1-16-5714/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-16-5714/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number 1-15-10874 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. oktoobri 2016
määrus süüdimõistetu vangistusest K.D tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.D
(isikukood ) kaitsja XXX Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus 20.04.2016 otsusega tunnistas K.D süüdi KarS § 119 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. Kohus
suurendas tema karistust KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 06.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks moodustus 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel algas K.D karistusaeg 21.07.2015 ja lõpeb 27.09.2017.
2. Tartu Maakohus 14.10.2016 määrusega jättis K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtus põhistas enda seisukohta järgmiselt.
2.1 Maakohus märkis, et K.D on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid süütegusid (sh röövimise), liiklussüüteo, millega
põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, eluvastase süüteo, s.o surma põhjustamise ettevaatamatusest, ja tervisevastase süüteo. Käesolevalt kannab ta karistust isikuvastaste süütegude eest - ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seejuures on praeguse karistuse aluseks olevad kuriteod toime pandud katseajal (s.o ajal, mil K.D tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 06.10.2014 otsuse alusel).
2.2 Edasi tõi kohus välja, et K.D-le on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti talle võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 06.10.2014 otsusega. Vaatamata eriliigilistele karistustele ei teinud K.D oma
2
käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid, ennekõike
vägivaldset ja agressiivset käitumist teiste inimeste suhtes. Kuriteod, mille eest K.D käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud üldkasuliku töö tegemise tähtajal. Samuti nähtub Harju Maakohtu 06.11.2013 otsusest (kriminaalasi nr 1-13-9785), et K.D on ka varasemalt
katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Lisaks on K.D varasemalt rikkunud ka kontrollnõudeid – ei esitanud vajalikke lepinguid ja valetas töökoha kohta. Seega puudub alus olla veendunud, et sel korral on senini ärakantud karistus täitnud eesmärgi ja K.D on suuteline läbima ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja edukalt.
2.3 Edasi leidis kohus, et K.D käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada
positiivseks. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (määratud 07.04.2016 ja 22.07.2016) suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K.D osalenud riigikeele taseme testimisel ning vestlustel psühholoogiga. Varasema vangistuse ajal on ta läbinud
viha juhtimise programmi, kuid see ei ole ilmselgelt soovitud mõju avaldanud, kuna K.D kannab karistust vägivallakuritegude eest.
2.4 Kohus tuvastas veel, et K.D vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Tal on olemas kindel elukoht, mis kuulub talle ja kus elab tema abikaasa kahe lapsega. Süüdimõistetu abikaasa ja vanemad on nõus K.D igakülgselt toetama. Positiivne on seegi, et K.D-le on tagatud kindel töökoht keevitajana. Seega on tal võimalus saada regulaarset ja
kindlat sissetulekut, mis võimaldab panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Tartu Vangla
andmetel on K.D vabanemisfondis ka 1290 eurot (mis võimaldab esialgset ja lühiajalist
äraelamist). Ta on asunud ka hüvitama temalt kannatanu kasuks väljamõistetud kahjusid. Kohtu
hinnangul ei kaalu aga loetletud positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid).
3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse K.D ise. Selle kaebuse lahendas Tartu Ringkonnakohus 31.10.2016 määrusega, millega jättis maakohtu määruse muutmata ja K.D määruskaebuse rahuldamata.
4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse ka K.D kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb samuti lahendi tühistamist ning märgib, et vajadusel võib tema kaitsealuse suhtes kohaldada ka elektroonilist valvet. Kaebuse argumendid on järgmised.
4.1 Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta vangla koostatud iseloomustuse
positiivse osa ning selle, et negatiivsed asjaolud praktiliselt puuduvad. Kohus ei arvestanud, et kinnipeetavaga on vanglas tehtud tugevat tööd - temaga on läbi viidud kõikvõimalikud programmid,
ta on osalenud ja osaleb tööhõives, distsiplinaarkaristused on tühiste asjade eest ja need ei ole
takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel. K.D kuriteod ja käitumine enne vangistust ei
saaks olla mittevabastamise aluseks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nõuded K.D vastu puuduvad ja mida rutem ta vabadusse pääseb, seda kiiremini saab kannatanu raha ja taastusravi edasi teha. Inimesele tuleb pärast arvukate programmide läbimist anda võimalus elada vabaduses, pannes
talle lisakohustusi. Kui isik siis ka ei suuda õiguskuulekalt elada ja nõudeid täita, siis on ta tõesti lootusetult kadunud, aga praegu oleks veel vajalik ja võimalik K.D-le see võimalus anda.
4.2 Kohus ei ole arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohta, et ainult toimepandud
kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Vangistusest tingimisi vabastamise
efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli jooksul saaks
maandada uute kuritegude riski. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik
teostada kontrolli kahe aasta kestel. Katseajal saaks K.D kinnistada oma positiivseid
hoiakuid. Tähtaegsel vabanemisel ei oleks tal võimalust saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal tuleks kõike ise saavutada ilma riigi abita. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja elada seaduskuulekalt. Edaspidine vangistus ei anna ei ühiskonnale ega K.D-le enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle tagajärgedest.
3
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus jääb enda 31.10.2016 määruses väljendatud seisukohale, mille
kohaselt on Tartu Maakohus põhjendatult ja õigesti jätnud K.D tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kaitsja määruskaebusele vastates märgib kolleegium üksnes järgmist.
6. Ringkonnakohus on 31.10.2016 lahendis juba selgitanud, et peab K.D karistuse
kandmise jätkumist täielikult põhjendatuks, kuivõrd tema jätkuvale ohtlikkusele viitavad
süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus (sh mitmel puhul vägivallaga seotud kuritegude
eest), tema poolt varasemalt katseaegadel kuritegude sooritamine ja kinnipidamisasutuses distsipliinirikkumiste toimepanemine. Samuti on tema eelnevate käitumiskontrolli nõuete vastu eksimiste pinnalt kaheldav, kas ta suudaks seekord katseaja läbida edukalt.
7. Kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi argumendid kriminaalkolleegiumi K.D tingimisi enne
tähtaeg vanglast vabastama ei veena. Kõigepealt peab ära märkima, et kinnipeetavat positiivsest
küljest näitavat teavet maakohus arvesse võtnud kindlasti on, s.o ära on nimetatud nii tema
vabanemisjärgsed elutingimused kui K.D poolt vanglas riigikeele taseme testimisel osalemine ja vestluste läbiviimise psühholoogiga. Mis puutub aga M. Meristo-Dmitrijevi viidetesse selles, nagu oleks tema kaitsealusega vangistusasutuses läbi viidud kõikvõimalikud programmid ning
ta on osalenud ja osaleb tööhõives, siis kinnipeetava iseloomustusest selliseid andmeid ei leia. Vastupidi, maakohtu istungil on K.D ise nt öelnud, et ühtegi programmi ta läbinud ei ole. Samuti ei ole ta kohtule teada andud, et osaleb tööhõives. Tegelikult ei ole mainitud asjaolud aga ka määrava tähendusega, kuivõrd K.D vangistusaegset käitumist ei saa positiivseks hinnata juba
seetõttu, et seda ilmestavad distsiplinaarkaristused. Seejuures ei ole võimalik tema rikkumisi
arvestamata jätta kaitsja argumendil, et need olid justkui vähetähtsad. Nimelt peab kinnipeetav
järgima vangla kodukorda minetusteta või vastasel juhul ei saa teha järeldust tema käitumise muutumisest üksnes positiivses suunas.
7.1 Veel ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga selles, nagu ei saaks K.D vabastamise
vastu rääkivana arvesse võtta tema kuriteo asjaolusid ning käitumist enne käesolevat vangistust.
Nimetatud tegurite arvestamise vajaduse näeb nimelt ette juba KarS § 76 lg 4. Samuti unustab
advokaat oma sellist väidet esitades ära, et maakohus, tehes järelduse K.D karistuse
eesmärkide seniselt täitmata jäämisest, on lisaks ära nimetanud kinnipeetava kehtivad
distsiplinaarkaristused ning tema varasemalt ebarahuldavalt kulgenud katseajad, sh katseajal
kuritegude toimepanemise. Ehk siis K.D ongi oma varasema elukäiguga näidanud, et
katseaeg ühes kontrollnõuetele allutamisega tema kuritegelikku käitumist ära ei hoia ning vanglareegleid ta ka eksimusteta täita ei suuda.
7.2 Mis puutub aga kaitsja märgetesse selles, et K.D käesoleval ajal vanglast vabastamine on kannatanu huvides, kinnipeetav on sõnades motiveeritud oma käitumist muutma ning sellele aitaks kaasa tema kriminaalhooldusele allutamine, siis need argumendid isiku vabastamist kindlasti kaasa ei too. Nagu eespool juba märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, kuid K.D puhul sellist järeldust veel teha ei saa. Ehk siis ta peab jätkama karistuse kandmist vangla tingimustes.
8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus