4-16-3074/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2016 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3074 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Irina GALNYKINA Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäevad 08.11.2016 20.12.2016 Väärteoasi

K.T väärteoasi Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15 1 lg.1 järgi -

Kaebuse esitaja Elvira ZLOBINA (endine K.T) sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub Kaitsja Andrei MATVEJEV vandeadvokaadi abi Kohtuvälise menetleja esindaja Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri NAROLINI

30.03.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,15,006492 K.T karistamise osas Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas – 200 (kakssada) eurot jätta muutmata.

2 K.T kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult 30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v s 19.01.2017. õimalik tutvuda alate

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna üleminspektor

Olga Toropina koostas 01.03.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1450328 K.T (käesoleval ajal Zlobina) kohta selles, et 16.10.2015 kell 15.55 tuvastati,

et K.T oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid. Vastavalt EKEI

uuringuaktile

nr.2535T

tuvastati

K.T

uriiniproovist tetrohüdrokannabinooli metaboliit. Sellega rikkus K.T Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1 ja pani toime väärteo sama seaduse §15 1 lg.1 järgi. -

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 30.03.2016 otsusega

väärteoasjas nr.2330,15,006492 määrati K.T-le Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15 lg.1 järgi karistuseks -1 rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 €. Sama otsusega mõisteti K.T-lt riigituludesse välja ekspertiisikulud kokku 67,19 €. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

K.T esitas 15.04.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et tema suhtes on läbi viidud väärteomenetlus Korrakaitseseaduse ja Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määruse nr.88

(Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord) nõudeid rikkudes. Menetlusalune isik andis uriiniproovi topsi avatuna medõe kätte, kes seda tema juures ei sulgenud ja läks koos P nimelise politseiametnikuga vaateväljast ära. Menetlusalusel isikul kästi

minna politseiautosse ootama. Mõne aja pärast tuli politseiametnik mingi topsiga tagasi ja käskis sellele panna allkirja. Menetlusalune isik usub, et ekspertiisi ei saadetud temale kuuluv proov. Väärteootsuses on viidatud medõe M ütlustele,

M kuid väärteoprotokollis neid kajastatud ei ole. Medõe ütlused on ilmunud pärast

menetlusaluse isiku kaitsja poolt toimikuga tutvumist, s.t peale asjas tõendite

kogumise teostamist. Tunnistaja M Z ikul ütluste kohaselt olid menetlusalusel is

tuvastatud kinnipidamisel suured pupillid, liigsed liigutused ja pidev naer ning menetlusalune isik oli ise öelnud, et tarvitas narkootikume. Need ütlused ei vasta tõele, sest ta ei ole midagi sellist öelnud ja ka otsuse teinud ametnik leidis, et

tunnistaja ütlused on subjektiivsed. Tunnistaja ülekuulamisel on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §10 p.1, 2, 3, kuivõrd teda ei kuulanud tunnistajana üle

3

mitte väärteomenetlust teostav politseiametnik, vaid P. M, kes osales ise

menetlusaluse kinnipidamisel ja täitis joobeseisundi tuvastamise saatekirja (oli

tunnistaja). Korrakaitseseaduse §41 lg.6 p.5, 6, 8 kohaselt oleks menetlusalusele isikule pidanud selgitama õigused ja koostatud riikliku järelevalve protokoll (milles tuli kirjeldada joobeseisundile viitavad tunnused). Lisaks oli tal õigus protokolliga

tutvuda ja esitada vastuväiteid. Väärteootsuses on märgitud, et indikaatorvahendi

kasutamine on politseiametniku õigus, mitte kohustus. Tunnistaja M. Z ütlustest nähtub, et ta pakkus indikaatorvahendiga testimist, kuid menetlusalune isik keeldus, mille oleks aga pidanud fikseerima riikliku järelevalve protokollis. Väärteootsuses on kirjeldatud, kuidas pidi uriinitops WC-s medõe laualt liikuma ning kuidas oleks

valvearst pidanud reageerima. Need on aga otsuse teinud menetleja arutlused.

15.03.2016 esitas menetlusalune isik taotluse haiglast turvakaamerate salvestuste väljastamiseks, mis tõendaks, et politseinik ja medõde läksid koos prooviga ära,

tema saadeti haiglast välja ning sama politseinik läks haiglast autosse koos prooviga. Taotluse rahuldamisest keeldumist ei ole Väärteomenetluse seadustiku §74 lg.1 p.8 rikkudes põhjendatud, kuigi see võis kõrvaldada kahtlused. Meditsiinitöötaja ei koostanud terviseseisundi kirjeldamise protokolli, sest ta ei olnud

mootorsõiduki juht, kuigi see on nõutav Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määruse nr.88 §12 lg.2 p.9 järgi. Uriiniproovi markeerimine on toimunud ilma menetlusaluse

isiku juuresolekuta. Koostatud on kaks joobeseisundi tuvastamise saatekirja ning need ei ole võrdsed. Kõiki rikkumisi kogumis arvestades leiab menetlusalune isik, et ekspertiisi saadeti mõne teise isiku uriiniproov, kuna tops uriiniga ei olnud kogu aeg tema vaateväljas. Kaebuse esitaja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Lisaks esitas kaebuse esitaja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 400 eurot.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 06.05.2016

kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/8299-5 oli n

õus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palus kaebus jätta rahuldamata.

Oma vastuses märkis kohtuväline menetleja, et kaebaja seisukoht selle kohta, et koostatud peaks olema indikaatorvahendi kasutamise protokoll, ei ole põhjendatud. Kui isik keeldub Korrakaitseseaduse

. alusel indikaatorvahendi kasutamisest, §41 lg 8 tuvastatakse aine organismis bioloogilise vedeliku uuringuga. Kuna indikaatorvahendit ei kasutatud, e ole vaja koostada indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Menetleja i arvas, et kaebaja sellest, et uuringule saadeti teise isiku uriiniproov, ei ole väide

põhjendatud, töötajal sest SA Narva Haigla EMO ei olnud vajadust vahetada uriinitopsikut. jad ei olnud tuttavad K.T-ga ja vaenulikkust Politseitööta nende vahel ei olnud. Seega ei ole alust arvata, et uriiniproov oli vahetatud.

Maakohtu istung 08.11.2016

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata, kuna menetlusnorme ei rikutud.

Kuna maakohtu istungile väljakutsutud tunnistajad ei ilmunud, lükkas maakohus asja arutamise edasi.

4

Maakohtu istung 20.12.2016

Tunnistaja M M xxx 12 aastat.

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab

Menetlusalust isikut ta ei tunne. Uriiniproovi võtmine narkootiliste ainete tarvitamise kindlakstegemiseks kuulub tema tööülesannete hulka, seda protseduuri tehakse kogu aeg ühtemoodi. Politsei toob patsiendi koos suunamiskirjaga. Nad sisenevad kabinetti, neile antakse spetsiaalne purgike ja nad lähevad tualetti. Naisterahva puhul läheb

kaasa naispolitseinik. Võetakse proov ja kui kõik saab tehtud, tullakse tagasi kabinetti. Arst täidab küsimustiku, vestleb, sisestab andmed arvutisse, tehakse arve ja

edastatakse politseile. Purk pannakse kinni, patsient annab allkirja, silt kleebitakse

purgile. Siis pakitakse see väiksesse kilekotti, lisatakse politsei saatekiri, arsti küsimustik, pannakse suuremasse kilekotti ja number peale. Number märgitakse haigla

žurnaali. Proov viiakse EKEI-sse, pärast ekspertiisi tegemist saadetakse vastus.

Uriiniproov pannakse kinni patsiendi juuresolekul. EKEI jaoks vormistatakse 2 saatekirja, originaal läheb paki sisse, koopia jääb haiglale. EKEI tagastab eksemplari vastusega otse politseile, mitte haiglale.

Tunnistaja M Z

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et käesolevas väärteoasjas

käsitletaval ajal töötas tunnistaja politseis patrullpolitseinikuna, enam mitte.

Menetlusalust isikut tunneb tunnistaja vaid seoses selle juhtumiga, mingisuguseid suhteid nende vahel ei ole. Antud juhul tuli piirivalvest väljakutse kahe auto ja sealviibivate isikute kohta, piirivalve oli ühest autost leidnud narkootilisi aineid. Kui politsei kohale jõudis, oli seal kaks autot, isikud olid autodest väljas, piirivalvurid

seal kõrval. Isikuid oli kaks, tunnistaja koos paarimehega tegeles menetlusaluse isikuga. Algul viidi ta politseijaoskonna, kus tehti süljetest, pärast seda sõideti EMO- sse. Konkreetselt tunnistaja ei mäletanud, missugused võisid olla menetlusaluse isiku narkojoobe tunnused. Patrullpolitseinikuna on tunnistajal tulnud korduvalt viia isikuid

haiglasse narkojoobe tuvastamiseks -sse, proovi võtmiseks. Isikuga sõidetakse EMO antakse arstidele üle. Edasi viiakse isik teise ruumi, kus ta saab uriiniproovi anda. Isikuga koos antakse üle ka vormistatud dokumendid ja saatekiri. Politseinik peab kogu aeg olema isikuga kaasas, nii arsti kabinetis kui uriiniproovi andmisel. Kui tegemist on naisterahvaga, siis võetakse võimalusel kaasa naispolitseinik, kes on vaba või leitakse naisterahvas arstide seast. Kui proov on võetud, tegutseb edasi arst, proov

pakendatakse, pannakse märkmed peale ja menetlusaluselt isikult võetakse allkiri. Tulemustest patrullpolitseinikele ei teatata.

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteoasja menetlus lõpetada ja

hüvitada õigusabikulud. Menetlusaluse isiku seletuste kohaselt on kaebuse aluseks menetlusnormide rikkumine uriiniproovi võtmisel.

Menetlusaluse isiku kaitsja toetas maakohtu istungil kaebust ja palus see rahuldada. Kaitsja seletas, et tunnistajate ütlustes on vasturääkivus, mis toetab kaebuse väiteid protseduurireeglite rikkumise osas. Seoses sellega ei saa kaitsja arvates teha järeldust selle kohta, et EKEI-is tehtud uuringutulemused kuuluvad menetlusalusele isikule.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Esindaja seletuste kohaselt on otsus tehtud vastavalt seadusele ja ei kuulu tühistamisele. Tunnistajate ütlused ei näidanud, et kellelgi oli

alust ja vajadust vahetada menetlusaluse isiku uriiniproov. Kumbki tunnistajatest

5 menetlusalust isikut ei tundnud ja mingeid suhteid nende vahel ei olnud. Esindaja

leidis, et rikkumisi menetluse käigus ei olnud ja et uriiniproov oli vahetatud, kinnitust ei leidnud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 06.05.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/8299-5 -16- Viru Maakohtu 05.05.2016 päringule nr.4 3074 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.2 kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.

Kuna maakohus leidis, et käesolevat väärteoasja ei ole võimalik lahendada kirjalikus

menetluses, sest üle tuleb kuulata tunnistajad, määras maakohus asja lahendamise kohtuistungil.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15

-1 lg.1 alusel.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15

-1 lg.1

näeb ette vastutuse n või psühhotroopse arkootilise

aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise

või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise

või valdamise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta või valmistas, omandas või valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.

Nagu nähtub 01.03.2016 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,15,006492

ja vaidlustatavast 30.03.2016 otsusest samas väärteoasjas, on menetlusalune isik

6 rikkunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1 nõudeid.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1

sätestab, et n psühhotroopsete käitlemine välja arkootiliste

ja ainete on keelatud,

arvatud meditsiinilisel teaduslikul narkootiliste ja

või eesmärgil, psühhotroopsete

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või N s

arkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ettenähtud õppeotstarbel eesmärgil. kasutamise

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 23.10.2015 uuringuaktist nr.2535T ub, et

näht

20.10.2015 võetud uriiniproovist on tuvastatud K.T-lt tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH).

Tunnistaja M Z maakohtu istungil n

ütlustest ähtub, et olles teenistuses, sai tema patrull väljakutse piirivalvuritelt, kes olid ühest autost avastanud narkootilisi aineid.

Tunnistaja koos paarimehega hakkas tegelema menetlusaluse isikuga, viis ta kõigepealt politseijaoskonda süljetesti tegemiseks, hiljem uriiniproovi võtmiseks EMO- sse. Kogu tegevus EMO-s toimub alati ühesuguselt ja alati politseiniku juuresolekul, politseinikel ei ole lubatud menetlusalust isikut jätta üksinda.

Tunnistaja M M

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et uriiniproovi võtmine toimub

alati ühesuguselt, kõik vajalikud toimingud tehakse ühtemoodi ja peale proovi võtmist toimub kõik arsti kabinetis.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et käesolevas

väärteoasjas Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende on tuvastatud lähteainete seaduse §15 1 lg.1 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku

- poolt. vi Maakohus leiab, et tunnistajate ütlustega on kindlaks tehtud, et uriiniproo

võtmise protseduur toimus käesolevas asjas vastavalt ettenähtud korrale ning menetlusaluse isiku väited selle korra rikkumise kohta on paljasõnalised ning kantud soovist vältida vastutust. Kaudselt annab tunnistust protseduurireeglitest kinnipidamise asjaolu kohta ka see, et EKEI-s on uuring tehtud, seega ei tuvastanud ka nemad proovi saamisel mingeid rikkumisi. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust

ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Menetlusaluse isiku kaitsja väitega, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada seetõttu, et tunnistajate ütlustes on vastuolu, maakohus ei nõustu. Maakohus möönab, et tunnistaja M M

ütlustest nähtub, et naispatsiendi puhul oli uriiniproovi võtmise

juures naispolitseinik ja tunnistaja M Z

ütlustest nähtub, et juhul, kui

naispolitseinikku ei olnud võimalik kaasata, kutsuti abiks keegi naisarstidest.

Maakohus ei leia, et antud juhul oleks ütlustes vastuolu, mis viib kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseni. Tunnistaja M ütlustest nähtub, et tema töötas M

vahetustega ja teda kui medõde uriiniproovi võtmisesse ei kaasatud. Samas ei kinnitanud ta, et seda ei tehtud ka teistes vahetustes või et ta teab kindlalt ka naisarstide mittekaasamist.

7 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Narkooti -1 lg.1 liste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses.

Karstust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on

märkinud, et otsuse tegemisel võttis ta arvesse, et isikul puuduvad samalaadsed rikkumised, kuid

on olemas kehtiv väärteokaristus ja ta ei tunnista oma süüd.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra.

Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15 1 lg.1 järgi, leiab

- maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti

hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise

raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus leiab, et ka rahatrahvi määr on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud ja Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud eesmärki – hoiduda uute süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada antud

väärteoasjas määratud karistuse suurusega.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Kuna menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, tuleb menetlusaluse isiku õigusabikulud jätta tema enda kanda.

Vastuseks menetlusaluse isiku väidetele kaebuses märgib maakohus järgmist.

Menetlusaluse isiku kaebuse väiteid protseduurireeglite rikkumise kohta hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool ja ei pea neid enam siinkohal vajalikuks korrata.

Menetlusaluse isiku kaebuse M väide selle kohta, et medõe M ütlustele viitamine väärteootsuses on menetlusõiguse rikkumine, ei ole õige. Väärteoprotokoll kannab

sarnast funktsiooni süüdistusaktiga kriminaalmenetluses, s.t et isikul peab olema

8

võimalus end kaitsta ehk teada süüdistuse faktilisi asjaolusid. Kuivõrd

väärteomenetluses oli isikule temale etteheidetav väärtegu teada, ei ole

väärteoprotokollis tunnistaja ütlustele viitamata jätmine menetlusõiguse rikkumine. Tõendite jätkuv kogumine ei ole selline menetlusnormide rikkumine, mis toob kaasa

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Menetlusalusel jätkuvalt õigus isikul oli tutvuda tema väärteoasjas kogutud materjaliga, selle õiguse mittekasutamine ei too endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikkuse.

Menetlusaluse isiku kaebuse isel väide selle kohta, et tunnistaja ülekuulam kohtuvälise menetleja poolt on rikutud menetlusõigust, ei oma antud asjas tähtsust,

kuna maakohus kuulas tunnistajad üle kohtuistungil vahetult ja suuliselt ning lähtus kohtuotsuse tegemisel tunnistajate poolt maakohtu istun

gil antud ütlustest.

Menetlusaluse isiku kaebuse väide selle kohta, et talle ei tutvustatud tema õigusi, ei ole õige. Asja materjalides on menetlusaluse isiku allkiri ja omakäeline kirjutis, et õigused on talle arusaadavad. Seega oli menetlusalusel isikul koheselt teada, õigus ja

võimalus kasutada vajadusel õigusabi.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik