1-12-3866/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-3866

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 09.01.2017 ) Kriminaalasja number 1-12-3866 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.J tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu H.J

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta H.J määrusega Tartu Maakohtu 08.03.2016. a kohtu kriminaalasjas nr 1-12-3866 asenduskaristusena määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamat a.

Edasikaebamise kord

K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 1 päeva jooksul,

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK H.J on süüdi t

unnistatud Tartu Maakohtu 23.04.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- 3866 . KarS KarS § järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 768 eurot

§ 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooks Kohtuotsus jõustus ul. 08.05.2012. Tartu Maakohtu 08.03.2016. a määrusega asendati KarS § 70 lg 1, 2 alusel H.J-ile 23.04.2012 otsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 488 eurot, s.o 152 trahviühikut, 50 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti H.J-ile Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja 26.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1

52 liitkaristusena mõistetud

2 (3)

karistus 1 aasta 6 kuud 11 päeva vangistust ning Tartu Maakohtu 08.03.2016 määrusega asenduskaristusena mõistetud karistus 1 kuu 20 päeva vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti H.J-ile 1 aasta 8 kuud 1 päev vangistust, mille algust arvestati alates 26.01.2016.

kohtumäärus jõustus 29.03.2016. Seega kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2016 27.09.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 26.11.2016.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava sitatud materjalidest nähtub, H.J vangistusest tingi tamist. misi enne tähtaega vabas

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta H.J vabastamist ja leiab, et H.J-ile on antud korduvalt võimalus kergemaliigiliste karistuste kandmiseks, mida ta ei ole täitnud, lisaks on toime pannud uue kuriteo. Prokuröri arvates vajab H.J planeeritud sotsiaalprogrammi läbimist kontrollitud keskkonnas, et muuta suhtumist ja edaspidi seaduskuulekalt käituda.

H.J tähtaega vabaneda. avaldas, et soovib tingimisi enne Kinnipeetav leiab, et on vanglas asunud paranemise teele

, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja muutnud mõtteviisi. H.J usub, et suudab joomise maha jätta, kuna ka tema sõbrad on joomise maha jätnud. Vabanemisel plaanib H.J leida töö ja eluaseme muretseda. K oma alkoholiprobleemiga kavatseb ta vabaduses ikka a edasi tegeleda.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui H.J neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole H.J vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud eelkõige tulenevalt H.J isikust ja varasemast elukäigust. H.J karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Enne käesoleva otsusega mõistetud oli H.J karistatud juba rahalist karistust kaks korda, sh reaalse

vangistusega. Vaatamata sellele ei tasunud uute kuritegude H.J rahalist karistust ja jätkas

toimepanemist. Võimalusi karistust vabaduses kanda anti H.J-ile veelgi. Viimati, s.o enne käesoleva asenduskaristuse mõistmist, karistati H.J 26.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nt 1-16-52 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, mis oli toime pandud varasema 17.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15- Lisaks sellele, et 1717 mõistetud katseajal.

H.J pani katseajal toime uue kuriteo, a ka kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus rikkus t

pöörati täitmisele. Ka 15.07.2013. a kohtuotsuega kriminaalasjas nr 1-13-6466 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd ei teinud H.J nõuetekohaselt, samuti ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati ka siis vangistuse ärakandmata osa täitmisele.

3 (3) Seega ei ole ükski mõistetud H.J-ile karistustest, milleks on olnud ka reaalne vangistus, soovitud positiivset mõju avaldanud, sest H.J on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist.

H.J on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega. Kohtu hinnangul H.J ei ole kriminaalhooldus puhul tulemuslik ega täida oma eesmärki.

Kuriteoriskide maandamiseks on

hiskonnastavaid H.J karistuse kandmise ajal läbinud taasü tegevusi: osalenud

, kuid suuri majandusabitöödel ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ muutuseid H.J suhtumises märgata ei ole. siiski Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval kaks, viimane mõistetud 05.09.2016 sigarettide omandamise ja hoidmise eest keelatud ajal ja kohas. Ka distsipliinirikkumiste olemasolu näitab, et isik ei suuda kehtestatud reegleid järgida.

Kuigi H.J vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head võimalik asuda elama

- tal on

ema ja kasuisa juurde ning t kohalikku keraamikatehases ööle se Siimusti Savikoda OÜ osalise tööajaga abitöölisena - ei ole need oluliselt erinevad kinnipeetava elutingimustest enne vangistust.

Eluja töökoha olemasolu ei ole varasemalt olnud piisav, et mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelneva põhjal leiab kohus, et H.J puhul on võim lik karistuse eesmärke saavutada vaid a vangistuse lõpuni kandmisega, mistõttu H.J jätta misi enne tähtaega vangistusest tuleb

tingi vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik