016 aktsiisikaupade järelevalve

süsteemis esitatud taotluse nr 16EE4440EEH0216692 alusel loa andmisega

ajavahemikul 4. juulist 2016 kella 14:51st kuni 5. juuli 2016 kella 11:33ni ning

b. andes OÜ United Oil esindajale 4. juulil 2016 kell 16:36 saadetud e-kirjas

eksitavat teavet taotluse nr 16EE4440EEH0216692 menetlemise kohta.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ United Oil kasuks välja menetluskulu 750

(seitsesada viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 20. veebruaril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. OÜ United Oil esitas 4. juulil 2016 aktsiisikaupade järelevalve alla jätmise infosüsteemis

(edaspidi JVIS) taotluse nr 16EE4440EEH0216692 (tl. 8) juba varem vabasse ringlusesse lastud ja

AS Jetoil poolt raske kütteõli määra järgi tasutud aktsiisiga laevakütuse United DMA partii (28 241

kg) müügiks OÜ-le Väinamere Liinid. Koos taotlusega esitas kaebaja ka SGS Eesti AS-i 29. juuni

2016 analüüsi ja riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu 14. juuni 2016 eksperdiarvamuse,

tõendamaks, et nimetatud kütus on raske kütteõli, mis ei sarnane omadustelt diislikütusele ega

sobi diislikütusega töötamiseks ehitatud mootori kütuseks. OÜ Väinamere Liinid kinnitas JVIS-is

tehingu toimumise 4. juulil 2016 kell 11:51 (tl. 64).

2. Vastuseks OÜ United Oil poolt 4. juuli 2016 kell 13:18 saadetud küsimusele (tl. 20), kas taotluse

nr 16EE4440EEH0216692 lahendamiseks vajalikud dokumendid on olemas ning millal on võimalik

kaup kliendile toimetada, vastas Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ametnik e-kirjaga (tl. 20), et

MTA on jätkuvalt seisukohal, et kõnealune kütteõli sarnaneb omadustelt diislikütusele ning palus

kütteõlilt deklareerida ja tasuda aktsiisi diislikütuse määra järgi 5 päeva jooksul.

3. 05.07.2016 kell 11:33 edastas MTA OÜ-le Väinamere Liinid aktsiisikauba järelevalve alla jätmise

teate nr 16EE4440EEJ0217862 (tl. 86 pöördel, tl. 94) mille kättesaamist kinnitas viimane 5.

augustil 2016 kell 16:38 (tl. 86 pöördel) ning vahetult pärast seda aktsepteeris MTA JVIS-is kaebaja

taotluse nr 16EE4440EEH0216692 ehk andis loa kõnealuse 28 241 tonni raske kütteõli

omandiõiguse üle andmiseks OÜ-le Väinamere Liinid. 8. augustil 2016 palus kaebaja MTA-l

taotluse nr 16EE4440EEH0216692 ja selle tarne kohta kliendile tekkinud teate tühistada

põhjuselt, et seda kütust kliendile ei tarnitud. MTA nõustus tühistamisega samal päeval.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. OÜ United Oil esitas 15. juulil 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA

tegevuse, mis seisnes kaebaja omandis oleva kauba kinnipidamises ja JVIS-is kaebaja esitatud

taotluse

nr

16EE4440EEH0216692

mitterahuldamises

ja

menetlemisega

viivitamises,

õigusvastasuse tuvastamist ning MTA kohustamist kauba kinnipidamise lõpetamiseks ja

eelnimetatud

taotluse

rahuldamiseks.

Käesolevas

haldusasjas

17. novembril 2016 tehtud määrusega (tl. 132) jätsin kaebuse kohustamisnõude osas läbi

vaatamata, misjärel on kaebus kohtu menetluses eelnimetatud toimingute õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas.

5. Kaebaja on seisukohal, et taotluse nr 16EE4440EEH0216692 esemeks olnud kütuse United DMA

näol ei olnud tegemist diislikütusele sarnase ega diislikütusena kasutatava kütusega, vaid

laevakütusega, mis on toodetud spetsiaalselt laevakütuse standardi ISO-F DMA nõuete järgi.

Viidates Euroopa Kohtu otsusele liidetud kohtuasjades C-43/13 ja C-44/13 ning neis asjus tehtud

kohtujuristi ettepanekule, heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et see pole kehtestanud mistahes

objektiivseid kriteeriume, mille järgi hinnatakse seda, kas teatud kütust loetakse diislikütusega

sarnaseks või mitte. Kaebaja rõhutab, et vaidlusalune kütus oli mõeldud kasutamiseks parvlaeva

St. Ola mootoris, milles ei kasutata standardset diislikütust. Samuti viitab kaebaja koos taotlusega

maksuhaldurile esitatud SGS Eesti AS-i ja Raul Põdersalu ekspertarvamustele, mille kohaselt

United DMA ei ole parameetritelt eraldi ega omadustelt tervikuna sarnane diislikütusele ega sobi

kasutamiseks mootorsõidukite mootorites. Kaebaja rõhutab, et vaidlusaluse kütuse väävlisisaldus

on ligikaudu 10 korda suurem diislikütuses lubatuga võrreldes. Samas viitab kaebaja sellele, et

MTA seisukoht, et tegemist on diislikütusega sarnase kütusega, ei põhine mitte ühelgi

ekspertarvamusel või muul tõendil. Kaebaja toob ka välja, et on samasugust laevakütuse

turustusahelat kasutanud 2015. aasta kevadest alates ning kuni 2016. aasta kevadeni aktsepteeris

MTA seda.

6. Teiseks on kaebaja seisukohal, et väidetav sarnasus diislikütusele ei saa olla JVIS-is taotluse

rahuldamata jätmise aluseks ning MTA nõudis kaebajalt alusetult täiendava aktsiisi maksmist

kütuselt, mis oli juba vabasse ringlusesse lubatud ja millelt AS Jetoil oli raske kütteõli määra järgi

aktsiisi juba tasunud. Siinjuures viitab kaebaja Euroopa komisjoni seisukohale Euroopa Kohtu

kohtuasjas C-126/15. Samuti on kaebaja seisukohal, et rahandusministri 24. oktoobri 2015

määrus nr 40 "Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise kord" (edaspidi

RMm 2015/40) ei anna maksuhaldurile õigust kütuse omandiõiguse ülemineku loa andmisest

keeldumiseks või sellega viivitamiseks argumendil, et kütuse eest on selle vabasse ringlusesse

lubamisel tasutud ettenähtust vähem aktsiisi.

7. Kaebaja toob ka välja, et seisukoha, et taotluse 16EE4440EEH0216692 rahuldamise eelduseks

oli OÜ Väinamere Liinid poolt kauba järelevalve alla jätmise teate kinnitamine, on MTA esitanud

esmakordselt alles kohtumenetluses ning sellest ei teatanud MTA ei kaebajale ega OÜ-le

Väinamere Liinid. Kaebaja hinnangul on MTA selline käitumine pahatahtlik ja eksitav, jättes

kaebajale mulje, et küsimus on aktsiisimaksu suuruses. Kaebaja toob välja, et praktikas peab nii

omandivahetuse kui ka järelevalve teateid kinnitama kütuse hulgimüügil, ent OÜ Väinamere Liinid

ei ole aga kütuse edasimüüja, vaid lõpptarbija, millisel juhul on varasemas praktikas piisanud

omandivahetuse kinnitamisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ United Oil kaebus vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja selgitab, et vaidlusalune kaup jäeti 2. juunil 2016 MTA JVIS-is järelevalve alla vastavalt

ATKEAS §-le 791, mistõttu pidi kaebaja taotlema luba selle võõrandamiseks vastavalt RMm

2015/40 § 2 lõikele 2 ning sama määruse § 3 lg 1 kohaselt pidi aktsiisikauba saaja tehingu

kinnitama, mida OÜ Väinamere Liinid ka tegi, mispeale edastas MTA viimasele 5. juulil 2016

aktsiisikauba järelevalve alla jätmise teate ning ATKEAS §-st 791 ja RMm 2015/40 § 3 lõikest 2

tulenevalt pidi OÜ Väinamere Liinid selle teate kinnitama, mida ta tegi aga alles 5. augustil 2016,

millest kolme tunni jooksul MTA ka omandiõiguse üleminekuks loa andis. MTA hinnangul on

selliselt loa andmise eesmärk tagada aktsiisikauba eesmärgipärane kasutamine ning see, et

vastava aktsiisikauba saaja oleks teadlik enne kauba kättesaamist, et vastav kaup on järelevalve

alla jäetud ning tal võib tekkida mitte-eesmärgipärasest kasutamisest täiendav maksukohustus.

9. Vastustaja selgitab, et avaldas kaebajale 4. juulil 2016 saadetud e-kirjas, et vaidlusalune raske

kütteõli sarnaneb oma omadustelt diislikütusele, mistõttu võib ka OÜ-l Väinamere Liinid tekkida

ATKEAS § 24 lõikest 52 tulenev täiendav maksukohustus, mille tagamiseks oligi vajalik OÜ-le

Väinamere Liinid edastada uus järelevalve teade, kuivõrd ta pidi saama kauba

omanikuks.Vastustaja möönab, et 4. juuli 2016 e-kirjas toodu on mõneti ekslik, ent pidi olema

kaebajale arusaadav. Vastustaja märgib, et kaebaja oli esitanud 9. juunil 2016

aktsiisideklaratsiooni, kus deklareeris samuti raskelt kütteõlilt aktsiisi diislikütuse määraga,

mistõttu oli MTA-l ootus, et kaebaja esitab pärast 4. juuli 2016 e-kirja ka vaidlusaluse raske

kütteõli osas deklaratsiooni ära. Edasi selgitab vastustaja, et kuna kaebaja teatas 5. juulil 2016, et

ei kavatse diislikütuse määraga aktsiisi tasuda, tegi MTA OÜ-le Väinamere Liinid uue järelevalve

alla jätmise teate, et tagada aktsiisi tasumine või eesmärgipärane kasutamine vähemalt

lõpptarbija poolt. Seetõttu leiab vastustaja, et kaebaja taotluse aktsepteerimine sõltus esmalt

kaebaja käitumisest, alates 5. juulist 2016 aga OÜ Väinamere Liinid poolsest järelevalve teate

mittekinnitamisest.

10. Teiseks ei nõustu maksuhaldur kaebaja väitega, et vaadeldav raskekütteõli ei sarnane

diislikütusele ning märgib, et on sellesisulised seisukohad esitanud poolte vahel pooleliolevas

vaidluses kohtuasjas nr 3-16-1036.

11. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et omandivahetuse ja järelevalve teated peab kinnitama

üksnes kütuse hulgimüügil, kuna seadusest sellist erisust ei tulene. Vastustaja leiab, et isegi kui

MTA ei ole mõnel juhul pidanud vajalikuks lõpptarbija osas järelevalvet alustada, ei saa sellest

tulla ka kaebajale ega OÜ-le Väinamere Liinid õiguspärast ootust, et nende suhtes järelevalvet ei

alustata.

12. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, et teda ega OÜ-d Väinamere Liinid ei teavitatud, et

omanikuvahetuse loa andmise eelduseks on viimase poolt järelevalve alla jätmise teate

kinnitamine. Vastustaja toob välja, et MTA ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt sai

kaebaja hiljemalt 6. juulil 2016 teada OÜ-le Väinamere Liinid edastatud teatest ning 8. juulil 2016

on kaebajale selgitatud järelevalve alla jätmise põhjuseid ning viidatud asjakohastele normidele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et OÜ United

Oil kaebus on põhjendatud vaid osaliselt. Maksu- ja Tolliamet viivitas OÜ United Oil 4. juuli 2016

taotluses nr 16EE4440EEH0216692 nimetatud järelevalve all oleva aktsiisikaubaga tehingu

teostamiseks loa andmisega õigusvastaselt ajavahemikul 4. juulist 2016 kella 14:51st kuni 5. juuli

2016 kella 11:33ni. Pärast nimetatud aega takistas loa andmist asjaolu, et OÜ Väinamere Liinid ei

olnud JVIS-is kinnitanud MTA 5. juuli 2016 teadet nr 16EE4440EEJ0217862 (tl.94). Samuti on MTA

käitunud õigusvastaselt kaebaja esindaja poolt 4. juulil 2016 kell 13:18 esitatud e-kirjale

vastamisel, andes ilmselgelt eksitavat teavet taotluse nr 16EE4440EEH0216692 menetlemist

puudutavate asjaolude ja põhjuste kohta. Muus osas (st. taotluse nr 16EE4440EEH0216692 alusel

loa andmisega viivitamine 5. juulist 2016 kella 11.33st kuni 5. augustini 2016) on kaebus aga

põhjendamatu.

14. Kaebaja esitas 4. juulil 2016 JVIS kaudu Maksu- ja Tolliametile taotluse loa andmiseks

järelevalve all oleva aktsiisikauba, nimelt 28 241 kg raske kütteõli, võõrandamiseks OÜ-le

Väinamere Liinid (tl. 8). Poolte vahel pole vaidlust selles, et kõnealune raske kütteõli oli

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 791 lg 1 alusel järelevalve

alla jäetud 2. juunil 2016 (tl. 51). Kõnealuse aktsiisikauba järelevalve alla jätmine ei ole käesolevas

asjas vaidluse all, vaid vaidlus on selles, kas MTA käitus õiguspäraselt kaebaja 4. juulil 2016

taotluse menetlemisel. Seda silmas pidades ei ole käesoleva vaidluse seisukohast tegelikult

asjassepuutuvad need kaebaja väited, mis seonduvad sellega, kas vaidlusalune raske kütteõli on

omadustelt sarnane diislikütusega. Kaebaja 4. juuli 2016 taotluse alusel ei saanud ega pidanud

MTA otsustama kõnealuse, juba eelnevalt järelevalve alla jäetud kauba suhtes järelevalve

lõpetamist ega pidanud andma hinnangut sellele, kas 2. juunil 2016 oli kauba järelevalve alla

jätmine põhjendatud. Kaebaja 4. juuli 2016 taotluse menetlemisel pidi MTA käsitama kõnealust

kütust järelevalve alla jäetud aktsiisikaubana ilma selle kauba järelevalve alla jätmise vajalikkust

või õiguspärasust kahtluse alla seadmata.

15. Kuigi vaatlusaluse kütuse United DMA kuulumine ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamisalasse ei ole

käesoleva vaidluse seisukohast oluline, ei saa siiski nõustuda kaebaja väidetega, et tegemist ei saa

olla diislikütusele omadustelt sarnase kütusega, mis on puhtal kujul või segatuna diislikütusele

kasutatav mootorikütusena. ATKEAS § 19 lõikest 1 ning § 24 lõikest 52 saab järeldada, et seaduse

eesmärk on eristada muudest kütustest mootorikütuseid. Mootorikütuse mõistet ATKEAS ei ava,

mistõttu tuleb lähtuda selle mõiste tavatähendusest ehk käsitada mootorikütusena mootori kui

liikumisenergiat muust energialiigist muundava masina tööks kasutatavat kütust. Laevale vajaliku

liikumisenergia saamiseks kasutatava masina näol on tegemist mootoriga ning selle tööks

kasutatav kütus seega käsitatav mootorikütusena. Kaebaja eksib, leides, et mootorikütusena

tuleks käsitada üksnes liiklusseaduses nimetatud mootorsõidukites kasutamiseks kõlblikke või

lubatud kütuseid. Sellist järeldust ATKEAS sätetest teha ei saa. Sellest tulenevalt ei saa ka ATKEAS

§ 24 lõikes 52 kasutatud sõnastust „on omadustelt sarnane diislikütusega,“ mõista selliselt, et selle

sätte kohaldamisalasse kuulub vaid selline kütus, mida on oma füüsikaliste ja keemiliste

parameetrite poolest lubatud või võimalik kasutada liiklusseaduse tähenduses ehk teedel

liiklevate mootorsõidukite mootorites. ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamisalasse kuulub ka

laevamasinate (mootorite) tööks kasutatav raske kütteõli. Eelviidatud sättes nimetatud

(omadustelt) sarnasus diislikütusega ei tähenda seda, et selle sätte kohaldamisalasse kuuluks vaid

selliseid rasked kütteõlid, mis erinevad oma objektiivselt mõõdetavate füüsikalis-keemiliste

tunnuste poolest teel liiklevates sõidukites kasutatavast diislikütusest (nt. standardile EVS-EN 590

vastav diislikütus) minimaalselt. Selle sätte eesmärk on maksustada diislikütuse aktsiisimäära järgi

igasugune selline kütus, mida kasutatakse diiselmootori tööpõhimõttel töötavates masinates.

Kaebusele lisatud mootoritootja Wärtsila tootekirjeldusest ja kaebaja selgitustest nähtub üheselt,

et parvlaeva St Ola masina näol on tegemist diiselmootori tööpõhimõttel töötava mootoriga.

Sellises mootoris kasutamiseks mõeldud kütus, olgugi KN-koodi järgi klassifitseeritav raskeks

kütteõliks, kuulub ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamisalasse ning diislikütuse aktsiisimääraga

maksukohustust ei teki selliselt kütuselt vaid juhul, kui selle käitleja tõendab selle kasutamist muul

otstarbel kui mootorikütusena. Juhul kui seda kasutatakse mootorikütusena, sealhulgas laeva

liikumiseks vajalikku energiat tootva masina kütmiseks, tekib maksukohustus diislikütuse

aktsiisimääraga vastavalt ATKEAS § 24 lõikele 52.

16. AKTEAS § 791 lg 3 kohaselt võib järelevalve alla jäetud aktsiisikaupa lähetada Maksu- ja

Tolliameti loal. ATKEAS § 791 lg 4 alusel kehtestatud RMm 2015/40 § 2 lõikest 1 tuleneb, et

järelevalve alla jäetud aktsiisikauba võõrandamiseks või veoks teise ladustamiskohta esitab

kohustatud isik maksuhaldurile infosüsteemis elektroonse taotluse. Sellise taotluse kaebaja 4.

juulil 2016 esitaski. RMm 2015/40 § 3 lõikest 3 tuleneb, et maksuhaldur annab vastavaks

toiminguks kolme tunni jooksul alates saajapoolsest tehingu kinnitamisest (sama määruse § 3 lg

1) või teate kättesaamise kinnitamisest, kui aktsiisikauba saajale väljastati uus teade (sama

määruse § 3 lg 2). Seega on kaebajal õigus selles, et MTA peab vastava nõusoleku andma kolme

tunni jooksul.

17. RMm 2015/40 § 3 lõikest 3 saab teha järelduse, et juhul kui MTA on kauba saajale (kelleks

antud juhul oli OÜ Väinamere Liinid) teinud uue teate kauba järelevalve alla jätmise kohta

vastavalt RMm 2015/40 § 3 lõikele 2, on toiminguks loa andmise eelduseks viimase poolt selle

teate kättesaamise kinnitamine. MTA ei saa vastavat teadet saajale ilmselgelt esitada enne, kui

viimane on kinnitanud tehingu toimumise vastavalt RMm 2015/40 § 3 lõikele 1, kuna vastasel

juhul on MTA-l vaid ühe väidetava tehingupoole kinnitus tehingu toimumise kohta. RMm 2015/40

§ 3 lõikes 2 ei ole siiski täpsustatud, millise aja jooksul võib Maksu- ja Tolliameti järelevalve alla

jäetud aktsiisikauba saajale uue teate väljastada. Kuna sama paragrahvi lõike 3 eesmärk on ilmselt

tagada vaatamata kauba järelevalve alla jätmisele tehingute kiire tegemise võimalus ning sellega

ettevõtjaid võimalikult vähe häirida, tuleks seda sätet selle eesmärgi valguses tõlgendada selliselt,

et RMm 2015/40 §-s 2 nimetatud taotluse saamise korral peab MTA kolme tunni jooksul

aktsiisikauba saajalt selle määruse § 3 lõikes 1 nimetatud kinnituse saamisest kas andma loa või

väljastama saajale viidatud määruse § 3 lõikes 2 nimetatud teate, misjärel on loa andmise

eelduseks juba viimatinimetatud teate kättesaamise kinnitamine. Vastasel korral muutuks loa

saamise menetlus prognoosimatuks ja sõltuks MTA suvast. Sellisel juhul muutuks viidatud

määruse § 3 lõikes 2 nimetatud kolmetunnine tähtaeg sisutühjaks. Kuna aktsiisikauba järelevalve

alla jätmise regulatsiooni eesmärk ei ole aktsiisikauba liikumist piirata ega sellega seotud

tehinguid takistada (erinevalt näiteks aktsiisikauba kinni pidamisest), siis peavad järelevalve alla

jätmisest tingitud täiendavad takistused või tingimused tehingute tegemiseks olema

minimaalsed. See ongi tagatud MTA kohustusega teha vastava taotluse saamisel vajalik toiming

piiratud aja jooksul. Selleks toiminguks võib olla loa andmine või saajale uue teate väljastamine.

18. Antud juhul on MTA RMm 2015/40 § 3 lõiget 3 rikkunud. JVIS-i väljavõttest (tl. 64) nähtub, et

kaebaja esitas Maksu- ja Tolliametile taotluse 4. juulil 2016 kell 11:13 ning OÜ Väinamere Liinid

esindaja Iivi Naaber kinnitas tehingu samal päeval kell 11:51. Kolme tunni jooksul sellest

kinnitusest arvates ehk hiljemalt 4. juulil 2016 kell 14:51 pidi MTA kas andma loa või esitama OÜ-

le Väinamere Liinid teate kauba järelevalve alla jätmise kohta vastavalt RMm 2015/40 § 3 lõikele

2. Viimatinimetatud teate oleks võinud esitada loomulikult mistahes ajal hiljem, ent sel juhul ei

oleks selle teate esitamise kavatsusega saanud õigustada kaebaja poolt taotletud loa andmisega

viivitamist. Kaebaja taotletud luba MTA kolmetunnise tähtaja jooksul aga ei andnud ning uue

teate OÜ-le Väinamere Liinid väljastas MTA alles 5. juulil 2016 kell 11:33 (tl. 66). OÜ-le Väinamere

Liinid uue teate väljastamisest alates sai MTA õigustada loa andmisega viivitamist sellega, et OÜ

Väinamere Liinid ei olnud teate kättesaamist kinnitanud. Sellele seisukohale asus käesolevas asjas

8. augustil 2016 tehtud määruses (tl. 80) ka ringkonnakohus, kes leidis, et MTA peab kaebaja

taotluse alusel loa andma kolme tunni jooksul alates OÜ Väinamere Liinid poolt MTA 5. juuli 2016

väljastatud järelevalve alla jätmise teate kinnitamisest. Toimikust nähtub (tl. 86 pöördel), et MTA

5. juuli 2016 teate kättesaamise kinnitas OÜ Väinamere Liinid 5. augustil 2016 kell 16.38 ning kohe

andis MTA ka loa (tl. 86). Seega oli MTA kaebaja 4. juuli 2016 taotluse alusel loa andmisel ilma

igasuguse õigustuseta tegevusetu ajast, mis algas kolme tunni möödumisel OÜ Väinamere Liinid

poolt tehingu kinnitamisest (st. 4. juulil kell 11.51) kuni OÜ-le Väinamere Liinid uue teate

esitamiseni (5. juulil kell 11:33).

19. Selles, et MTA ei saa õigustada JVIS-is RMm 2015/40 §-i 2 kohase taotluse alusel loa andmisest

keeldumist või viivitamist sellega, et tema hinnangul on tegemist diislikütuse aktsiisimäära järgi

maksustamisele kuuluva kütusega, on kaebajal iseenesest õigus. Aktsiisikaupade järelevalve

jätmist ning järelevalve alla jäetud kauba võõrandamiseks MTA loa andmist käsitleva

regulatsiooni eesmärk ei ole aktsiisikohustuse suuruse kindlaks määramine. Niisiis on kaebajal

õigus ka selles, et loa andmise eeldusena ei saa aktsiisikauba omanikult nõuda, et ta deklareeriks

ja maksaks (täiendava) aktsiisisumma. Seetõttu on kaebajal õigus selles, et MTA ametnik on oma

4. juuli 2016 e-kirjas (tl. 20) andnud kaebajale ilmselgelt eksitavat teavet. Selle e-kirjas ei ole

kaebajale pandud ühtki kohustust (tegemist ei ole haldusaktiga), ent selles väljendatud seisukoht

on, arvestades küsimust, millele vastusena see e-kiri saadeti, täiesti asjakohatu. Nimelt küsis

kaebaja oma sama päeva e-kirjas, kas taotluse nr 16EE4440EEH0216692 menetlemiseks on veel

vaja esitada täiendavaid dokumente ning millal on võimalik kaup kliendile viia. Kaebaja seda kirja

sai mõista vaide üheselt – kaebaja soovis teada, millal annab MTA loa toimingu tegemiseks.

Olenemata sellest, kas sellist e-kirja käsitada selgitustaotlusena ning sõltumata sellest, kas või

millise aja jooksul pidi MTA sellele vastama, on maksuhalduri selgitamiskohustusega

(haldusmenetluse seaduse § 36 ja maksukorralduse seaduse § 14) vastuolus ja seega õigusvastane

maksuhalduri käitumine, mis seisneb ebaõige või asjakohatu ning isikut oma õiguste, kohustuste

või käimasoleva menetluse asjaolude osas eksitusse viiva teabe andmises. MTA ametniku 4. juuli

2016 e-kirjas esitatud seisukoht ei pruugiks olla kontekstiväliselt vaadelduna vale, ent seda ei saa

käsitleda eraldi kaebaja e-kirjast, millele vastusena see kaebajale saadeti. Selles kontekstis ei ole

MTA ametniku vastust võimalik mõista ning kaebaja ei pidanud, hoolimata oma varasemast

kogemusest kütuseäris, seda mõistma mistahes muul moel, kui selliselt, et eelnimetatud 4. juuli

2016 taotluse nr 16EE4440EEH0216692 MTA poolse aktsepteerimise eelduseks on taotluses

nimetatud kütuselt diislikütuse aktsiisimäära järgi aktsiisi deklareerimine ja tasumine. Selline

seisukoht on juba eeltoodud põhjustel väär. MTA ei saanud loa andmisest keelduda põhjusel, et

diislikütuse määra järgi pole aktsiisi tasutud, isegi kui MTA oli seisukohal, et tegemist on ATKEAS

§ 24 lg 52 kohaldamisalasse kuuluva kütusega. Täiendava aktsiisi tasumine võinuks olla küll kauba

järelevalve lõpetamise aluseks ATKEAS § 792 lg 1 p 1 alusel, ent ei saanud RMm 2015/40 kohaselt

kuidagi olla kauba omandiõiguse ülemineku loa andmise eelduseks. Menetlusosalisele sellise

eksitava iseloomuga teabe andmine on õigusvastane.

20. MTA ametniku 4. juuli 2016 e-kirjas esitatud eksitav selgitus ei muuda siiski kuidagi seda, et

MTA-l tekkis alus loa andmisega viivitamiseks 5. juulil 2016 kell 11:33, kui MTA esitas OÜ-le

Väinamere Liinid uue teate, misjärel tuli vastav luba anda kolme tunni jooksul arvates OÜ

Väinamere Liinid poolt selle teate kättesaamise kinnitamisest, mis toimus 5. augustil 2016 kell

16:38. Seda, et MTA kaebajat täiendavalt ei teavitanud sellest, et loa andmise eelduseks on OÜ

Väinamere Liinid poolt 5. juuli 2016 teate kättesaamise kinnitamine, ei saa MTA-le ette heita.

RMm 2015/16 ei näe ette taotleja sellist teavitamist. Toimikust nähtuvalt esitas kaebaja MTA 4.

juuli 2016 e-kirjale vastuseks 5. juulil 2016 kell 10:55 omapoolse vastuse, milles selgitab oma

seisukohta ning nõuab taotluse kohest aktsepteerimist. Möönan, et hea halduse põhimõttega

olnuks kooskõlas kaebaja sellele avaldusele vastata ning selgitada loa andmisega viivitamise

tegelikku põhjust, seeläbi oleks MTA saanud heastada ka 4. juuli 2016 e-kirjaga kaebajas tekitatud

eksiarusaama, kuna kaebaja 5. juuli 2016 e-kirjast on selgelt näha, et kaebaja on arusaamisel, et

loa andmist takistab täiendava aktsiisi tasumata jätmine. Samas, vahetut seadusest tulenevat

kohustust kaebaja 5. juuli 2016 e-kirjale vastata enne 5. augustit 2016 MTA-l ei olnud. Lisaks

nähtub kaebaja ja vastustaja e-kirjavahetusest (tl.159), et kaebaja oli OÜ-le Väinamere Liinid

kõnealust kaupa puudutava RMm 2015/40 § 3 lõikes 2 nimetatud teate esitamisest teadlik

hiljemalt 7. juulil 2016. RMm 2015/40 § 3 lõikest 3 pidi seega kaebajale ning ka OÜ-le Väinamere

Liinid arusaadav olema, et MTA poolt tehingu tegemiseks loa andmise eelduseks on 5. juuli 2016

teate kättesaamise kinnitamine OÜ Väinamere Liinid poolt.

21. Kaebaja käsitlus, nagu välistanuks OÜ Väinamere Liinid kohustuse kinnitada MTA 5. juuli 2016

teate kättesaamist see, et OÜ Väinamere Liinid näol polnud tegemist pole kütuse edasimüüja,

vaid lõpptarbijaga, ei põhine seadusel. ATKEAS §-st 791 ega RMm 2015/40 sätetest ei tulene, et

kauba järelevalve alla jätmine poleks võimalik selle müümisel isikule, kes eeldatavasti selle ära

tarbib või et sellisele isikule aktsiisikauba võõrandamisel kohalduks RMm 2015/40 § 3 lg 3 teisiti

kui aktsiisikauba müümisel sellisele isikule, kes kavatseb kauba ise edasi müüa. See, et MTA varem

ei ole sarnastes olukordades aktsiisikauba eeldatavale lõpptarbijale võõrandamise korral uut

teadet väljastanud, ei võta õigust seda teha. Sellisest varasemast halduspraktikast ei tulenenud

antud juhul MTA-le keeldu viivitada RMm 2015/40 § 3 lõike 3 alusel loa andmisega kuni OÜ

Väinamere Liinid poolt teate kättesaamise kinnitamiseni.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise

korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja on esitanud taotluse

kokku 45 euro suuruse riigilõivu ning 2586,98 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmiseks. HkMS

§ 109 lg 6 kohaselt tuleb välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud. Põhjendamatute kuludena

tuleb käsitada riigilõivukulu esialgse õiguskaitse taotluse ning selle kohta tehtud määruskaebuse

esitamisel, kuna vastav taotlus ning määruskaebus jäid rahuldamata. Samuti ei saa põhjendatuks

pidada esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulusid,

mille hinnanguline maht on taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt umbes 740 eurot (ca 4,75

tundi). Kaebaja vaidlustas sisuliselt MTA poolse viivituse tehinguks loa andmisel 4. juulist kuni 5.

augustini ehk kuu aja jooksul, kohtuotsuses leidis tuvastamist õigusvastane viivitus vähem kui ühe

ööpäeva jooksul. Samas on ilmne, et suurel määral on ka käesolev kohtuasi tingitud vastustaja

poolt kaebajale 4. juuli 2016 e-kirjas antud selgitusest ja selle põhjal tekkinud väärarusaamast, et

loa andmise eelduseks on aktsiisi tasumine. Seega võib kaebuse rahuldatuks lugeda umbes 40%

ulatuses. Arvestades eeltoodut on põhjendatud välja mõista õigusabikulu 735 eurot ning riigilõiv

15 eurot, kokku 750 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik