Legislator Case Law & Legislation
3-16-2009/13 AI generated

3-16-2009/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2009/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-16-2009/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
victim lacks legal standing accused lacks standing insufficient formal requirements substantiation of statutory violation failure to attend counselling standing of private prosecutor
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-2009 Haldusasi M.L. kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt inspektor-kontaktisiku tegevusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. esitas 09.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. M.L. leidis, et õigusvastased on Tartu Vangla inspektorkontaktisiku M. I. tegevused, kus ta ei teatanud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (TEV) menetlus, individuaalse täitmiskava (ITK) vestlus ning riskihindamine (RH) ja ITK koostamine on kriminaalmenetlus ning tal on õigus kaitsjale; koostas, allkirjastas ja vastas iseenda kohta 19.08.2016. a vastuse nr 2-3/2913-2; ei täitnud tähtaegselt 18.04.2016 esitatud teabenõuet ning vastuses on öeldud, et kinnipeetaval on ligipääs Riigi Teatajale; vangla 12.07.2016. a vastuses nr 2-5/1348-2 on öeldud, et esitatud on hilinemisega telefoniandmed; tõi 2016. a iseloomustuses välja, et toimepandu kvalifikatsioon on karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-d 1-4; Tartu Vangla 06.06.2016. a vastus nr 6-24/3288-2 ületas 30 päeva. M.L. väitel on õiguskaitse vajadus preventiivsel eesmärgil ja ka võimalik mittevaraline kahju. M.L. taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. M.L. esitas 18.10.2016 kaebuse täienduse, milles ta palus õigusvastaseks tunnistada kontaktisiku poolt 20.09.2016. a teabenõude viie tööpäeva jooksul mittetäitmine.

2 3. M.L. esitas 23.10.2016 kaebuse täienduse, milles ta palus õigusvastaseks tunnistada kontaktisiku 07.10.2016. a vastuses nr 2-5/2303-2 märgitu, et kaebaja on negatiivselt meelestatud kinnipeetav, ebapädev ja mõjutaja.

4. Tartu Halduskohus jättis 15.12.2016. a määrusega rahuldamata M.L. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva käesoleva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusest nr 3-3-1-35-15. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. HKMS § 111 lg 1 seob menetlusabi andmise kavandatava menetluses osalemise edukusega. Kohus peab andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. 2) 25.07.2016 esitatud selgitustaotlusele vastas 19.08.2016. a vastusega nr 2-3/2913-2 kontaktisik, kelle tegevuse kohta kaebaja selgitusi palus, kuid eeltoodu ei muuda vastust õigusvastaseks. Kuna kaebaja soovis põhjendusi kontaktisiku tegevuse kohta, siis on mõistetav, et üksnes kontaktisik oskab oma käitumist täpsemalt selgitada. Vangla on kaebajale 22.04.2016. a vastuses nr 2-3/1341-2 selgitanud, et paberkandjal koopiaid talle ei väljastata, kuna vanglas on eluhoonetesse paigaldatud arvuti ligipääsuga teatud kindlatele lehekülgedele – Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, kohtulahendite register ja elektroonne Riigi Teataja ning kaebajale on korduvalt võimaldatud arvutit kasutada. Kaebajale ei vastatud hilinemisega, kuna avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivitusega, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Täiendavalt selgitas vangla 14.10.2016. a vastuses kohtunõudele, et kaebajale väljastati 19.04.2016 kambrisse tutvumiseks Tartu Vangla kodukord paberkandjal ning 26.04.2016 koopiad Tartu Vangla direktori 02.08.2013. a ja 20.04.2016. a käskkirjadest nr 1-1/119 ja nr 1-1/63, seega on kaebaja soovitud teabe kätte saanud. Vangla vastas kaebajale 06.06.2016. a vastusega nr 6-24/3288-2 hilinenult, kuid vangla on vabandanud vastusega viivitamise pärast. Seega on vangla rikkumist tunnistanud ning puudub alus arvata, et vangla järgnevatel kordadel hilinenult vastab, mistõttu ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tingimused selles osas tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja hinnangul on vangla talle hilinenult vastanud 21.09.2016. a teabenõudele (kaebaja poolt allkirjastatud 20.09.2016), kuid vangla 03.10.2016. a vastusest nr 2-3/4314-2 nähtub, et kaebajale on vastatud ning talle on nõutud andmed väljastatud mõistliku aja jooksul. Vangla 07.10.2016. a vastuses nr 2-5/2303-2 ei antud hinnangut kaebajale, vaid kirjeldati kontaktisiku tehtud päevikukandeid. Vangla 12.07.2016. a vastuses nr 2-5/1348-2 selgitatakse, millised andmed kinnipeeturegistrist nähtuvad, kuna kaebaja ise on andmeid vanglalt 06.07.2016. a avalduses nr 2-5/1348-1 nõudnud. Perspektiivikad ei ole ka kaebaja nõuded seonduvalt asjaoludega, et kontaktisik ei teatanud, et TEV menetluse, ITK vestluse, RH ja ITK koostamise korral on tegemist kriminaalmenetlusega ning et isikul on õigus kaitsjale või et kontaktisik tõi 2016. a iseloomustuses välja kvalifikatsioonina KarS § 141 lg 2 p-d 1-4. Kaebaja ei ole põhjendanud konkreetselt, millistes olukordades on kontaktisik teatamiskohustust rikkunud ning miks kaebaja hinnangul on vangla tegevus õigusvastane või kuidas täpselt on kaebaja õigusi rikutud kvalifikatsiooni märkimisel. 3) Ebatõenäoline on, et kohus mõne Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastab. HKMS § 38 lg-st 4 lähtudes tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel selgitada, kuidas kaebuse esitamine kaebaja õigusi kaitseb. Ka Riigikohtu 02.04.2009. a määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 kohaselt on tuvastamiskaebuse puhul oluline ära näidata, milleks on õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja ei ole sisulisi põhjendusi esitanud. Ebaselge on, kuidas kaebuse esitamine aitab kaebajat edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsmisel või

3 teostamisel, s.h milles seisneb preventiivne huvi. Kui mõni kaebaja poolt välja toodud Tartu Vangla tegevus oleks õigusvastane, siis oleks mittevaralise kahju nõue perspektiivitu. Kaebaja ei ole välja toonud, millised negatiivsed tagajärjed talle kaasnenud on või kaasneda võivad. Ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. M.L. esitas 19.12.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määrus ja rahuldada tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja leiab, et kaebus ei ole perspektiivitu ning kohus tunnistab, et vangla on eksinud, kuid kõigele hinnangu andmiseks tuleb asja sisuliselt uurida, sest vangla on kohut eksitanud. Kaebaja väidab, et ta esitas teabenõude 18.04.2016 ja vastati 22.04.2016 (nr 2-3/1341-2), kuid keelduvalt, mistõttu tegi Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse-hoiatuse, seega vangla keeldus, kuigi selleks alust ei olnud, mis on õigusvastane tegevus. Kaebaja väitel tema teabenõudele vastati enam kui 5 tööpäeva jooksul, mis on õigusvastane. Kaebaja leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et kontaktisik ütleb, et ta on ebapädev ja mõjutaja ning ka kõik muu, mis on kaebuses välja toodud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et M.L. määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. M.L. palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määrus tühistada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul M.L. määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et puudub alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus on määruses analüüsinud kaebuses ja selle täiendustes esitatud väiteid, seda ka määruskaebuses veelkord nimetatud asjaoludega seonduvalt. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

4 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

9. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M.L. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel