1-16-3980/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-3980

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3980 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J J, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, põhi elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 15.08.2016 12.06.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo

RESOLUTSIOON

Vabastada J J temale Tartu Maakohtu 16.09.2016 e kandmisest otsusega mõistetud karistus

tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata J J katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada J J katseajal -

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada J J katseajal lg 2 p 2,2 järgima KarS § 75 1

,4,8

sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma omandama eriala või tööle või võtma ennast Töötukassas asuma

Eesti

töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul al

ates vangistusest vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata III üksuse juhataja määratud J J kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada J J karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru

osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65608

Võru) kasuks 212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40

senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,40 e adv. abi Kaja Kiilo poolt määr urot) eurot v.- atud

korras süüdimõistetu J kaitsjana osutatud õigusabi eest. J

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv J J ast kaitsjatasust 141,60 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J J menetluskuluna kaitsjatasu 70,80 ( eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud seitsekümmend õigusabi eest.

J J - ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr tasuda väljamõistetud summa Maksu

EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr

EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99916700065880 J J, 1-16-3980, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.12.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava J J vangistusest id tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J J Tartu Maakohtu 16.09.2016 otsusega nr 1-16-3980 kannab käesolevalt mõistetud karistust,

mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § g 2 p 1 ja KarS § 423 215 l 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J J

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.02.- J J kandmisele kuuluvaks 05.02.2016, s.o 2 päeva ja

3

karistuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust. J J karistuse kandmise algust arvatakse alates tema kinnipidamisest, s.o alates 15.08.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta teistkordselt.

Käesolevat karistust kannab isik asja omavolilise kasutamise ning sõiduki süstemaatilise

juhtimisõiguseta pandud impulsiivsusest ja mõtlematusest. juhtimise eest. Kuritegu on toime

Kinnipeetava käitumine ei sarnane varasemale, kuriteod on liigiliselt erinevad, raskusaste on

muutunud kergemaks. Soodusteguriks võib olla emotsionaalne ebastabiilsus. Vangistuses saab

kinnipeetav psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ning ravi. Temaga on läbi 14.10.2016

viidud motiveeriv vestlus tööle asumiseks koristaja ametikohale. Alates 11.10.2016 käib

kinnipeetav kunstiringis ning 18.11.2016 on tehtud tellimus karjäärinõustamiseks. Alates Viru

Vanglasse saabumise hetkest (s.o 04.10.2016) on isik osalenud katkematult III üksuse motivatsiooniprogrammis.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust.

24.11.2016 Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt asub J J

e elama ema H J ukohta aadressile xxxx. Emalt on vanemlikud nnetähtaegse vabanemise korral el

õigused ära võetud ning eestkostjaks on xxxx. Lastekaitseametnik M E suheldes selgus, et vabanemisel läheb isik siiski elama ema juurde, kuna ta on 17-aastane ja suudab enda eest seista.

Eest xxxx ning i. kostjaks jääb endiselt pere jääb jätkuvalt nende huviorbiit Kriminaalhooldusametniku esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt on ta helistanud kaheksal korral emale, kuid viimane pole kõnedele vastanud, samuti on 02.11.2016 teostatud kodukülastus, kuid

kedagi sellel hetkel kodus ei olnud ning kontakt kodu ja kriminaalhooldusega puudub.

22.11.2016 on saadud info, et ema on muutnud telefoninumbrit, uuele numbrile helistas Viru

Vanglast inspektor-kontakt J , kuid isik ning kõnele vastas H . Ema oli telefonivestlusel tõrges

kinnitas, et kui teisi variante elukoha e lahendamiseks ei ole, J enda küsimus siis ta on nõus J

juurde võimalikul vabanemisel võtma. sõnade kohaselt ei ole tal emaga suhted Kinnipeetava kuigi head ja on ka suur võimalus, et konfliktide tekkimisel ei jää elukoht püsivaks.

J J xxxx H ja M J abielust. Isiku on sündinud lähedasteks on veel õde M J (xxxx) ning kolm

poolõde B ). Vanemlikud õigused on emalt ja isalt ära võetud P(xxxx), E P (xxxx) ja H E (xxxx

ning eestk xxxx. Kinnipeetaval puuduvad vabanedes sissetulekud. ostjaks on määratud

Vangistuse jooksul pole isiku ema, isa, õde ega ka poolõed teda majanduslikult toetanud. xxxx

on 07.11.2016 saatnud J J arvelduskontole 130 euro suuruse toetuse. Vanemate sissetulek

koosneb põhiliselt pe omab põhiharidust nsionist ja muudest toimetulekutoetustest. Kinnipeetav ,

mille ta omandas eelmise vangistuse ajal Viru Vanglas. Isikul hetkeseisuga puuduvad

tulevikuplaanid enese osas. J J täiendamise elustiil on planeerimata, pikaajalised eesmärgid

puuduvad. Isik on pigem sot hetkes riskides tegevustega, d siaalselt tõrjutud, elades mis näitava ja hoolimatust ühiskonna suhtes. Kinnipeetavat on kriminaalhooldusametniku ja kunagise kasupere

poolt iseloomustatud ka kui töökat poissi, kes vajab hõivatust ja suunavat toetusisikut, et

õiguskuulekalt käituda. enda ja õdede sõnul alustas noormees nii suitsetamist kui alkoholi Isiku

tarvitamist juba varakult. Suitsetama hakkas ta viiendas klassis, suitsetades igapäevaselt umbes pool pakki sigarette. Alkoholi hakkas noormees tarvitama 12-aastaselt. B P sõnul on kinnipeetav

varasemalt viibinud raske joobe tõttu ka lastehaiglas. enda sõnade koha Kinnipeetava selt on tema

eluviis muutunud. Ta väitis, et enne vangistust küll suitsetas, kuid alkoholi tarvitas vähesel

määral. Isiku perekonna lugu on olnud väga keeruline, teda on kasvatanud nii ema kui ka isa.

4

Mõlema juures elades tekkis isikul probleeme aina juurde, mistõttu lõpuks elas oma õe

ta

elukohas, kelle peres pani toime kuriteo. Tegemist on noorukiga, kes on lapsena hooletusse

jäetud. Selline olukord tekitas lset pingestatust kui ka käitumis isikule nii emotsionaa probleeme. Isiku sotsiaalsed oskused vajavad arendamist, omal moel tuleb ta toime, kuid suhete pinnal jääb

hätta. Isik ei mõista tegu tagajärg seost, tehes

- tihti otsuseid, mida hiljem kahetseb. Varasemalt ei

ole kinnipeetav

täitnud kohtu poolt pandud lisakohustusi – õppida üldhariduskoolis ja lõpetada

põhikool ning elada kindlaksmääratud elukohas. on ära kandnud ühe J J kolmandiku karistusest ja kuna tegemist on automaatse tingimisi enne tähtaega vabanemise menetlusega, siis tulenevalt eeltoodust vangla toetab kinnipeetava vabanemist. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava

J J

ata J J Viru Vangla III

enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määr üksuse

kriminaalhooldusametniku

tema suhtes katseaega ja järelevalve alla, kohaldades

käitumiskontrolli kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata pikkusega 18 talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , et J J u arvamusest nähtub oli määratud kriminaalhooldusele Tartu

Maakohtu 178 lg 1 alusel. Kriminaalhooldusele saabumise ajaks 14.05.2014 otsusega KarS §

elas isik xxxx aadressil xxxx xxxx (alates 01.09.2014 xxxx) 8. klassis. Alates 2014. ning õppis a

sügisest õppis – õppida J J nimetatud kooli 9. klassis. Seoses kohtu poolt pandud lisakohustuse

üldhariduskoolis ja lõpetada põhikool, elada kindlaksmääratud elukohas, mittetäitmisega, tegi

ametnik kohtule erakorralise ettekande ning 07. jaanuaril 2015 J pöörati J karistus täitmisele. Selleks ajaks oli isik asunud elama M ja U R perre nende tütre elukaaslasena. Ametnik tegi tol

korral kod R puudus igasugune adekvaatne informatsioon J J kohta ukülastuse ja sai teada, et M

(isik , perekonna ja asenduskodu osas). Linnavalitsus oli valetanud oma vanuse, õppimiskoha

sõlmis M R perehoolduslepingu, et asja seadustada ja M R oli kohustatud hoolitsema J J

kohustuste täitmise eest. M R ei tulnud sellega toime, sest tal puudusid selleks oskused ja

võimalused ning tema ise ei olnud endale perre kasulast tegelikult soovinud. Lastekaitse

spetsialisti M E isiku ma venna eest sõnul ei ole täiskasvanud õed huvitatud ega ka suutelised o

vastutama. xxxx on J eestkosteasutus, kuid vabanemise korral asub elama oma ema H J küll J ta

juurde. xxxx juhataja K P J noortekodu nimekirjast kustutatud alates aprillist 2016 sõnul on J

seoses sellega, et tegelikult ei elanud noortekodus. K. P suhtles J J telefoni teel saamaks raha ta

rõivaste ja jalanõude ostmiseks. K väitel ei olnud võimalik vastutada . P noore eest, kes kohapeal

ei ela ning - ja asukohast. Ajuti elas isik nii enda kui ka M R kes ei informeeri töötajaid oma elu sõnul koos S R. Perekond R ei olnud huvitatud J J enda juures elamisest, siis elas ta perekond R

kuuluvate tallide juures ööval ääres. sõnul olevat S vuri ruumis ja suvel koos S R telgis xxxx M R

R J. Nii M R, M E kui ka K P J hiljuti lõpetanud suhte J sõnul on J väga töökas ja tööd teha

armastav noormees. Eriti meeldivad talle remondi- d. Samuti tegeleb

ja ehitustöö ta

kitarrimänguga, seda võimalusel juurde õppides. ei õnnestunud ametnikul kohtuda, Ema H J

samuti ei vastanud ema telefonile. J J suhtes puudub vanemlik järelevalve. Kinnipeetaval

puuduvad sissetulekud andmed , eriala, tööharjumus on välja kujunemata. Isiku elukoha kohta puuduvad.

02.01.2017 edastas Viru Vangla kohtu mille kohaselt J J le õiendi, võimalikul ennetähtaegsel

vabanemisel suunatakse ta elama siiski xxxx aadressile xxxx. Otsus langetati asjaolust, et J J

isiku puhul on tegemist alaealisega ning kuna vanemlikud õigused on ema H varasemalt ära J

võetud, siis on alust arvata, et sobilikumaks ja turvalisemaks elukohaks oleks xxxx xxxx .

lastekaitse spetsialisti M E xxxx sõnul on eestkostja ka omapoolse nõusoleku selleks andnud. 30.12.2016 vestles vanemkriminaalhooldusametnik Kai Kapp ka xxxx personaliga ja sai ka sealt

kinnitust, et J J

võimalikul vabanemisel võetakse ta vastu ja tagatakse elukoht.

5

J J ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ee võimaldab pikemaajalis , sest s t

kontrolli tema üle. iis satub tagasi vanglasse. Põhiline on see, et Ta teab, et kui reegleid rikub, s keegi teda kontrolliks. Alkoholiga ei ole tal probleeme. Suitsetanud ei ole ta juba 5 kuud. Ta ei ole ühtegi narkootikumi proovinud. Lähedastest on ta suhelnud õega ja kahe poolõega. Eelmise

vangistuse kandis ta täies ulatuses ära. Praegu ta töötab vanglas, teeb koristustöid. Ta on

vabanemisel nõus minema elama . Ta saab vabanedes tööle, abitöödele. xxxx

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et J J tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest

vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. KarS § 76¹ lg 2 alusel, kohus vabastab katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Tartu Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-16-3980 tulenevalt pani J. J

(sünniaeg ) kuriteod toime alaealisena. Ta on ka käesoleval ajal alaealine. Tema poolt toime xxxx

pandud süüteod on kõik teise astme kuriteod. Eelnimetatud kohtuotsusega tu süüdi nnistati J. J

KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 423

1

järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. J kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 04.02.-05.02.2016, s.o 2 (kaks) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9

(üheksa) kuud 28 päe

va vangistust. J. J karistuse kandmise aja algust arvati alates tema

kinnipidamisest, s.o alates 15.08.2016. KrMS § 426 lg 1 teise lause kohaselt täitmiskohtunik

vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud

karistusaja ärakandmisel. Viru Vangla materjalidest nähtub, et J. J ennetähtaegse vabanemise

võimalus avanes 13.12.2016. Seega on täidetud kõik materiaalõiguslikud tingimused ning kohus peab isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama KarS § 76¹ lg 2 alusel. Uue võimaliku

kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise 6-kuiseks ajaks J. J KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 ja 8 sätestatud kohustuste panemisega. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur

J J vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegu on isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue.

Kaitsja J kannab vanglakaristust teist korda. Karistusaja alguseks on 15.08.2016 ja märkis, et J

tänaseks päevaks on ta ära kandnud pisut vähem kui poole. KarS § 76 lg 1 p 2 , s.o 09.01.2017,

ütleb, et isiku võib vabastada enne tähtaega, kui ta on ära kandnud vähemalt poole karistusest,

kui J d mitte vähem kui 4 kuud. J poolt karistust ära kandnud ei ole. Selleks ajaks, kui kohus teeb

lahendi, on ta ära kandnud poole karistusest ja tuleks vabastada. Kui kohus leiab, et see ei ole

võimalik, siis KarS § 761

lg 1 p 1 ütleb, et võib vabastada süüdlase, kes oli kuriteo

toimepanemise ajal noorem kui 18 aastane ja on ära kandnud vähemalt 1/3 karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Võttes aluseks selle sätte, siis formaalsed eeldused selleks on täidetud. J

J kandnud 4 kuud on ära kandnud 1/3 karistusest ja mitte vähem kui 4 kuud. Tänaseks on ta ära

ja päevi juurde. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine. Kaitsja on olnud varem selle kriminaalasjaga seotud. J J on õnnetu nooruk, kes on jäänud varakult ilma vanemate hoolitsusest

ja on pidanud elama raskes lapsepõlves, kus pole jagunud hoolt vanemate poolt. Tema

sotsiaalsed oskused on kasinad. Iseloomustuses on mä et ta ei suuda ette näha tagajärgi ja rgitud,

on ebastabiilne. Kuriteo toimepanemise põhjus oli ka selles, et täiskasvanud isikud ei suutnud

tagada oma vara hoidmist. J J ei osanud arvata, mida sõitma minek tähendab. Tema jaoks ei

olnud see kuritegu, seda saab kasvatuse süüks panna. Vangistuse jooksul on ta käitunud

korrektselt, ühtegi distsiplinaarkaristust tal ei ole. Ta on täitnud ITK s ennenähtud tegevusi, ta - saab nõustamist, ta töötab, tal on huvi kunstide vastu. Vabanemisel on tal kindel elukoht olemas. Ta on xxxx korra olnud, kuid lahkus sealt. Kaitsja on J J vestelnud ja viimane on aru saanud, et

6 kui ta vabanemisel elukoha tingimusi rikub, ootab teda vangistuse jätkamine. Kinnipeetava

vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Eelmise karistuse kandis ta ära täies ulatuses ja

vabanedes järelevalve tema tegevuse üle puudus. Ta elas seal, kus juhtus, ka lapse jaoks

ebanormaalsetes tingimustes. Enne tähtaega vabastamise korral on võimalus talle kehtestada

lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka kohustused. Oluline kohustus on osalemine

sotsiaalprogrammis, et tal oleks kriminaalhooldaja näol tugiisik, kes kontrolliks, kas ta saab

tööle, kuidas täidab kohustusi. Kui ta vabaneb tähtaegselt, on ta ikka veel alaealine ja puudub järelevalve tema tegevuse üle. Enne tähtaega vabanedes saaks suunata teda õiguskuulekale teele. Kaitsja palus J J ikkagi vabastada tingimisi enne tähtaega.

KarS § 761

lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise

astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusaj kuid mitte vähem kui neli kuud. ast,

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et J J süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ning

tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise ajaks ära kandnud vähemalt ühe (09.01.2017)

kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetava käitumine

vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et

alates Viru Vanglasse saabumisest on ta osalenud katkematult III üksuse

motivatsiooniprogrammis. Ta on saanud vanglas psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist

ning Kohtu hinnangul saab eeltoodu ravi, osalenud kunstiringis ning asunud tööle koristajana.

põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma

eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba

muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Viru Vangla poolt kohtule 02.01.2017

edastatud õiendist nähtub, et vabanemisel on J

J tagatud elukoht xxxx, aadressil xxxx, mis on talle kui alaealisele sobilikumaks ja turvalisemaks elukohaks kui elukoht ema H J juures, kellelt

on vanemlikud õigused ära võetud. anda võimalus näidata, et tema Kohtu hinnangul tuleks J J

käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning sel korral

ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riske saab kohtu

hinnangul vähendada 6 se katseaja ja käitumiskontrolli nõu -kuuli ete kohaldamisega ning J J katsejaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab

selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi

vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest

lõpuni vanglas. Lisaks märgib kohus, et kohtulahendi koostamise hetkeks on süüdimõistetu

kandnud ära vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning vastab seega KarS § 761

lg 2 sätestatud kohustusliku vabastamise tingimustele.

Kohtuistungil osales kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

osutamiseks 212,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on

põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

7

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. käesoleval juhul Kohus leiab, et on

põhjendatud jätta eurot, riigi kanda, kuna süüdimõistetu näol on 2/3 kaitsjatasust, s.o 141,60

tegemis ssetulek. t alaealisega, kellel puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ja si

Süüdimõistetult J kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu summas J 70,80 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik