1-11-14061/37 · 1-11-14061/37 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-14061 (09230101560)

Kohtulahend Harju Maakohtu 01. oktoobri 2012 otsu Z.K s süüdimõistmises § 201 lg 2 p 2 järgi KarS

ja karistamises 309 päevamäära, s.o 988,80 eurot Täiteasi nr 047/2013/1013 Menetlus kohtus kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

tär Marita Kalamees Avaldaja

sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Avalduse ese rahalise karistuse asendamine Süüdimõistetu võlgnikuna

Z.K (isikukood XXX elukoht ; xxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx xxxx) Kohtutäitur Ivi Kalmet

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise

karistuse asendamiseks.

2

2. Harju Maakohtu 01. oktoobri 2012. a otsuse

täitmiseks: 2.1 asendada KarS Z.K-le 191 § 70 alusel mõistetud tasumata rahaline karistus päevamäära vangistusega kuuskümmend päeva; 63 ( kolm)

2.2 KarS § 69 lg 1 alusel jätta vangistus päeva täitmisele pööramata ja a 63 sendada see üldkasuliku tööga (kuuskümmend 63 kolm) tundi; 2.3 alusel Z.K-le KarS § 69 lg 3 määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks viis kuud alates kohtumääruse jõustumisest;

2.4 KarS § 69 lg 4 alusel peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima Z.K

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohu KarS § 1 sätestatu stusi vastavalt 75 lg-s le: - elama kohtu määratud – alalisel elukohas xxx xx-x xxxxxxxxxx; xxxxxxxxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega , Riigi Tugiteenuste saata määrus süüdimõistetule Keskusele, kohtu ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. täiturile

4. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Haru Maakohtu 01. oktoobri 2012. a otsusega tunnistati Z.K süüdi KarS § 201

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 309 päevamäära, s.o 988,80 eurot.

Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 01.02.2016 avalduse

asenduskaristuse määramiseks. Avalduses sissenõudja otsustada Täitemenetluse palub

seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena ta päevamäära, s.o sumata rahaline karistus 216 691,71 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub

võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid

kulusid. Võlgnikul on 1442,46 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Riigi Tugiteenuste 13.01.2017 teatise kohaselt on Z.K tasunud oma rahalist karistust ja rahalise karistuse tasumata jääk seisuga 13.01.2017 on eurot. 612,27

2. Süüdimõistetu on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata. Nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega.

3

II

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud

tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § 424 sätestatud korras pikendatud ega -s ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt

kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest.

Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § 71 sätestatud korras. Rahalise või -des 70 ja varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab

kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga § KarS -s 69 sätestatud korras või KarS -s 69 § 2 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS §

70 lg- st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Harju Maakohtu 01.10.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus 988,80 eurot tuli Z.K tasuda kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega oli rahalise karistuse

tasumise tähtaeg 17.08.2013. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 28.08.2013.

Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata

rahaline karistus 191 päevamäära (612,27 eurot). Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist

välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et südimõistetu ei ole tähtaegselt rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Z.K-le mõistetud rahalisest karistusest

on tasumata 191 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu Z.K

asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 63 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt

vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. Z.K andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust KarS § 70 peab kohus alusel ja KarS

§ 69 lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus

vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 63 tundi (191 : 3 = 63 päeva = 63 tundi).

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei

või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud Tähtaja määramisel arvestab kohus .

sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha

Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Z.K-le

viis kuud . üldkasuliku töö tegemise tähtajaks alates kohtumääruse jõustumisest

Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

KarS § 69 lg peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning 4 kohaselt

täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

4

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ha vahetamiseks; , töö või õppimisko

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki

§ – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus

- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik