Legislator Case Law & Legislation
2-16-18752/7 AI generated

2-16-18752/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-18752/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-16-18752 Tsiviilasi osaühing XXXX hagi AS XXXX vastu garantiist tulenevate kohustuste täitmise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagej...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-16-18752 Tsiviilasi osaühing XXXX hagi AS XXXX vastu garantiist tulenevate kohustuste täitmise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Estonia pst 9, 10143 Tallinn; e-post: jaanus@tehver.ee); Kostja: AS XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, e- post: XXXX); Kostja esindaja: jurist Raivo XXXX, Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn; E-post: raivo.XXXX@XXXXgrupp.ee Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada osaühing XXXX (hageja) ja AS XXXX (kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Hageja ja kostja lepivad omavahel kokku, et kostja tasub hagejale põhinõude summas 20028,23 eurot ja viivisnõude 1500 eurot (kokku 21528,23 eurot). 1.2. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub lisaks punktis 1.1. nimetatud summale hageja menetluskulu (õigusabitasu ja pool riigilõivust) summas 2400 eurot. 1.3. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 1.4. Kompromissi punktides 1.1. ja 1.2. märgitud summa, kokku 23928,23 eurot tasub kostja hageja arveldusarvele nr EEXXXXXXX 7 päeva jooksul alates kompromissi jõustumisest kostja teavitamisest. Summa maksetähtajaks tasumata jätmisel rakendub viivis, mille määr on 0,15 (null koma viisteist) protsenti päevas tähtaegselt tasumata summast. 1.5. Juhul kui kostja ei täida sõlmitud kokkulepet tähtaegselt, on hagejal õigus antud kompromissi käsitleda kui täitedokumenti ning edastada see täitmisele kogu tasumata võla ulatuses.

2

1.6. Võlgnevuse täielikul tasumisel hagejale lõppevad kõik võlgnevusest tulenevad hageja nõuded kostja vastu. 1.7. Hageja on kostja vastu esitanud hagi (tsiviilasi nr 2-16-18752) 8.04.2015 garantiikirja alusel nõudes XXXXOÜ (registrikood XXXX) kohustuste katteks 40 000,00 eurot pluss viivised seadusjärgses määras (349,73 eurot hagi esitamise seisuga, 14.12.2016) põhinõude täitmiseni. Pooled lepivad kokku lugeda märgitud 8.04.2015 garantiikiri kehtetuks alates kompromissi jõustumisest. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-16-18752 menetlus. 3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 500 (viissada) eurot ning kanda see osaühing XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXX. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on osaühing XXXX hagi AS XXXX vastu garantiist tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Pooled esitasid 18.01.2017 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud TsMS-i §-is 432 märgitud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss oma määrusega ning ühtlasi lõpetada asja menetlus. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, summas 500 eurot osaühing XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXX.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

3

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesolevas asjas kokku leppinud menetluskulude kandmises ning see on kompromissis kajastatud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 500 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja osaühing XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik