1-17-507/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-507 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiproku Enn Pustak rör Kriminaalasi

S.J süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav

S.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 21.04.2014 otsusega mõisteti KarS

§ 136 lg 2, § 424 alusel karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi 18- teokorras karistamata kuulise katseajaga; väär ; kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Tunnistada S.J 424 ja karistuseks 10 ( ) kuud süüdi KarS § järgi mõista talle kümme vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui S.J ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

Määrata S.J katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s

1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama koh xxxx;

tu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.J katseajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 18.01.2017.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus S.J-ilt 7 (seitsmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates S.J otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 79,32 ( ) eurot riigituludesse v.adv. Matti Reinsalu poolt seitsekümmend üheksa eurot 32 senti osutatud õigusabi eest riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista menetluskuluna ½ S.J-ilt sundrahast summas 352.50 (kolmsada viis

kümmend kaks eurot 50 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada S.J tasuda menetluskulud kokku summas 431,82 (nelisada ) eurot ositi 12 kuu jooksul kolmkümmend üks eurot 82 senti alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 46,82 vähemalt eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 35 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga

99917700003896 ning selgitus S.J, 1-17-507, menetluskulude . Kui

ega: „ osamakse“

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatu Süüdistatav ja kaitsja võivad d juhtudel.

esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3

SÜÜDISTUS S.J selles, et tema 11.12.2016 kella 01:45 paiku, olles alkoholijoobes süüdistatakse

(joove tuvastatud alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumber 80-005394 ja lõplik mõõtetulemus 0,86 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) mootorsõidukit xxxx juhtis

registrimärgiga nr xxxx ga sõitis Kunda linnas Pioneeri tänavalt Ehitajate 3 parklasse. , mille

Seega S.J , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 10 kuud vangistust.

vangistus tingimisi ko 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada haldamata ja määrata katseajaks S.J kriminaalhooldaja käitumiskontro järgima KarS § llile ja kohustada teda katseajal 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: määratud alalises elukohas – 1) elama kohtu xxxx; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibi § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada miseks. KarS S.J

mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks.

Süüdistatav S.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav n kokkulepet sõlmides väljendanud oma S.J o

tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.J tuleb süüdi tunnistada KarS § ärgi

j 424 ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, seega kuulub sundraha

väljamõistmisele summas 352.50 eurot. Lisaks on kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS

§ 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 79,32 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad

menetluskulud kokku summas 431,82 eurot tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumis le järgnevast kuust e igakuiste osamaksetena selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 35 eurot 46,82 . Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik