2-16-16424/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017.a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-16424 Tsiviilasi M.L. taotlus ametitoimingu tegemise taotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.L. (isikukood: XXX) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017. a määrus muutmata ja M.L. määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD

1. M.L. esitas 01. novembril 2016. a Tartu Maakohtule kaebuse Tartu Vangla 12. septembri 2016. a otsuse nr 2-14/25-3 ja 26. septembri 2016. a vaideotsuse nr 1-11/647-2 peale. Avalduse kohaselt soovib M.L. , et Tartu Vangla direktor kinnitaks avaldaja poolt sõlmitud seltsingulepingul oleva allkirja õigsust. Notariaadiseaduse (NoTS) § 53 lg 1 p 7 alusel on vangla direktoril lubatud teha notari asemel notari ametitoiming.

Tartu Maakohus keeldus 03. novembril 2016. a avalduse menetlusse võtmisest. M.L. esitas 09. novembril 2016. a määruskaebuse, mille maakohus 28. novembril 2016. a rahuldas.

2. Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2016. a määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate asjaolude märkimiseks, avalduses selge nõude ja selle põhjenduse esitamiseks, menetlusosaliste ja nende sidevahendite märkimiseks, tõendite esitamiseks ja hagihinna määramiseks. Maakohus hoiatas, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

3. Avaldaja esitas 30. novembril 2016. a Tartu Maakohtule puuduste kõrvaldamisena avalduse, milles taotleb kohtult nõuda Tartu Vanglalt välja avaldaja taotlus, selle vastus ja vaide vastus; teha kindlaks Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasus ning kinnitada seltsingulepingul nr 001/16 oleva allkirja õigsus.

4. Tartu Vangla asus 16. detsembri 2016. a vastuses seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendamatu ja maakohtul on alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017. a määrusega jäeti M.L. avaldus ametitoimingu tegemise taotluse uueks läbivaatamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäeti M.L. kanda. Maakohus leidis lähtudes asja materjalidest, et kuigi M.L. allkirja õigsust seltsingulepingul ei ole vangladirektori poolt kinnitatud, ei ole see asjaolu M.L. le või seltsingu tegevusele mingit negatiivset mõju avaldanud ning seega puudub seadusega kaitstav õigus või huvi, mille kaitseks on M.L. kohtusse pöördunud. Maakohus tugines järgmistele õigusnormidele: TsMS § 3 lg 1, § 371 lg 2 p 2, § 372 lg 6, § 477 lg 1, § 168 lg 1, NotS § 53 lg 1 p 7.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. M.L. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta menetlusse taotlus ametitoimingu tegemise uueks otsustamiseks. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) on õigus vormistada seltsingulepingut kirjalikult; 2) on vangla direktoril õigus teha notari asemel notari ametitoiminguid, sh allkirja õigsuse kinnitamine ja mitte hinnata dokumendi sisu järgi allkirja õigsuse kinnitamise vajalikkust; 3) ei kohusta seadus selgitama seltsingulepingu sisu allkirja õigsuse kinnitamisel; 4) omab seltsinguleping suuremat tõenduslikku jõudu, kui sellel olev allkiri on direktori poolt kinnitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. M.L. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lgga 6 ja §-ga 659 vajalikuks kõiki maakohtu põhjendusi käesolevas määruses korrata. Maakohus on õigesti keeldunud M.L. taotluse ametitoimingu tegemise uueks läbivaatamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

8. Tulenevalt analoogiast TsMS § 475 lg 1 p-ga 152 kuulub taotlus vangla direktori kohustamiseks notari ametitoimingu tegemiseks lahendamisele hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaadatakse hagita asjad läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

9. Maakohus jättis M.L. kaebuse käiguta ja selgitas 28. novembri 2016. a määruses, et avaldajal tuleb märkida avalduse aluseks olevad asjaolud, selge nõue ja selle põhjendused, menetlusosaliste ja nende sidevahendite andmed, esitada tõendid ja määrata hagihind. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud avaldus ei hagiavalduse ega ka hagita menetluses esitatava avalduse nõuetele. Maakohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jäetakse hagi menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Avaldaja esitas puuduste kõrvaldamisena maakohtule 30.11.2016. a menetlusdokumendi. Lisaks küsis maakohus ka puudutatud isiku, s.o Tartu Vangla seisukohta. Laekunud seisukohtade põhjal sai kohus asuda seisukohale, et taotlus kuuluks läbi vaatamisele hagita menetluses. Hagita asjas esitatud avaldus ei pea sisaldama kõiki asjaolusid ega andmeid, mis on nõutavad hagiavalduse puhul. Samuti on hagita menetluses leevendatud avaldaja tõendamiskoormis (TsMS § 229 lg 2 teine lause; § 230 lg 3).

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avalduse menetlusse võtmisest tuli TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Ringkonnakohus märgib, et NotS § 53 lg 1 p 7 kohaselt võib vangla direktor tõestamistoimingu teha notari asemel. TõS § 39 lg 2 annab õiguse kontrollida dokumenti, millel olevat allkirja õigsust soovitakse kinnitada, et välja selgitada võimalik alus ametitoimingust keeldumiseks. Seega ei ole ei notaril ega ka vangla direktoril automaatset kohustust allkirja õigsust kinnitada. Isikul on õigus pöörduda kohtu poole avaldusega ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks juhul, kui ta põhistab, et ametitoimingu tegemine või tegemata jätmine mõjutab avaldaja õigusi kaitsmist väärival viisil, s.o eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Praegusel juhul ei ole avaldaja niisuguseid asjaolusid esile toonud. Kuigi M.L. allkirja õigsust seltsingulepingul ei ole vangladirektori poolt kinnitatud, ei ole see asjaolu M.L. le või seltsingu tegevusele mingit negatiivset mõju avaldanud. Samuti ei ole viidatud mistahes negatiivsetele tagajärgedele, mis võiksid saabuda tulevikus. Avaldaja pidanuks avalduses välja tooma asjaolud, millest nähtuks, et Tartu Vangla direktori poolt allkirja õigsuse kinnitamata jätmine on avaldajale kaasa toonud või ähvardab kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2017. a määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt M.L. kanda.

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/