1-09-3096/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-09-3096

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-3096

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Robert Saareke

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Ingvar Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Ingvar Parik (ik: 38211260295; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ingvar Parik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 03.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ingvar Parik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.09.2007.a kohtuotsusega KarS § 120 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 19.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

2 Karistuse kandmise algus oli 02.06.2007.a ja lõpp on 01.09.2009.a.

I. Pariku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tunne huvi töötamise ega hariduse omandamise vastu. Osales arvutikursusel, mille jättis pooleli. Läbis kristlikku programmi „12 sammu“, osaleb sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna õe juurde s, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Pariku ennetähtaegse vabanemisega, kuna tal puudub vabanemisel alaline elukoht.

Ingvar Parik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör toetab I. Pariku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik viibib esimest korda vangistuses ning vabanedes on talle kriminaalhooldus vajalik, karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Parik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Pariku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. I. Parik on 6-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Kriminaalhoolduse järelevalve nõuete eiramine ning uue kuriteo sooritamine katseajal viitab tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule antud isiku puhul. Samas on vajalik ka vanglasisene sekkumine sotsiaalprogrammide näol seoses alkoholi tarvitamise harjumusega. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda, kuulub I. Pariku kasuvennale, kes müüb korteri lähimal ajal maha ning lisaks on korter praktiliselt elamiskõlbmatu ja vajab kapitaalremonti. Seega puudub isikul vabanemisel elukoht, samuti puudub tal töökoht.

Arvestades I. Pariku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik