2-16-100433/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-100433

Tsiviilasi

B&R Automobile OÜ hagi Den Kasatkini vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

893 eurot 10 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B&R Automobile OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): B&R Automobile OÜ (registrikood:

10268229); esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja

(kostja):

Den

Kasatkin

(isikukood:

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus ja saata

tsiviilasi

Viru

Maakohtule

uueks

läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B&R Automobile OÜ (hageja) esitas 11. jaanuaril 2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Den Kasatkini (kostja) vastu 834,80 euro väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus

asja lahendamine hagimenetluse korras.

1. aprilli 2016 hagiavalduse kohaselt toimetati 10. mail 2014 hagejale kuuluvasse parklasse

kostjale kuuluv mikrobuss Renault Trafic registreerimisnumbriga XXX. Sõiduk oli tulest

praktiliselt täielikult hävinud ning toimetati parklasse autopuksiiri Falck Autoabi OÜ abil.

Parklasse saabumisel tutvustati kostjat parklakoha kasutustingimustega ja teenuste hinnaga.

Kostja pole kogu aja vältel kordagi maksnud hagejale renditasu. Kostja võlg 31. märtsi 2016

seisuga on 893 eurot 10 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli Salva Kindlustuse AS-ga sõlmitud superkasko leping

ning kindlustus ostis kostjalt sõiduki turuhinnaga välja. Kostja ei ole sõidukit ARK-s maha

võtnud, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostja viitas Eesti Liikluskindlustuse

Fondi teatele (www.lkt.ee), et Salva Kindlustuse AS hüvitas sõiduki Renault Trafic

turuväärtuse, st sõiduki taastamist ei peetud otstarbekaks. Info edastati registrisse 5. juunil

2014. Kostja selgitas, et kui 10. mail 2014 toimus kahjukindlustuse juhtum, võttis kostja Salva

Kindlustuse AS-ga telefonitsi ühendust edaspidise käitumise osas. Kindlustus andis kostjale

Falck Autoabi telefoninumbri, kes tegeles sõiduki pukseerimisega ning pukseeris sõiduki tasuta

parklasse, kuna kostjal oli sõlmitud superkasko.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 30. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt sõlmitakse auto parkimisel tasulisse valvega parklasse

hoiuleping, mitte rendileping. Vaidlus puudub selles, et 10. mail 2014 pukseeriti sõiduk

Renault Trafic registreerimisnumbriga XXX Falck Autoabi puksiiriga hageja parklasse

asukohaga Tartu mnt 32, Jõhvi linnas. Hageja väite kohaselt selgitati kostjale parklakoha

kasutustingimusi ja teenuse hinda. Kostja vastuväite kohaselt oli ta Salva Kindlustuse AS-ga

sõlminud superkasko kindlustuslepingu. 10. mail 2014 teavitas kostja Salva Kindlustuse AS-i

kindlustusjuhtumist. Kostjale anti edaspidiseks käitumiseks Falck Autoabi number, kes tegeles

sõiduki pukseerimisega ja parklasse toimetamisega.

Salva Kindlustuse AS poolt edastatud kahjukäsitluse toimikust nr SK14-00788 nähtub, et

kostjal oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-s superkasko sõidukikindlustus perioodiga 18. märts

2014 kuni 17. märts 2019. Kostja esitas 21. mail 2014 Salva Kindlustuse AS-le kahju

hüvitamise

nõude,

millest

nähtub,

et

kostja

loovutab

sõiduki

Renault

Trafic

registreerimisnumbriga XXX kindlustusfirmale.

Vastavalt Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse tingimuste punktile 13.11.1 läheb

kindlustusandjale omandiõigus üle kahjustunud sõidukile või selle osadele, kui need on

asendatud või nende eest on hüvitisena välja makstud lepingujärgne rahaline hüvitis

kindlustusväärtuse ulatuses, millest on lahutatud hüvitisvähendused.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei läinud vaatamata sellele, et kostja ja Salva Kindlustuse AS-i

vahel oli sõlmitud superkasko kindlustusleping, pärast kindlustusjuhtumi tekkimist ja

kindlustuse väljamaksmist sõiduki omandiõigus üle Salva Kindlustuse AS-le. Kohtu käsutuses

olevatest dokumentidest on selgelt näha, et kohtuotsuse vastuvõtmise hetkel oli sõiduki omanik

endiselt kostja. Lisaks esitas hageja asja läbivaatamise käigus kohtule Salva Kindlustuse AS

vastuse järelpäringule, milles kindlustusfirma teatas, et ei võtnud sõiduki omandiõigust üle.

Samuti kinnitas kostja vastuses kohtule, et ei ole ARK-s sõiduki omandiõigust ümber

vormistanud.

Kindlustuslepingu tingimused eeldasid antud juhul pooltelt täiendavaid tegevusi lisaks nendele,

mis olid kindlustuslepingu punktis 13.11.1 sätestatud. Lisaks kindlustusjuhtumi saabumisele ja

kindlustuse väljamaksmisele pidid pooled astuma vajalikke samme lepingu tingimuste

lõplikuks täitmiseks, mis tähendab omandiõiguse ümbervormistamiseks kostja nimelt Salva

Kindlustuse AS-i nimele. Antud juhul ei saa aga rääkida vastavalt AÕS § 68 lg-tele 1 ja 3

omandiõiguse üleminekust, mistõttu pooled ei täitnud lepingu tingimusi lõplikult. Kostja oli

teadlik kindlustuslepingu tingimustest ja võis kahe aasta vältel rakendada meetmeid, et täita

kindlustuslepingu tingimused, kuid ei teinud seda.

Vastavalt VÕS § 13 lg-tele 1 ja 3 võib öelda, et nii kostja kui Salva Kindlustuse AS keeldusid

teadlikult nende vahel sõlmitud superkasko kindlustuslepingu tingimuste lõplikust täitmisest

ning otsustasid vastastikkusel vaikival nõusolekul teha muudatused kindlustuslepingusse ja

mitte vormistada ümber sõiduki omandiõigust. Kindlustuslepingu punktis 13.11.1 ei ole

sätestatud, millise aja vältel, kuidas ja kes peab sõiduki omandiõiguse ümber vormistama. Kuni

seda pole toimunud, loetakse omanikuks endiselt kostjat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu

tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Maakohus ei ole

otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud,

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS

§ 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Hageja nõuab tasu väidetavalt kostjale kuuluva sõiduki poolt parklas parkimiskoha

kasutamise eest. Kostja on seisukohal, et sõiduki omand on läinud üle AS-le Salva Kindlustus,

mistõttu ei ole kostjal tasu maksmise kohustust. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, jättis

hageja nõude kostja vastu rahuldamata ning leidis otsuse p-s 19, et kuna kostja oli sõlminud

Salva Kindlustuse AS-ga superkasko sõidukikindlustuse, eeldaski kostja sõidukindlustuse

tingimuste alusel, et sõiduki omandiõigus läks kindlustusandjale üle. Kostja oli ka selgelt

väljendanud oma tahet sõiduki omandiõiguse üleandmiseks 21. mai 2014 kahju hüvitamise

nõudes.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse p-s 12 kvalifitseerinud hageja nõude kostja

vastu hoiulepingust tuleneva nõudena, samas ei ole maakohus viidanud ühelegi õiguslikule

alusele ning leidis otsuse p-s 7 vastuoluliselt, et hageja nõude aluseks on VÕS §-st 339

(rendilepingust) tulenev nõue. Seejuures ei ole maakohus selgitanud välja, kes olid hoiulepingu

poolteks.

Maakohus on rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes menetlusosaliselt nõudmata oluliste

dokumentide (sh vastuse hagiavaldusele ning kohtunõudele) tõlked eesti keelde. TsMS § 32

järgi

toimub

kohtumenetlus

ja

kohtu

asjaajamine

eesti

keeles.

Asjas

esitatud

menetlusdokumentide puhul ei ole tegemist ka TsMS § 33 lg 1 järgsete mahukate

dokumentidega. Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 405 lg-s 1 p-s 5 nimetatud lubatud

tõendite kogumise nõuetest kõrvalekaldumine ei tähenda, et olulised menetlusdokumendid,

millele kohus lahendit tehes tugineb, ei ole varustatud eestikeelse tõlkega.

8. Maakohus, asudes seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu, on oma seisukohta

põhjendanud üksnes sõiduki kui vallasasja omandi üleminekuga AS-le Salva Kindlustus. Samas

võib hoiulepingu pooleks olla ka isik, kes ei ole hoiulepingu eseme omanik. Maakohus on

jätnud välja selgitamata, milline oli AS Salva Kindlustus poolt kostjale Falck Autoabi numbri

andmise õiguslik tagajärg juhul, kui kostjale endale selgitati auto parklas hoidmise tingimusi

ning hinda. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus

väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja

teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast

tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (vt parkimislepingute sõlmimise kohta

Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p-d 12-14).

Seega võis parkimislepingu pooleks olla kostja, samas võis Falck Autoabi olla parkimislepingu

sõlmimisel AS Salva Kindlustus esindaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj alusel. Kui

liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduauto paigaldati tasulisse parklasse parkla omaniku ja

kindlustuse vahel sõlmitud hoiulepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi

auto omanikule (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2006. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-06, p 12).

9. Juhul, kui praeguses menetluses esitatud asjaolude ja poolte tahteavalduste tõlgendamise

järel ei ole alust pidada kostjat lepingu pooleks (kostjal puudus tahe lepingut sõlmida), kuid

hagejal puudus soov sõlmida leping AS-ga Salva Kindlustus, võib hagejal olla sõiduki omaniku

vastu nõue tasuda sõiduauto edasise hoidmise eest kas käsundita asjaajamise õiguse või alusetu

rikastumise õiguse alusel.

Maakohtul tuleb sellisel juhul teha kindlaks, kes on sõiduki omanik ning hinnata seejuures

sõiduki kui vallasasja omandi üleandmise eeldusi. Maakohus tugines sõiduki omandiõiguse

tuvastamisel AS Salva Kindlustus tüüptingimustele. TsMS § 405 lg 1 p 8 järgi võib kohus

lihtmenetlustes koguda tõendeid omal algatusel, praegusel juhul on tsiviilasja hind 893 eurot

10 senti, mis vastab lihtmenetlusele TsMS § 405 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on rikkunud menetlusnormi, jättes pooltele andmata võimaluse võtta seisukoht nimetatud

tüüptingimuste suhtes.

Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimustes sisalduvast punktist eraldiseisvana ei piisa omandi

üleandmiseks. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel,

vajadusel tuleb selgitada pooltele täiendavate tõendite esitamise võimalust. AÕS § 92 lg 1 järgi

tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale

ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ilma otsest valdust üle andmata tekib

vallasomand AÕS §-des 93 ja 94 sätestatud juhtudel.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud otsuses

seisukohta hageja esitatud AS Salva Kindlustus järelepärimise vastuse suhtes, milles kindlustus

leidis, et kahjujuhtumi järgselt ei läinud omandiõigus kostjalt kindlustusele üle (tl 60).

Kostja 21. mai 2014 kahjujuhtumi teate järgi loovutab ta transpordivahendi kindlustusfirmale.

AS Salva Kindlustus kahjujuhtumit käsitleva 5. juuni 2014 kirja kohaselt (tl 69) kohustub

kindlustus hüvitama tekkinud kahju 7605 eurot 92 senti sõiduki omandiõigust üle võtmata.

Maakohus on teinud AS-le Salva Kindlustus kohtunõude esitada sõiduki Renault Trafic (reg nr

XXX) kahjujuhtumi kahjukäsitluse toimik. Maakohtul tuleks asja menetlemisel selgitada välja

AS Salva Kindlustus seisukoht menetlusse kolmanda isikuna astumise osas TsMS § 215 alusel.

10. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes

täielikult täitmata selgituskohustuse vallasasja omandi üleandmise suhtes, asjas ei ole esitatud

selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada.

11. TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke