3-17-49/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-49

Haldusasi

A.N.´i kaebus Tallinna Vangla 29.12.2016 vaideotsusele

nr 5-15/16/422-2.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

9.11.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i taotlus (tl 8) väljastada talle jalanõud, mis

jää ja lume peal ei libise, sest taotleja on invaliid.

2.

6.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/25460-2 (tl 10) jättis Tallinna Vangla A.N.i taotluse rahuldamata.

Tallinna Vangla selgitas, et vangla humanitaarabi nimekirjas ei ole eriotstarbelisi jalanõusid, sh ka

saapa taldade alla kinnitatavaid jääraudasid. Samuti märkis vangla, et A.N.il on alates 28.03.2016

kambris isiklikest jalatsitest üks paar kingasid ja üks paar spordijalatseid.

3.

8.12.2016 esitas A.N. Tallinna Vangla 6.12.2016 kirjale 5-8/16/25460-2 vaide (tl 11) kirja

tühistamiseks ja taotluse rahuldamiseks. Vaide põhjenduste lahtrisse on A.N. märkinud sõna

„Diskrimineerimine“.

4.

29.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/422-2 (tl 2) jättis Tallinna Vangla A.N.i vaide

rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on kinnipeetavale jalanõude väljastamine vangla eelarvest toiming,

mistõttu ja arvestades A.N.i eesmärki, käsitles vangla esitatud vaiet nõudena toimingu sooritamiseks –

lumel ja jääl mittelibisevate jalanõude väljastamiseks. Vaideotsuse kohaselt ei ole reguleeritud,

millistele tingimustele vastavaid riideid ja jalanõusid kinnipeetavad vanglas kannavad. Kinnipeetaval

on kodukorra kohaselt võimalik taotleda põhjendatud vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid,

mis on talle vanglas lubatud. Taotletud riideesemete ja jalanõude väljastamise eelduseks ei ole ainult

rahaliste vahendite puudumine, vaid ka taotletava riideeseme reaalne vajadus. Seega, isegi juhul, kui

kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid, kuid tal ei ole reaalset vajadust taotletava riideeseme või

jalatsite järgi, siis kinnipeetavale neid ei väljastata. Vaideotsuse kohaselt on vaide esitajal alates

28.03.2016 kambris plätud „Nike“, spordijalanõud „Ecco“ ja kingad (väljastatud humanitaarabi

korras). Seega on vaide esitajal kambris jalatsid, mis võimaldavad välitingimustes ringi liikuda ning

julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik väljastada kinnipeetavatele naelte või muude teravate otsadega

jalatseid või jalatsitele kinnitatavaid abivahendeid. Samuti on vaideotsuses märgitud, et vangla

territooriumil teostatakse vajadusepõhiselt lume- ja libedusetõrjet tagamaks isikutele sobivad ja

ilmastikule vastavad liikumisvõimalused. Vaideotsuses on ka selgitatud, et kui kinnipeetaval esineb

tervisehäireid, millest tulenevalt vajab ta tervislikust seisundist tulenevalt täiendavaid abivahendeid või

spetsiifilisi jalatseid, siis tuleb tal pöörduda vastava nõudega vangla meditsiiniosakonna poole, kus

vastava vajaduse üle otsustavad selleks pädevad isikud. Vaide esitaja tervisekaardi kohaselt ei ole talle

arsti poolt spetsiifilisi jalanõusid näidustatud. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust väljastada

isikule konkreetset tüüpi jalatsid ning sellesisuline otsus on kaalutlusotsus. Vangla ei nõustu

diskrimineerimisega ning märgib, et vaide esitaja pole välja toonud, kellega võrreldes teda ebavõrdselt

koheldakse. Ka teistele samasuguse taotluse esitavatele kinnipeetavatele ei väljastata spetsiifilisi

kinnipeetava poolt välja toodud tingimustele vastavaid jalanõusid.

5.

5.01.2017 esitas A.N. Tallinna Vangla 29.12.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/422-2 peale kaebuse

Tallinna Halduskohtule. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha ning ta on invaliid. Kaebaja soovib

õigusvastase tegevuse tuvastamist ja vangla kohustamist anda kaebajale jalanõud, mis ei libise.

6.

6.01.2017 kohtunõudega kohustas kohus vanglat esitama kohtule kaebaja kaebust puudutavad

haldusmenetluse dokumendid, mida kohtule ei ole seni esitatud ning kaebaja haigusloo väljavõtte.

Tallinna Vangla täitis kohtunõude 13.01.2017 ning selgitas, et esitatud kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu. Vangla hinnangul ei tulene kehtivast õigusest vanglale kohustust väljastada

kinnipeetavale konkreetset tüüpi jalatseid ning ka arsti poolt pole kaebajale näidustatud spetsiifilisi

jalatseid. Ka ei ole arstid kinnitanud kaebaja väidetud invaliidsust. Kaebajal on kambris jalatsid, mis

võimaldavad välitingimustes liikuda ning julgeolekukaalutlustel ei saa väljastada teravate otstega

jalatseid või jalatsitele kinnitatavaid abivahendeid. Vangla lisab, et vangla territooriumil teostatakse

vajadusepõhiselt lume- ja libedusetõrjet.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus

kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub

käesoleval juhul kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada.

8. Kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle jalanõud, mis jääl ja lumel ei libise. Kaebaja

ei ole täpsustanud, millised need jalanõud peavad täpsemalt olema ning kaebusest ja vangla poole

esitatud pöördumisest ei nähtu, et seotult invaliidusega oleks kaebajal vajadus mingi nn proteesiga

jalatsi vms jalatsi kandmine, mida tavapäraselt nimetatakse eriotstarbeliseks või ka ortopeediliseks

jalatsiks. Nagu võib mõista, on kaebaja eesmärgiks saada ilmselt selline jalats, mille küljes oleks kas

libisemist tõkestavad metallist kinnitised või siis muul viisil lahendusega libisemist takistava tallaga

talvejalanõud.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seetõttu on antud juhul oluline hinnata, kas vanglal on kohustus

kaebaja nõutud toimingu sooritamiseks ning kas sellele vastandub seega kaebaja õigus vastava

toimingu sooritamist nõuda.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest

ei tulene teisiti. Justiitsminister ei ole senini täitnud kohustust anda VangS § 46 lõike 3 volitusnormi

(kehtestada vangla riietuse kirjeldus ja kandmise kord) täitmiseks rakendusmäärust (vt Riigikohtu

lahend asjas nr 3-3-1-59-16, p 11). Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna

Vangla kodukord“ (Kodukord) p 3.6. kohaselt on vanglariietuse vormielementideks 4 T-särki, 2 paari

pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik

sall ja kindad, väljastatakse taotluse alusel ajavahemikul 1. oktoober kuni 1. aprill 1 kandmiseks

sooniksall ja 1 paar kindaid. Kodukorra p-i 8.7 kohaselt on kinnipeetavale lubatud isiklike

riideesemetena aluspüksid (seitse paari), sokid (seitse paari), jalanõud (neli paari) ja pikk aluspesu (üks

komplekt). Kodukorra p-i 11.4.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda põhjendatud vajadusel

vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud

taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud

rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Vangla

selgituste kohaselt ei ole kaebajal reaalset vajadust taotletud jalanõude saamiseks, puudub ka vastav

meditsiiniline näidustus, kaebajal on olemas kaks paari kinniseid jalanõusid (kingad ja spordijalatsid)

ning vangla teostab jalutusbokside pinna vajaduspõhist hooldamist ja hoidmist jää- ja lumevabana.

Samuti ei ole vangla hinnangul võimalik väljastada kaebajale teravate metallesemetega jalanõusid

tulenevalt julgeolekukaalutlustest.

11. Vangla on vastuses viidanud kinnipeeturegistri andmetele jalanõude kohta, mis on kaebajale

väljastatud (väljavõte tl 21-22). Nende hulgas on plätud „Nike“, spordijalanõud „Ecco“ ning

humanitaarabi korras väljastatud kingad. Vangla kinnitab vastuses jalutusbokside pinna vajaduspõhist

hooldamist ja hoidmist jää- ning lumevabana ning kaebaja ei ole vaides ega ka kaebuses vastupidist

väitnud.

Kohus nõustub vanglaga selles, et õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale

spetsiifilised talvejalanõud. Kinnipeetaval on võimalik küll taotleda vanglalt talle vanglas lubatud

jalanõusid, kuid vanglal on taotluse lahendamisel kaalutlusõigus ning vanglal tuleb lisaks kinnipeetava

rahaliste vahendite hindamisele lähtuda kinnipeetava vajadustest, st kas kinnipeetaval on vajadus

taotletud riideeseme või jalanõu järele. Asjakohane on ka vangla vaideotsuses toodud märkus, et

võimalike erielementidega (metallesemetega) jalanõude väljastamine ei oleks vastavuses vangla

julgeolekunõuetega, kuivõrd kinnipeetavale saab eelnimetatud kodukorra sätete kohaselt väljastada

vaid lubatud jalanõusid. Kohus küll märgib, et kaebaja ei pruukinud silmas pidada üksnes metallist

esemete ja teravate otstega jalanõusid, vaid võis mõelda ka konkreetse spetsiifilisest materjalist tallaga

jalanõusid, mille talla materjal takistab libisemist, kuid ka sel juhul pidi kaebajal olema jalanõu

saamiseks tegelik vajadus. Ortopeedilise jalanõu saamise vajadust kaebajale arsti ettekirjutusel kusagilt

ei nähtu ja kaebaja sellele ka ise pole viidanud, et ta sellise ettekirjutuse arsti juures saavutas. Kohus

osundab antud juhul ka vangla viidatud Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-59-16, kus kohus

on tuginedes VangS §-le 41 ja põhiseaduse §-le 28 leidnud (kohtuotsuse p 11), et vanglal on kohustus

tagada ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need

puuduvad. Sellest seisukohast ei järeldu siiski kohustust tagada spetsiifilisi kinnipeetava poolt nõutud

eritingimustele vastavaid (talve)jalanõusid. Pigem kinnitab Riigikohtu nimetatud seisukoht, et

taotletud jalanõude saamine on õigustatud üksnes tegeliku vajaduse esinemisel.

12. Tulenevalt kodukorra punktist 7.1.38 on kinnipeetavatele lisaks VSkE §-s 641 sätestatule

keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad üle 3 cm kõrguse

kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil ohtlikud jalanõud ning

eriotstarbelised jalanõud, v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud

jalanõud või ortopeedilised jalanõud arsti ettekirjutusel.

Seega on eelkirjeldatud jalanõud, sh eriotstarbelised jalanõud lubatud vaid tööülesannete täitmiseks ja

ortopeedilised jalanõud vaid arsti ettekirjutusel.

Kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust seotult vangla tööde tegemisega mingite eriotstarbeliste

jalanõude saamiseks ega väida, et tööülesannete täitmiseks on talle vajalikud jalatsid vanglateenistuse

poolt väljastamata.

Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte (tl 13-20), millest ei nähtu kaebuses viidatud

invaliidsust ega ka meditsiiniosakonna arsti poolt antud tervisliku näidustust või ettekirjutust

spetsiifiliste jalanõude (st ortopeediliste ja/või libisemist ärahoidvate taldadega jalanõude)

väljastamiseks. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks spetsiifiliste jalanõude näidustamise tuvastamise

sooviga meditsiiniosakonna poole pöördunud.

Tervisekaardi andmete kohaselt on kaebajal 2015. aastast vasaku põlve trauma ning nõrgad

põlvesidemed, samuti on diagnoositud kaebajal tema kaebuste põhjal nimmevalu ja täpsustamata artriit

ning kaebaja on 06.12.2016 suunatud ortopeedi vastuvõtule. Kaebaja on avaldanud arsti vastuvõtul

19.12.2016 soovi saada magamiskoht nari I voodile ning saada kõrgendusega WC pott. Samuti nähtub

tervisekaardile tehtud sissekandest (19.12.2016), et kaebaja kõnnib probleemideta, istub ja tõuseb

istumisest probleemideta, põlv on tursevaba ning katsudes ka valuvaba. Kaebaja tervisekaardile

märgitud diagnoosid ei tähenda seega kohtu hinnangul automaatselt kaebaja invaliidsust. Samas ei

tähendaks ka väidetud invaliidsus automaatselt, et kaebajal on vajadus spetsiifiliste libisemist

takistavate (talve) jalanõude saamiseks. Vastava vajaduse tervisest tulenevate probleemide korral saab

otsustada selle küsimuse selleks pädeva isikuna arst.

Asjaolu, et kaebajal on tervisega probleeme, ei tähenda, et kaebajal oleks subjektiivne õigust nõuda

erinevaid abivahendeid sõltumata tegeliku vajaduse esinemisest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust,

et ilma arsti sellekohase ettekirjutuseta ei ole kaebajal õigust taotletud jalanõude väljastamist vanglalt

nõuda.

13. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole ühelgi õiguslikul alusel subjektiivset õigust nõuda

tema soovitud jalanõude saamist vanglalt olukorras, kus tal on kasutada jalanõud, mis sobivad

kasutamiseks ka välitingimustes ning mil tal puudub meditsiiniline näidustus konkreetsete spetsiifiliste

jalanõude saamiseks. Tallinna Vangla on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ja vaideotsuses

kaalunud taotletud jalanõude saamise vajadust ning on põhjendatult leidnud, et taotletud jalanõud ei

ole kaebajale vajalikud arvestades kaebajal olemasolevaid sobilikke jalanõusid ja spetsiifiliste

jalanõude saamiseks meditsiinilise näidustuse puudumist. Samuti on osundatud põhjendatult ka vangla

territooriumi vajaduspõhisele lume- ja libedusetõrjeks tehtavale hooldustööde tegemisele.

14. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik