4-16-8933/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-8933 19. jaanuaril 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv ja kaitsja adv.Indrek Sirk osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

E.V, , Eesti kodakondsusega, elukoht XXXX, töökoht: XXXX OÜ, 1 ik. XXX kehtiv väärteokaristus - - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 22.11.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1488662 (2315,16,011467) 22.11.2016 kell 01:37 Harju maakonnas, Tallinnas, Peterburi tee ja Pae ristmikul liikudes Katusepapi 37 suunas E.V juhtis mootorsõidukit BMW 530D reg.nr XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus E.V LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil karistuseks LS § 224 lg 2 ja § kohtuvälise menetleja esindaja taotles E.V-le 201 lg 2 järgi 18 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja nõustus aresti asendamisega

üldkasuliku tööga. Esitas eelmise rahatrahvi tasumist tõendavad maksukorraldused. Seletas, et 22.11.2016 sõitmine oli ootamatu, oli vaja sõpra aidata. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku positsiooni, taotles karistuseks rahatrahvi või aresti määramisel asendada see üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati E.V sõiduki

juhtimiselt 22.11.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW 530D reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati E.V sõiduki

juhtimiselt 21.09.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (22.11.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükiga,

millest nähtuvalt tuvastati 22.11.2016 kell 01:47-01:51 E.V alkoholijoove (lõplik lugem 0,48 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,43 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Isikusamasuse tuvastamise protokollist (22.11.2016 kell 01:40) nähtuvalt andmete kontrollimisel

tuvastati E.V isikusamasus.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (22.11.2016 kell 01:37), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena E.V alkoholijoove (0,44 mg/l).

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et E.V juhtimisõigus puudub.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.V 1 kehtiv väärteokaristus, ta on karistatud

10.10.2016 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning E.V süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,

2

olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. E.V käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. E.V

käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on E.V varem ühel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) rahatrahviga. Sellise käitumisega E.V näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud.

Kohus leiab, et arvestades E.V süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. E.V puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on E.V väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist. Kohus leiab, et E.V-le tuleb LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmises lähedases suuruses, arvestades kergendavat asjaolu, millise peab kohus võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuivõrd rahatrahvi määramine eelmise – septembrikuus toimepandud väärteo eest ei avaldanud menetlusalusele isikule vastavat mõju, siis käesoleval juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine. Rahatrahvi tasus menetlusalune isik vahetult enne kohtuistungit 16-17.01.2017.a. Kohus asub seisukohale, et üldkausliku töö tegemine mõjutab menetlusalust isikut käituma seaduskuulekalt. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada E.V LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 14 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 14 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata E.V

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja (tel 612 7758) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt